12.12.14

5. kl õpilane Kevin Köster esindas Valgamaad noorte etlejate konkursil "Koidulauliku valgel"

Täna toimus Pärnus Koidula Muuseumis XVIII vabariiklik noorte etlejate konkurss "Koidulauliku valgel". Konkursi korraldajaks lisaks muuseumile on Pärnu Koidula Gümnaasium.

Osalejaid oli kokku kuusteist, kummaski vanuserühmas kaheksa. Võistlust hindasid Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink, Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ja näitleja Katrin Nielsen, Pärnu linnavalitsuse hariduse- ja kultuuriosakonna üldhariduse spetsialist Virve Laube, Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppejuhataja Ille Rohtlaan ning luuletaja Margus Konnula ehk Contra, kelle loomingut etlejad Koidula tekstide kõrval esitasid.

Võistlus oli tasavägine, kõik etlejad olid huvitavad ja omanäolised. Kevinil läks hästi, ta pälvis Koidula Muuseumi eripreemia Koidula proosateksti esitamise eest. Kevin esitas katkendi jutustusest "Ojamölder ja tema minia". Konkursi peapreemia võitis Jõõpre kooli 9. kl õpilane Emilie Kirsi (juhendaja Helle Kirsi).

Enne autasustamist luges Contra oma värskemaid luuletekste. Pärast esinejate tänamist ja autasustamist mindi Koidula ausamba juurde ja süüdati küünlad. Vana kalendri järgi oli 12. detsember Koidula sünnipäev. Päev lõppes lõunasöögiga Endla teatri kohvikus.

05.12.14

Loovkonkursi "Valgamaa keskkonnaobjektid" tulemused

Loovkonkursi "Valgamaa keskkonnaobjektid" eesmärk oli ergutada Valgamaa õpilasi pöörama tähelepanu oma kodukoha keskkonnaobjektidele. Konkurss toimus neljas vanuserühmas (1.-3. kl, 4.-6. kl, 7.-9. kl, 10.-12. kl) ja kolmes kategoorias (fotod, joonistused, kirjalikud tööd). Töid oli võimalik esitada ajavahemikus mai-juuni 2014 ning september-oktoober 2014.

Hindamisel pöörati tähelepanu kunstilistele ja tehnilistele oskustele ning sellele, kas töö on seotud konkursi teemaga. Konkursil kogutud materjale kasutatakse Valgamaa keskkonna-aabitsa koostamiseks. Kõik tööd olid väga põnevad, seega otsustati, et aabitsasse läheb iga osaleja vähemalt üks töö.

Ala koolist saadeti konkursile kunstmuistendid Helgikivist ning luuletused.

Tulemused olid väga head.
Vanuserühm: 4.-6. kl. Kategooria: kirjalikud tööd
Madis Sillaots - I koht
Ketlin Ruutna - II koht
Jaanika Paluste - III koht

Vanuserühm: 7.-9. kl. Kategooria: kirjalikud tööd
Ainuke osaleja oli meie kooli õpilane Sandra Orav.

04.12.14

Lõõtsavägilased andsid meeleoluka kontserdi

Täna tähistasime esimest adventi ning meile esines ansambel Lõõtsavägilased Karksi-Nuia Muusikakoolist.

Lõõtsavägilastes on neli liiget: Andres Eelmaa (8. kl õpilane), Rasmus Kadaja (7. kl), Tobias Tae (4. kl) ja Margus Põldsepp (muusikakooli direktor, ansambli Untsakad liige). Oma karmoškadel andsid nad meeleoluka kontserdi, kus kõlasid nii eesti kui ka teiste rahvaste viisid, samuti eesti heliloojate looming. Tuntumateks lugudeks olid Arvo Pärdi "Ukuaru valss" ja Valter Ojakääru "Oma laulu ei leia ma üles". Lustlikud esitajad suutsid veenvalt esitada nii eesti reilendrit kui ka itaalia tarantellat.

Publik elas kõikidele lugudele kaasa, erilisteks lemmikuteks olid "Röövlilugu" (Mul tuli tee peal röövel vastu...) ja "Andrese valss". Viimase autoriks on Andres Eelmaa, kes peagi esitab koolis oma kauni pala ka loovtööna.

Kontsert sai liiga ruttu läbi, aga kindlasti kuuleme nendest poistest edaspidigi, sest artistlikkust ja muusikaarmastust neil jagub.

Leia Lõõtsavägilased ka Facebookist ja Youtube'ist.

27.11.14

Eesti Lasteteatri etendus "Loomad liikluses"

Täna külastas meid Eesti Lasteteater etendusega "Loomad liikluses". See oli õpetlik lugu lepatriinust ja siilist, kes koos linna sattusid. Neid ootasid ees mitmed seiklused, sest nad ei osanud arvatagi, et linnas võib sattuda keerulistesse olukordadesse, kui sa näiteks ei tea, mis on sõidupilet või missuguse fooritulega võib üle tee minna.

Lepatriinu oli saanud kutse presidendi juurde, kõige tublimate lepatriinude vastuvõtule. Siilipoiss muretses, kas veidi tormakas lepatriinu saab ikka linnas liiklemisega hakkama ja otsustas talle saatjaks minna.

Kõigepealt sai lepatriinu piletikontrolör-jäneselt teada, et see, kes bussis ilma piletita sõidab, on jänes. Ta ei saanud küll hästi aru, kuidas saab lepatriinu jänes olla, sest tal on ometi täpiline kleit, aga tänu sõber siilile, kellel oli kaks piletit, pääses ta trahvist. Seejärel sattus lepatriinu ohtlikusse olukorda, kui märkas teisel pool tänavat tuttavat oravat ja tahtis sõiduteele tormata. Õnneks tõmbas siilipoiss ta veel viimasel hetkel tagasi.

Lepatriinu arvas, et enne tee ületamist tuleb teha kükke ja siis võibki kinnisilmi minema hakata. Kui siil seletas, et üle tee tohib minna üle sebra, ei saanud lepatriinu aru, miks nii toredale loomale nagu sebra peab peale astuma.

Laste abiga õppis lepatriinu selgeks fooritulede tähenduse: punane tuli - seisa ja oota! roheline tuli - võib minna! Elevil lepatriinu tormas aga veel kord mõtlematult teele, seekord veeresid tal käest marineeritud käbid, mis olid mõeldud presidendile kingituseks.

Suures linnas ei olnudki nii kerge presidendilossi leida. Metsaelanikele tuli appi tubli politseinik, kes juhatas neile teed ja kinkis ka helkurid, et oleks turvalisem pimedal ajal liigelda. Lõpuks jõudiski lepatriinu õnnelikult presidendi vastuvõtule.

Lastele meeldis etendus väga, sest seal olid 
ilusad laulud, naljakad väljendid (jänes sõidab jänest), lastesõbralikud tegelased ja õpetlik sisu, tänu millele said lapsed meelde tuletada, kuidas erinevates liiklussituatsioonides käituda.

Eesti Pagar tänas luulevõistlusest osavõtjaid

Septembrikuus kuulutas Eesti Pagar välja luulevõistluse "Perenaise riimid ritta!", millest võtsid osa ka meie kooli I ja III, IV-VI klassi õpilased.

Täna said õpilased koolipäeva lõpus toreda üllatuse osaliseks: Eesti Pagari poolt saadeti konkursist osavõtjatele tänukiri ning mõnus meekook maiustamiseks. Aitäh!

Õpilasi juhendasid õpetajad Kaidi Kuškis, Raili Vister ja Kaidi Vister.

Meie kooli õpilaste luuletusi võid lugeda SIIT.

26.11.14

Suitsust priiks!

Meie kooli 7. klass osaleb sel õppeaastal konkursil "Suitsuprii klass". Selle raames toimus täna infotund 5.-9. klassi õpilastele, kus õpetaja Anneli Mangluse juhendamisel vesteldi suitsetamise põhjustest, tubakatoodete kahjulikkusest tervisele ning jõuti arusaamisele, et tegelikult pole suitsetamine üldse lahe.

Illustratiivse materjalina näidati fotosid ja videoklippe sellest, missuguseks muutub pikaaegse suitsetaja välimus ning missugune näeb välja kopsuvähki põdev inimene oma eluõhtul. Need fotod panid nii mõnegi teemasse esialgu üleolevalt suhtunud õpilase järele mõtlema.

Infotund lõppes viktoriiniga ja suitsetamisvastase plakati joonistamisega. Eelnevalt olid õpilased kirjutanud ka kirjandeid, jutte ja luuletusi teemal "Noored ja suitsetamine".

Soovime 7. klassile edukat osalemist konkursil!

Huvitavat ja mõtlemapanevat infot suitsetamise kohta võid leida SIIT ja SIIT.

Kui soovid näha, kuidas tubakas muudab inimese välimust, võid külastada lehekülge Tobacco Body.


5.-7. klassi õpilaste luuletused

Sa ära suitseta ka siis,
kui on tuju halb.
On suitsumehel kopsud mustad,
halb hingeõhk
ja närtsin’d nahk.
Sa raha suitsu peale ära raiska,
sest nikotiin võib sinu tappa!
Sa sigaret eest omal võta
ja hoopis pulgakomm
poest osta!
Valerija ja Reivo


Suitsumees on paha mees,

suitsumees on mürgi sees.
Sigaretid väga kallid,
kallimad kui nätsupallid.

Püüa suitsust loobuda,
ära suitsust hooli sa!

Siis saad rohkem sporti teha,
kaasa töötab terve keha.
Siis sa oled palju tervem,
elad hoopistükkis kauem.
Kevin G ja Kevin K


Lapsed, noored, ärge suitsetage!
Suits teeb sulle paha,
pane see jutt oma kõrva taha!
Kopsud, maks ja muu –
halva lõhna saab ka sinu suu.
Ela ilma suitsuta,
siis on
elu ilus ja tervis korras,
täpselt nagu Norras!
Kadri



Suitsetada ei tohi,

muidu varsti on
sul tarvis kopsurohtu.
Kui sa ei tee suitsu,
siis elad kauem ja
ei ole nikotiini ori.
Kalmer ja Kaido


Suitsetada ei tohi –

see ei ole kopsurohi.
Mõni arvab, et see on hea,
aga mõnel on see üle pea.
Kui sa ei suitseta,
on meel sul korras
ja tervis hea!
Mariina


Ära parem suitseta –

suitsetamine võib tappa.
Peeneks teeb ta veresooned,
kopsumaht saab otsa ka.

Nahk sul kiiresti vanaks jääb,
ise toas kängu jääd.
Luud sul hõredaks jäävad ja
murduvad kui sulg.

Lõpuks lõigatakse käed ja
ongi siis lõpp käes,
kui nii edasi läheb.

Jäta suitsetamine juba siis,
kui sul on alles käed.
Madis


8.-9. klassi õpilaste mõtteid suitsetamisest
Noored suitsetavad, et olla lahedad või saada mingit head tunnet natukeseks. Nad hakkavad tihti suitsetama tänu oma sõpradele või vanematele, kes samuti suitsetavad. Noore inimese jaoks pole erilist valikut. Kui su sõbrad suitsetavad ja nad tahavad, et ka sina suitsetaks, on vaid kaks võimalust: kas hakkad sinagi suitsetama või otsid endale uued sõbrad.

Suitsu on väga kerge kätte saada, noored leiavad alati kellegi, kes ostavad nende eest sigarette – kas joodikud või teised täiskasvanud inimesed. Vahepeal annavad ka emad-isad neile suitsu. Osades Eesti väikepoodides müüakse ka alaealistele suitsu.


Sigarette on igal pool kerge kätte saada, erilist vahet pole, kas elad maal või linnas. Linnas on selle jaoks salakauba müügikohad või teatud isikud, kes ostavad väikese tasu eest noortele sigarette. Maal väga salakauba müüjaid ei leidu. Selle jaoks on joodikud, kes ostavad sigaretipaki mõne suitsu eest.


Suitsetamine on muutnud paljude noorte elu. Päevakavasse lisanduvad suitsupausid. Hommikut alustatakse suitsuga. Ei käida enam huviringides, vaid käiakse parkides suitsetamas, joomas ning oma valju ja kõrvulukustavat muusikat laskmas.


Noored suitsetavad tavaliselt seal, kus keegi neid ei näe, näiteks kusagil bussijaamas või vanas mahajäetud hoones. Kõige rohkem, kes noortest suitsetavad, on poisid. Suitsu on proovitud juba põhikoolis ja paljud on hakanudki suitsetama.


Ma arvan, et noored suitsetavad sellepärast, et neile meeldib suits ja nad tahavad ägedad välja näha, kuigi mina arvan, et suitsetajad ei ole ägedad või lahedad.


Noored suitsetavad peamiselt sellepärast, et neil on igav. Tahetakse olla lahedad ning rohkem silma paista. Nad võivad alustada oma sõprade eeskujul, kes suitsetavad, või on neil lihtsalt uudishimu proovida esimest sigaretti. Esimesele järgneb tihti teine ja nii jäädaksegi tavaliselt sõltuvusse.


Suitsetamine on noorte seas väga populaarne. Ma arvan, et noored suitsetavad peamiselt sellepärast, et igavus tapab. Vanemad suitsetavad tihti ja ka noortel tuleb isu proovida. Samuti on noortele tubakatooted väga kergesti kättesaadavad: poe juures istub alatihti joodikuid; kui raha on olemas, siis ei ole ka probleemi – mõni lahke onu leidub alati, kes noorele sigaretipaki ära ostab.


Ise ma 
olen suitsu proovinud, aga mulle see eriti ei meeldinud. See on lihtsalt aja, raha ning tervise raiskamine. Suitsetamine tekitab sõltuvust ja sellest on raske vabaneda.

Suitsetamine on kahjulik tervisele mitmel moel, see põhjustab kopsuvähki ja teeb kopsumahtu väiksemaks, suureneb insuldi oht ja võib veel mitmeid vähke tulla. Suitsetamine põhjustab luude hõrenemist ja veel rikub kallist tervist, mida pärast enam tagasi ei saa.


Minu enda kokkupuude sigarettidega on olnud väike, kuna olen proovinud ja teinud umbes kaks-kolm sigaretti. Ma ei ole suitsetaja, kuna mulle ei paku selline tegevus naudingut ning mu lühike elu on mulle armas.


Ma ei arva suitsetajates midagi, ise nad rikuvad sellega oma tervist. Mina ise ei suitseta, aga olen suitsu proovinud – mulle see ei meeldinud.


Olen oma peres ainuke, kes on suitsetamist küll proovinud, kuid edaspidi tegema pole hakanud. See ei ole mulle meelepärane. Mind isiklikult ei häiri, kui teine inimene suitsetab, aga kui ta puhub mulle seda mürki näkku või ilmub kuskilt suitsuhaisuga minu juurde, siis püüan eemale minna, et teisele mitte halvasti öelda.


Minu sõpruskonnas teeb üks sõber suitsu, aga ta ei suitseta kogu aeg – ainult siis, kui on vihane või närvis. Mina olen suitsu ainult proovinud. Mulle meeldib suitsulõhn, kuid suits ise mitte.


Mina ise olen suitsu proovinud ja suitsetan ka praegu natuke. Alustasin uudishimu pärast, ei tahtnud ju sõpradele alla jääda. Vanematel vedelesid varem igal pool suitsupakid, mõtlesin, et proovin ka järele. Ükskord siis võtsingi ühe sigareti ja läksin õue kimuma. Alguses köhisin, hiljem juba harjusin. Esialgu tegin päevas nii kaks kuni kolm suitsu, pärast aga juba terve paki. Isiklikult olen suitsetamisega võidelnud, olen vastu pidanud isegi kaks kuni kolm nädalat, aga alatasa tuleb jälle isu peale. Nüüdseks olen sellest pahest peaaegu lahti saanud ega taha ise ka enam eriti suitsetada.


Ma tean, et suits rikub mingil määral tervist. Võib juhtuda, et inimene ei saa tavalisest sigaretist enam midagi ja hakkab hoopis suitsetama kanepit, mis õnneks ei ole nii kergesti küll kättesaadav ega odav. Suitsetad ühe
jointi ja pärast on hea olla, kuid see on tervisele väga ohtlik. Suitsetamine võib viia tõsisemate sõltuvusteni.

Suitsetamine kahjustab rängalt kopse ja muid organeid – sellepärast tulekski suitsetamine maha jätta, et mitte saada kopsuvähki ja muid haigusi ning mürgitusi. Noored ei saa alguses suitsu kahjulikkusest aru, kuid kui neil on täiskasvanuna kopsuvähk ja muud haigused kallal, mõtlevad nad tagantjärgi, miks nad pidid küll suitsetama.


Mina kui mittesuitsetaja olen rahul, et ei tarbi seda kraami, sest nii hoian raha kokku, samuti ei pea ma muretsema, kust sigarette saada. Mis kõige tähtsam, ma ei riku oma tervist. Kedagi teist ma käskima või keelama ei hakka – igaüks peab ise otsustama, kas ta tahab suitsetada või suudab loobuda!


Meie ise saaksime ka oma sõpru aidata suitsust loobuma. Me võiksime kutsuda sõbra kuskile, kus ta oleks palju aega suitsust eemal; läheksime temaga sporti tegema – see viiks ta mõtted suitsust eemale. Kui ta on vähe aega suitsetanud, siis on seda kõike lihtsam teha, aga kui ta on kaua aega suitsetanud, võib see keeruliseks muutuda. Aidata saab ainult neid, kes seda ise tahavad!


Suitsetamise vastu võitlemine peaks olema range. Suitsetamise jaoks peaks mingi eriloa välja mõtlema, nagu autojuhiluba või midagi, ja selle loa tegemine maksaks palju raha. Ainult siis saaks suitsu osta, kui seda luba näitad ja ostjal peab üle kahekümne eluaasta olema.


Kõige kindlam viis loobumiseks – sa pead ütlema „Ei“, kui sulle pakutakse suitsu või kui sind sunnitakse suitsetama. Kui keegi hakkab sinu juuresolekul suitsetama, ütle talle, et sa ei soovi, et sinu juuresolekul suitsetatakse, sest suitsetamine pole äge.

19.11.14

Ala kooli õpilane osales edukalt etlusvõistlusel

Täna toimus Valga gümnaasiumis maakondlik etlusvõistlus "Koidulauliku valgel", kus osales nelikümmend kaks etlejat üheksast koolist. Meie kooli esindas 5. klassi õpilane Kevin Köster, kes esitas proosakatkendi Lydia Koidula jutustusest "Ojamölder ja tema minia" ning Contra luuletuse "Tahaksin olla autobuss". Kevinit juhendas õp Kaidi Kuškis.

Etlejaid hindas žürii, kuhu kuulusid Valga keskraamatukogu direktor Endla Schasmin, Valga avatud noortekeskuse noorsootööjuht Maarja Mägi ning ajakirjandusüliõpilane Sandra Saar. Hinnati eelkõige deklamatsiooni, sõnakunsti ilu ja laitmatut esitust. Näitlejameisterlikkus ei olnud esmatähtis.

Kevinil läks võistlus väga edukalt. Ta võitis oma vanusegrupis kolmanda koha ning lisaks otsustas žürii, et 12. detsembril Pärnus toimuvale üleriigilisele noorte etlejate võistlusele läheb maakonda esindama just tema. Žüriiliikmete sõnul eristus Kevin teistest ja tal on potentsiaali esindada maakonda edukalt. Ta oli üks vähestest, kes sai Contrale pihta. Veel jäi Kevin silma kõlava hääle ning julge ja ilmeka esinemisega.

Kõik osalejad ja juhendajad pälvisid tänukirja ja meene.

18.10.14

Kooli kokkutulek

Ala kooli vilistlased, endised ja praegused koolitöötajad ning külalised tähistasid täna kooli 95. sünnipäeva.
Kontsertaktusel esinesid nii õpilased kui ka õpetajad.                   Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor: Neil Viskov
Eriväljaandena ilmus koolileht ALALINE.

14.10.14

Ala kooli õpilased osalesid edukalt keeltepäeva viktoriinil

26. septembrist kuni 10. oktoobrini oli võimalik osa võtta Euroopa keeltepäeva veebiviktoriinist, mille korraldajateks on Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Südalinna Kool ja Eesti saksa keele õpetajate selts. Osa võttis üle 2300 õpilase. Kõigile kahekümnele küsimusele vastas õigesti 402 osalejat, nende hulgas olid ka meie kooli õpilased:
     Joonas Murnek
     Kairi Peetersoo
     Kaisa Pinka
     Lauri Saar
     Reimo Saar

10.10.14

Putukaprogramm

Täna külastas meie kooli Külli Kalamees Tartu Ülikooli Loodusmuuseumist. Ta rääkis õpilastele putukatest.

Tänu huvitavale slaidiprogrammile saime teada, et putukaid on maailmas üle miljoni liigi. Nad võivad elada nii maapinnal kui vees, nii loomade kehal kui ka laipadel, nii mullas ja kõdus kui ka taimedel ja puidus. Õppisime putukate kehaehitust, jala-, suiste- ja tundlatüüpe. Täitsime töölehti.

Kõige põnevam oli putukaid binokulaari ja luubiga uurida. Hämmastav, kui karvased võivad olla putukate jalad ja kui palju silmi neil olla võib! Põnev oli suiseid näha, sest palja silmaga neid ei märkagi.


Võrdlesime kuldpõrnikat, öölast, vapsikut, veiseparmu ja kimalast binokulaari all. Rühmatööna täitsime tabeli kahe putuka kohta ja tutvustasime teistele oma tööd. See oli väga tore õppeprogramm.



Fotode autor: Ants Piirsalu

09.10.14

"Alakad" olid viktoriinil edukad

6. klassi õpilane Kadri Aria ning 7. klassi õpilased Merily Siirak ja Kersti Riit osalesid täna Keskkonnaameti korraldatud viktoriinil "Üheskoos Soome lahe heaks", mis toimus Valgamaa kutseõppekeskuses.
Nende võistkond "Alakad" saavutas 30 punktiga viktoriinil esikoha! Õpilasi juhendas õp Evelyn Tamm.

2014. aasta on keskkonna valdkonnas pühendatud rahvusvaheliseks Soome lahe aastaks, et pöörata tähelepanu Soome lahele kui unikaalsele ja ohustatud veekogule ja teha ühiseid jõupingutusi mereseisundi parandamiseks. Soome lahe aasta tähistamiseks korraldatakse mitmeid üritusi. Nii oli oktoobri teisel nädalal Eesti üldhariduskoolide 5.-7. klassi neljaliikmelistel õpilasvõistkondadel võimalus osaleda maakondlikel viktoriinidel "Üheskoos Soome lahe heaks".

Valgamaa viktoriin toimus täna Valgamaa kutseõppekeskuse aulas. Õpilastel oli eelnevalt kodutööna võimalus tutvuda teemakohaste artiklitega ajakirjades Eesti Loodus ja Loodusesõber ning Soome lahe aasta 2014 kodulehel.

Valgamaal võttis viktoriinist osa kuus võistkonda. Koolidest olid esindatud Otepää Gümnaasium kahe võistkonnaga, Hummuli Põhikool, Riidaja Põhikool, Hargla Kool ja Ala Põhikool ühe võistkonnaga. Kahjuks tuleb tunnistada, et nii mitmedki koolid loobusid osalemisest, põhjendades seda teema kaugeks jäämisega Valgamaa õpilaste jaoks. Üle Eesti osales viktoriinil ühtekokku 198 võistkonda. Kõige aktiivsemad piirkonnad olid Lääne-Virumaa (osales 19 võistkonda) ja Tartumaa (osales 18 võistkonda).


Kõiki julgeid pealehakkajaid ja nende juhendajaid premeeriti diplomite ja meenetega. I koha saavutas Ala Põhikooli võistkond, II koha Hummuli Põhikool ja III koha Otepää Gümnaasiumi 6. a klassi võistkond. Viktoriini peakorraldaja Mari Kala sõnul võitsid viktoriinil kõik osalejad. "Isegi kui enne ei olnud mõni oluline fakt teada, sai viktoriini jooksul see vähemalt selgeks," märkis ta.


Fotosid viktoriinist vaata SIIT.
Margit Turb
Keskkonnaamet
keskkonnahariduse spetsialist

02.10.14

Tähistasime õpetajate päeva ja kooli 95. sünnipäeva

Täna tähistasime traditsiooniliselt õpetajate päeva. Õpetajad ja 9. klassi õpilased vahetasid kolmeks tunniks oma rollid.

OLIVER: Mina olin vene keele õpetaja. Esimene tund oli mul 6. klassiga. Jagasin neile töölehed ja õpilased hakkasid tööle. Ühele õpilasele pidin kolm märkust tegema, kuna ta pidevalt jutustas. Ta küsis mult isegi, kas ma kustutuskummi ei taha järada - selle peale viisin ma ta direktriss Kairi juurde, kes käskis sõnakuulmatul õpilasel enda juures tööd jätkata.

Teine tund oli mul õpetajatega. Enamik neist ei ilmunud õigeks ajaks kohale. Andsin neile ka töölehed, mida alguses täideti usinasti. Kui aga lõpuks kõik õpetajad kohal olid, läks tõeline mürgel lahti. Ma olin sunnitud vähemalt pooled õpetajad klassist välja saatma.
Kolmas tund oli mul 8. klassiga, kes esialgu ei saanud aru, et neil õpetaja tunnis on - nad mängisid tükk aega telefoniga. Ma andsin neilegi töölehed ja nad hakkasid tööle.
See oli tore kogemus, minul läks päev korda.
Vene keele õpetaja Oliver

LAURI: Õpetajate päev oli tore, sest ma sain tunda, mida tähendab olla õpetaja. See tundus päris lihtne olevat, aga kindlasti olenes ka sellest, mis klassile pidi tunde andma. Mina olin algklasside õpetaja. Andsin eesti keelt, matemaatikat ja loodusõpetust.

Õpetajad olid õpilase rollis usinad

KAISA: Mina andsin geograafiat, inglise keelt ja eesti keelt. Esimeses tunnis oli ainult üks õpilane. Lasin tal inglise keele töövihikust mõned ülesanded teha ja siis lubasin tal joonistada. Teine tund oli geograafia. Olin päris õpetajalt saanud ülesanded, mida õpilased pidid täitma. Kolmanda tunni ajal andsin eesti keelt ja inglise keelt korraga. See oli natuke raskem, kuna pidin jooksma kahe klassi vahet.

Õpetajate päev oli tore, kuna mulle meeldis teistele klassidele tunde anda, aga õpetajaks ma kindlasti saada ei tahaks. Ma sain nüüd teada, kui raske on tegelikult õpetajatel, eriti kui on kaks klassi koos. Mulle see päev meeldis!

KAIRI: Mina olin matemaatikaõpetaja ja direktriss. Esimene tund oli 7. klassiga. Õpilased olid väga tublid. Muidu nad tihti lollitavad tunnis, aga minul olid küll ilusti. Nad täitsid töölehti ja töövihikut. Vahepeal pidin klassist ära ka käima, sest kehalise kasvatuse õpetaja ei täitnud oma kohustusi. Käisin ka teisi klasse vaatamas ja küsisin, kuidas neil läheb. Kui matemaatikaklassi tagasi jõudsin, oli Oliver toonud minu juurde ühe õpilase, kes tunnis korda rikkus. Jätsin ta enda juurde töötama.

Teine tundi oli mul 5. klassiga. Nemad kuulasid juba vähem sõna ja tegid ka vähem kaasa. Keset tundi tuli jälle Oliver, kes tõi õpetajate tunnist õpilase Aini minu juurde, kuna ta oli vene keele tundi palliga läinud. Õpilane Ain küsis, kas ta tohib tahvlile kirjutada ruutjuure 237-st. Lubasin, aga ta tegi täitsa valesti.
Kolmas tund oli mul õpetajatega. Kõik täitsid oma ülesande ära ja ma lubasin neil natuke varem tunnist lahkuda.
Pärast pidin veel aktusel sõna võtma, kuna olin direktriss. Algklasside õpilased laulsid ja lugesid luuletusi. 9. klassi õpilased andsid õpetajatele tänukirja ja lilleõie.
Mulle täitsa meeldis õpetaja rollis olla. Arvan, et võiksin tulevikus isegi õpetajaks saada.
Direktriss Kairi peab kõnet
Õpetajaid tänati tänukirja ja lilleõiega


Lisaks õpetajate päevale tähistasime täna ka kooli sünnipäeva. Pärast kolmandat tundi algas traditsiooniline sünnipäevajooks - sel aastal pidime läbima 95 meetrit! Osa võttis kogu koolipere, lasteaialastest õpetajateni.
Esimese klassi õpilased 95 meetrit jooksmas
Õpetajad läbisid 95 meetrit teatejooksuna

Pärast jooksmist toimus aktus, kus tänati õpetajaid ja söödi sünnipäevakringlit.
Fotode autorid: Kaja Hass, Kairi Peetersoo, Maria Tamela ja Kärt Abolkaln
Teisi pilte vaata SIIT

29.09.14

Mihklilaat ja nunnunäitus

Mihklilaada müüjad ootavad ostjaid.                                                  Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autorid: Kaidi Kuškis, Ants Piirsalu

12.09.14

Looduslaager Pühajärvel

11.-12. septembril võtsime osa looduslaagrist Pühajärvel. Osalesime loengutel, matkasime, mängisime ning külastasime Otepää ja Pühajärve vaatamisväärsusi.

Kõigepealt käisime Tehvandi suusahüppetornis. Seal oli üsna jube olla: kogu aeg oli tunne, et me kukume metallsõrestikust läbi. 
Vaateplatvormi kõrgus on 34 meetrit ja kõrgus merepinnast 218 meetrit. Teleskoobiga oli võimalik vaadata Otepää ümbruse kaunist maastikku.

Seejärel kõndisime Otepää terviseradadel ja käisime Tehvandi hotellis. Seda poolenisti mäe sisse ehitatud hobuserauakujulist murukatusega hoonet kutsutakse ka Pentagoniks. Seal on peatunud paljud tippsportlased.


Meie retk jätkus Otepää linnamäel. Külastasime ka Otepää kirikut, vaatasime tervisesammast ja Sõjatamme, käisime Pühajärve põhikoolis, kus on väga huvitavad traditsioonid. Näiteks jätab iga 9. klass maha endast seinamaalingu ning mõned tööd olid nii head, et võtsid lausa sõnatuks. Lõunat sõime Pühajärve kooli vabaaja ruumis, kus toimuvad tavaliselt klassiõhtud.


Pärast kehakinnitust võtsime Pühajärvelt kaasa paar poissi ja läksime järve äärde. Meid jagati kahte rühma ja kontrolliti meie koostööoskust. Võib-olla ei õnnestunud see kõige paremini, aga naerda saime küll palju. Seejärel läksime paatidesse ja hakkasime sõudma. Me külastasime Kloostrisaart, mis on inimeste poolt puutumata. See väike saar on tõesti erakordne. Saarelt sõudsime Armuallika ehk Verilätte juurde. Rahvasuu räägib, et kui armunud joovad jaaniööl hõbepeekrist Armuallika vett, siis on nende armastus suur ja püsiv. Samuti pidavat allikavesi vaigistama valusid ja tervendama haigeid.


Pärast väikest einet võtsime oma jõuvarud kokku ja sõudsime kaldale. Tahtsime hirmsasti puhata, kuid juhendajal oli plaanis mängima hakata. Esimeses mängus pidime sõlmi lahti harutama ning teises mängus veeretasime lauatennise palle läbi pooleks lõigatud veetorude. Õhtuks jõudsime loodusmajja, kus ööbisime.
Fotod Kairi Peetersoo erakogust.                                                          Teisi pilte vaata SIIT.
Järgmisel hommikul olid nii mõnelgi õpilasel kurgud valusad. Õnneks saime Tarmo Evestuse loengu ajal kuuma teed juua. Pärast loengut läksime linnuretkele, mille rikkus veidi ära paduvihm.

Pärast linnuretke oli hommikusöök ning seejärel läksime õue varju alla, kus kuulasime loengut kaladest. Kaladest rääkis meile Pühajärve õpetaja Peeter Kangur. Väga põnev oli see, et saime kalu lahata. Tegelikult oli see natuke õudne ka. Juhendaja lõikas välja kala südame, mis jätkas tuksumist. Samuti õpetati meile fileerimist. Saime hea töö eest kiita.


Pärast loengut viidi meid Otepää loodusmajja, kus vaatasime filmi ja õppisime lähemalt tundma Pühajärve. Pidime lahendama ristsõna, mille vastuseks tuli
Heiligensee - Pühajärv saksa keeles.

Seejärel toimus pidulik looduslaagri lõpetamine ja pikk kojusõit võis alata.


Looduslaager oli väga tore. Aitäh korraldajatele!
Sandra Orav (8. kl õpilane)
ja Kadri Aria (6. kl õpilane)

Looduslaager toimus projekti "Ala Põhikooli õpilased õpivad tundma Valgamaa loodust" raames.

02.09.14

Kanuumatk

Alustasime kooliaastat reipalt kanuumatkaga Õhne jõel. Ürituse läbiviimisel oli abiks Imre Arro Loodusturismist.

Õpilaste muljeid

Kanuumatk oli üsna vahva. Kõige lahedam oli see, kui pidime üle maha kukkunud puu ronima. Üks mees aitas meid üle palgi. Matk oli väga värskendav. Lahe oli ka see, kui meid märjaks pritsiti. Võimaluse korral lähen kindlasti uuesti kanuuga sõitma. (Kevin K, 5. kl)

Alguses kõndisime Alalt Taageperra ja ootasime, et teised jõuaksid kanuuga kohale. Niikaua mängisime külaplatsil mänge. Mulle meeldis topsimäng. Kanuudega pidime mitmest takistusest mööda sõitma. Ilm oli ilus ja mulle meeldis see päev väga. (Reivo, 5. kl)


Meid jagati kahte rühma, mina olin teises rühmas. Esimene rühm läks kanuudega Alalt Taageperra ja teine rühm sõudis pärast Taageperast Alale. Väga mõnus oli sõita, sai kuulata nii linnulaulu kui ka vaikust. Alguses oli ilm veidi pilvine, aga varsti paistis siiski päike. Nägin väga suurt sinakasrohelist kiili. Ma nägin sellist kiili esimest korda. Ma tulin ideele, et kõik lapsed, kes õpivad neljadele-viitele, võiksid saada igal aastal preemiaks kanuumatka. Õpetaja Ain oli minuga nõus. Mulle väga meeldis see veepäev. (Kadri, 6. kl)

Kõige lahedamad oli takistused. Me ei osanud väga hästi sõuda. Kui tuli madal sild, siis aitasid suured poisid meid edasi. Nad lükkasid meid ka üle puu ja siis jätkus meie sõit paisjärve poole. Enne järvele sõudmist leidsime tüdrukute kanuu ja siis läks võistluseks. Kuna me ei osanud sõita, siis jäime plikadele ette ja nad sõitsid meile otsa ja seejärel sõitsid meist mööda. (Kermo, 6. kl)


Kanuumatk oli vahva, sai palju nalja. Meid pritsiti märjaks. Poisid tahtsid meist mööda saada, aga nad keerasid meile ette ja me sõitsime neile otsa ja siis saime neist mööda ka. Kui Taageperra jõudsime, olime väsinud ja meie riided olid natuke märjad. Me saime õnneks head sooja toitu ja teed. (Mariina, 6. kl)


Ma ei olnud elus enne kordagi kanuuga sõitnud. Ehkki natuke kartsin, võtsin koos teistega selle teekonna ette. Sõit oli tore, kuid teekonnal tuli ette nii mõnigi takistus: küll pidime kanuust välja ronima, küll silla alt läbi sõitma. See oli lahe ja mõnus päev. (Kuno, 7. kl)


Kõigepealt räägiti meile ohutusnõuetest. Meie Maroliga alustasime sõitu esimestena, pidime kanuu üle silla viima ja aitasime teisi ka. Teekond läks sujuvalt, kuni jõudsime vana puusillani, mis oli nii madalale vajunud, et me ei mahtunud selle alt läbi. Kanuu õnneks mahtus ja lõpuks saime ise ka sillast üle. Seejärel aitasime ühte vanamemmekest, kellel oli pumbanöör mahalangenud lepa oksa küljes kinni ning vana puunott oli nööri pingule tõmmanud. Puunoti lükkasime lahti ja saatsime Taagepera poole minema, alles siis saime nööri oksa küljest lahti. Järgmine takistus oli jõe kohale langenud madal puu, mille alt mahtusime napilt läbi, aga pärast seda enam suuri takistusi polnud ja me jõudsime kaldale teisena. (Madis, 7. kl)

Kanuumatk                                                                               Autor: Reivo Tennosaar, 5. kl

Kanuumatk oli üsna tore. Mina, Kaido ja Kalmer sõitsime Taageperast Alale. Enne minekut luges Imre meile sõnad peale, et me lollusi ei teeks. Teekonnal juhtus nii mõndagi.

Esialgu ei võtnud me kurve korralikult välja, siis saime nipi kätte: iga kurvi alguses pidime hoo veidi maha võtma. Siis jäime ühe toika otsa kinni ega suutnud end lahti aerutada. Kaido hüppas vette ja lükkas meid toika otsast ära.
Nägime, et Maria ja Kaisa jõuavad meile järele. Just siis jäi meile ette üks väga madal puu, mille alt mahtusime vaevu läbi. Kaidol ei jäänud muud üle, kui jälle vette hüpata ja kanuud edasi lükata. Aga siis sai Kaido lollusega hakkama: ta aitas ka Maria ja Kaisa puu alt läbi. Nemad kihutasid edasi, aga meie jäime sinna toppama.
Kui me lõpuks tüdrukutele järele jõudsime, olid nad meil risti tee peal ees ja me lihtsalt pidime neid rammima, et neist ette saada. See õnnestus meil igati. Tüürimise ja hoo juurde aerutamisega saime juba ideaalselt hakkama ning lõpuks jõudsime Alale nii, et ei kukkunud kannuga isegi ümber. Päev oli tõesti vägev! (Oliver, 9. kl)

Oleme käinud kanuumatkal enne ka. Seekord olin selles rühmas, kes pidi alguses jalgsi läbi metsa minema. Taevas paistis soojendav päike. Metsas oli võrratult mõnus kuulata linnulaulu ja tunda niisket metsalõhna. Seal oli palju seeni, mis kohe torkasid silma.

Taageperra jõudnud, mängisime ja võistlesime, et oleks põnevam teisi oodata. Vaatasime, kes viskab kopsikut kõige kaugemale, loopisime lendavat taldrikut rõngast rõngasse, mängisime veemängu. Ooteaeg oli pikk, lõpuks jõudsid esimestena kohale õpetaja Kaja ja Kaisa. Sõime lõunat, mina ja õpetaja Kaja tõmbasime vestid selga ja hakkasime esimestena Ala poole tagasi kanuutama. Enne kuulasime ohutusnõudeid.
Eelmisel aastal sõitsin ka õpetaja Kajaga ja siis sain päris palju ujuda, kuna veetase oli madal. Nüüd oli vesi kõrge, kanuu ei jäänud kuskile kinni. Jõgi oli käänuline, vool tugev, tuul oli vastu.  Sõidu ajal me naersime, rääkisime ja pildistasime. Tuli ette ka ekstreemsusi: jõudsime puu alt napilt läbi sõita, pidime silla ületamiseks kanuust välja tulema; meile jäid näo külge ämblikuvõrgud ning ehmusime, kui mina lõin kogemata mõlaga kala, keda kohe ei märganud.
Kui kohale hakkasime jõudma, läks jõgi sirgemaks. Jõe ääres oli Lauri, kes meid kanuust välja aitas. Päev oli igati lõbus. (Kairi, 9. kl)

Mina sõitsin õpetaja Kajaga Taageperra. See oli hästi lahe. Pidime saama üle mitmest sillast - see oli päris keeruline. Tee peal oli palju mahalangenud puid, aga nende alt saime hästi läbi. Üks puu oli selline, et pidi ennast selili laskma ja läbi okste minema, aga me jäime kinni. Kui me lõpuks sealt läbi saime, olin ma üleni sopane ja õpetaja Kaja tegi minust pilte. Jõgi oli liiga käänuline, mõla pidi kogu aeg ühest käest teise vahetama. Kui lõpuks Taageperra jõudsime, hakkasime sööma.

Maria tahtis, et ma sõidaks koos temaga Alale tagasi. Kuigi ma väga ei viitsinud, sest olin väsinud, läksin ikkagi. Vastuvoolu oli vastikum sõita kui allavoolu. Saime Mariaga kahest kanuust ette. Siis jäid meile kanuuga ette Oliver, Kaido ja Kalmer. Nad olid risti tee peal ees, me ei saanud neist mööda. Jõudsime jälle selle puuni, kust oli raske läbi saada. Kaido lükkas poiste kanuu puu alt läbi ning aitas meid ka, aga siis tahtis ta meid puu külge kinni panna ja meie läksime närvi ning viskasime neile vett pähe. Edasi tuli üks sild, millest tuli kanuu üle tassida. Pidime jalanõud jalast ära võtma ja kanuu kuidagi üle saama - hakkama saime!
Kui olime Alale jõudnud, olin ma nii väsinud, et läksin kohe koju magama. See oli tore päev, sain teada, kuidas peab kanuus käituma. Mulle meeldis! (Kaisa, 9. kl)

Kanuumatk oli päris tore. Minu kaaslaseks oli Reimo. Enne, kui me teele asusime, andis Imre meile juhiseid, mida teha, kui näiteks vette kukud.

Reimo oli ees ja mina olin taga ehk tüürija. Poolel teel kukkusime kanuuga ümber, kuna sõitsime kännu otsa. Vesi oli üpris külm. Olime natuke aega kaldal ja siis jätkasime teekonda. Kui hakkasime kiiremini sõudma, hakkas ka soojem.
Tee peal oli palju takistusi, näiteks pidime enne silda kanuu välja tõmbama, seejärel viisime kanuud natuke maad edasi ja jätkasime oma teekonda. Aitasime ka väiksemaid põngerjaid, kes hädas olid. Kui me kaldale jõudsime, ootas meid soe söök ja tee. Meie riided olid küll märjad, aga kokkuvõttes oli see kanuusõit tore. Ei pidanud vähemalt koolis olema ja õppima. (Lauri, 9. kl)

Kõigepealt õpetas Imre, mida peab tegema, et vette ei kukuks, kuidas mõlaga tüürida ja rääkis ka ohutusest. Minu paariliseks oli Lauri. Tee peal aitasime nelja kanuud: kes ei saanud sillast üle ja kes olid meil risti jõe peal ees. Meil endalgi oli raskusi: jäime okste külge kinni, kukkusime vette, saime ülepea märjaks.

Kohale jõudsime neljandatena. Võtsime kuuma teed ja kohukesi, et sooja saada. Õpetajad olid lahked ja lubasid meid koju, sest olime väsinud ja läbimärjad. Üldiselt võis päevaga rahule jääda, kuna polnud koolitunde ja sai ka väheke ujutud. Pidime Taageperast veel koju kõndima. Õpetajad aga läksid tagasi Tõnise autoga. (Reimo, 9. kl)

Esimene grupp alustas kanuusõitu Alalt. Teine grupp, kuhu ka mina kuulusin, pidi jalutama Taageperra läbi metsa. See oli päris huvitav, kuna ma polnud terve suvi metsas käinud. Ainus, mis mind häiris, oli see, et jalad said märjaks, kuna hein oli niiske.

Kui Taageperra jõudsime, pidime osa võtma võistlustest ja ootasime teist gruppi. Ootasime päris kaua, aga lõpuks nad saabusid. Kui kõik olid kohale jõudnud, sõime lõunat. Need, kes enne jalutasid, läksid mööda jõge tagasi. Kartsin algul hirmsasti, aga kui juba kanuus istusin ja mööda jõge sõitsin, tundus see väga huvitav.
Muidugi meile õpetati, kuidas ja mida teha, aga vahel läks ikka nii, nagu minema pidi. Sõitsime päris palju võssa ja kõrkjatesse ning jäime ka kinni. Saime takistustest kenasti üle ja aerutasime edasi. Sõitsime mõnest kanuust mööda ka - see oli päris hea tunne. Paar korda pidime kanuud üle palkide tassima, et edasi saada. Seejuures said muidugi riided ja jalad päris mudaseks. Kui lõpppunkti jõudsime, olime küll üleni märjad, kuid õnnelikud, et retk läbi sai. Kuna see oli mu elu esimene kanuusõit, siis sain väga huvitava ja meeldejääva kogemuse. (Maria, 9. kl)

01.09.14

2014/15. õppeaasta avaaktus

Esimesse klassi astujad: klassijuhataja Raili Vister, Mattias Burenko, Anne-Marii Burenko, Marleen Aaste, Keiti Pinka, Tarasrico Slota. Pildilt puudub Margus Vassiljev.

Fotode autor: Ain Veebel                                                                         Teisi pilte vaata SIIT.

21.06.14

Lõpupidu

Lõpetajad: Kristi Vister, Maido Mägi, Ragne Rasin, klassijuhataja Kaidi Kuškis, Maarja Brunn, Rauno Visor, Merit Sillaots, Airo Hass, Emily Lepp, Jaak Rigor Maidla, Silja Paas
Pildilt puuduvad Saido Hõbemäe ja Lauri Utsar

Teisi pilte vaata SIIT.                                                                                Fotode autor: Neil Viskov

28.05.14

Tutipidu ja lasteaia lõpupidu


Lasteaia lõpupidu: Karoliine, Margus, Marleen ja Keiti

Tutipidu                                                                               FOTOD Maarja Brunni erakogust
Teisi pilte vaata SIIT.

21.05.14

"Kevadtorm 2014"

"Kevadtorm 2014" ajal peatusid meie kooli võimlas Ameerika ja Eesti sõdurid. Pärast seda, kui neil olid õppused peetud, tutvustasid nad enne lahkumist meile oma varustust ning rääkisid sõdurielust.

Sõdurid lubasid oma varustust ka proovida.                                         Fotode autor: Lea Abolkaln

19.05.14

Projekt "Helme valla lasteaialaste linnuõpe"

Sügisest kevadeni õppisid Helme valla kahe lasteaia (Ala Põhikool ja Ritsu LAK) lapsed linde. Alustati ränd- ja paigalindude õppimisega: lapsed said teada, miks linnud rändavad ja millised linnud jäävad meile talvituma. Ornitoloog Tarmo Evestuse juhendamisel saadi uusi teadmisi röövlindudest. Lapsed õppisid Eestis elavaid röövlinde, uurisid nende välimust, eluviisi ja toitumist. Saadi teada, miks neid tuleb kaitsta ja kuidas seda tehakse. Programmi lõpetas viktoriin röövlindudest. Kinnistamiseks joonistasid lapsed röövlinde. Detsembris vaatasid lapsed Rein Marani filmi meie tavalisematest laululindudest ja joonistati oma lemmik paberile.

Talilinde õpiti Riho Kinksi juhendamisel. Talvel hoolitseti meile talvituma jäänud lindude eest: meisterdati linnumaju ja rasvakuule ning anti aialindudele päevalilleseemneid. Veebruaris tutvusid lapsed jäälinnuga - aasta linnuga. Joonistati ja volditi jäälindu ning kuulati tema laulu.


Kevadel pakkusid põnevust õppepäevad "Lindude keelest" ja "Munast kanaks". Kuulati ja õpiti linnulaulu ning uuriti kanamuna ehitust ja selle arengut tibuks. Alal külastati talu, kus kasvatatakse kodulinde.


Projekti lõpuüritus toimus linnuristipäeval, 15. mail. Kuulati uskumusi tähtpäeva kohta, lauldi ja tantsiti rahvalikke tantse, autasustati parimaid linnutundjaid. Kriitidega joonistati asfaldile pilte lindudest.


Projekt andis lastele palju uusi teadmisi lindudest meie ümber ja tekitas huvi lindude jälgimise vastu.

Evelyn Tamm
projektijuht

Projekti toetasid rahaliselt
Helme vald ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.



Tähistame linnuristipäeva

Õppepäev "Munast kanaks"

Rõõmsad linnuõppijad

Joonistame linde

14.05.14

"Muinasjutt kuldsest kalakesest"

Täna käis meil etendust andmas Banaanikala Projektiteater koosseisus Allan Kress - näitleja ja Indrek Tamm - pianist. Nad esitasid meile "Muinasjutu kuldsest kalakesest", mis on lavastatud Aleksandr Puškini teksti põhjal.

Aasta oli 1833, kui Puškin "Kuldkalakese" kirjutas. Kirjanduses ja muusikas oli valitsevaks vooluks romantism. Oli valsi võidukäik. Ajastu nägu peegeldus lavastuses ka muusika kaudu, sest etenduses kõlas Chopini muusika.


"Muinasjutt kuldsest kalakesest" on ühelt poolt lihtne muinasjutt, aga teisalt pakub see palju mõtlemisainet: miks on inimesed ahned ja tahavad üha uhkemaid asju, miks nad ei lepi olemasolevaga, kas elus peakski olema soovidega ettevaatlik?


Nii õpilastele, lasteaialastele kui ka õpetajatele meeldis etendus väga. Eriti tore oli, et sai ka ise kaasa lüüa: lapsed said vastata esitatud küsimustele, Kevin K sai pisikese rolli ning õpetaja Syrle oli nõus olema Allan Kressi valsipartneriks. Loodetavasti leiab Banaanikala Projektiteater teinegi kord tee meie kooli.

28.04.14

Õppekäik Võrtsjärve äärde

Täna käisime koos Riidaja kooliga Võrtsjärve õppekeskuses. Kohale jõudes tervitasid meid Anu, Annaliisa ja Maret. Seejärel läksime õppekeskuse teisele korrusele, kus kuulasime loengut kalastusviisidest ja kalastustarvetest. Saime vaadata ja katsuda erinevaid lante, õngi ja muud sellist. Seejärel pidime täitma töölehti.

Edasi läksime ruumi, mille akendel olid erinevad kalad. Meile näidati vee läbipaistvuse ja sügavuse mõõtmisvahendeid, lisaks sellele saime näha ka seadeldist, millega võetakse põhjaproove, et vaadata, missugused selgrootud seal elavad. Neid proove võetakse kaks korda aastas, et jälgida põhjaelustiku mitmekesisust.

Pärast kalade uurimist krabasime õnged ja läksime kalale. Panin minagi õngekonksu otsa ussi ning viskasin õnge vette. Ei läinud minutitki, kui õnge otsas oli väike roosärg. Saime kalastada umbes tund aega - päris kalamehe jaoks on see üpris väike aeg.


Pärast kalastamist pakkisime õnged kokku ja hakkasime gepsima. Me ei saanud päris hästi aru, kuidas GPS töötab, aga tegime ära nii palju ristsõnast, kui oskasime.

Seejärel läksime kalepurjekas Paulaga Võrtsjärvele sõitma. Kapteni nimi oli Jaan ja pootsmani nimi Sass. Kapten ütles poistele, et nad peaksid tüdrukuid paati aitama, kuid poisid ei aidanud. Seetõttu hakkas kapten poisse odratolgusteks kutsuma.

Purjekal pajatas kapten Jaan loo sellest, kuidas purjekas nime sai: kui kapten purjekaga merel oli, siis sünnitas tema naine seal tütre, kes sai nimeks Paula.

Oli väga lahe ja õpetlik reis. Sain teada, et Eestis on täielikult keelatud püüda nelja liiki kala: harjust, tuura, tõugjat ja säga. Meil võiks selliseid kalastusreise rohkem olla!

Loo autor töölehte täitmas.                                                                        Fotode autor: Kaja Hass

Sandra Orav
7. kl õpilane

21.04.14

Eesti metsandusest

Metsanädala raames külastas meid Andres Olesk, kes rääkis meile Eesti metsandusest.

Andres Olesk on Valga Puu OÜ juhatuse esimees. Ta elab Hummuli vallas ja on kolmandat põlve metsamees, kusjuures metsaga olid seotud mõlemad tema vanaisad. Ta on lõpetanud Luua Metsanduskooli ning osalenud edukalt raievõistlustel nii Eestis kui ka välismaal. 2010. aastal tuli ta raie maailmameistriks.
Andres Olesk                                                    Foto autor: Evelyn Tamm
Andres Olesk rääkis meile, kuidas Eestis metsa majandatakse. Eesti on väga metsarikas maa: mets katab üle poole (54,3%) maismaa pindalast; metsamaa puidutagavara on 455 miljonit tihumeetrit. Kui sageli kardetakse, et meil jääb metsa pidevalt vähemaks, siis Andres Olesk ütles, et seda ei tasu karta, kuna ühes minutis kasvab juurde 26 tihumeetrit metsa (umbes nii palju kuluks ühe maja ehitamiseks). Kaitse all on 35% meie metsadest. Metsasuse poolest oleme Eurpoopas neljandal kohal Soome, Rootsi ja Sloveenia järel. 

Metsa kasutatakse mitmel otstarbel. Metsade tähtsus väljendub eeskätt neljas aspektis: majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline, kultuuriline. Majanduslikult kasutatakse metsa peamiselt puidu varumiseks. Selleks tehakse kas lageraiet või harvendus- ehk hooldusraiet. Mõistlikuks raiemahuks peetakse Eestis 14 miljonit tihumeetrit aastas. Praegused raiemahud jäävad veidi alla selle. 2004.-2009. aastal olid raiemahud oluliselt väiksemad: umbes 6 miljonit tihumeetrit aastas.


Lisaks puidule saab metsast muid materiaalseid väärtusi koguda: marjad, seened, pähklid, ravimtaimed, kasemahl; järjest olulisem on ka jahipidamine.


Metsa kasutatakse tervislikel eesmärkidel - selleks on rajatud mitmeid matkaradu. Võib öelda, et meie metsad on Euroopa kopsud. Ohu korral on metsad meie rahvale kaitset pakkunud.


Metsatööstus on Eestis olnud alati heal järjel. Umbes 20% Eesti töötleva tööstuse kogutoodangust moodustab puidu-, paberi- ja mööblitööstus. Metsatööstus arenes jõudsalt juba esimese vabariigi ajal, väga heal järjel olid siis tselluloosi- ja saetööstus, aga ka vineeri- ja tikutööstus. Enne I maailmasõda oli Eestis 18 suuremat ja 250 väiksemat saeveskit. Eksporditi mitmetesse Euroopa maadesse, sellele aitasid kaasa väga hea raudteevõrk ja meresadamad.


Metsaraie kõrval on oluline koht ka metsauuendusel. Igal aastal istutatakse Eestis 30 miljonit noort puud, sellest 18 miljonit istutab Riigimetsa Majandamise Keskus. Kolmandiku istutatust söövad küll metsloomad ära, aga kui nad rohkem söövad, siis on õigus nõuda jahimeestelt kahjude hüvitamist.

Loengut kuulasid 7.-9. klassi õpilased                                                    Foto autor: Evelyn Tamm
Puit on tehniliselt kõige arenenum materjal, mida inimene kasutab ehitamiseks. Kuna puit seob süsinikku, siis säästab puidu kasutamine keskkonda. Samuti on puidu kasutamine energiasäästlikum: näiteks puittala tegemiseks kulub viis korda vähem energiat kui betoontala valmistamiseks. Puit on ka tegelikult palju tulekindlam kui arvatakse, pidades vastu kõrgetele temperatuuridele paremini kui metall. Maailmas ehitatakse tänapäeval isegi 30kordseid puitmaju ja puidust ameerika mägesid. Eestis ei tohi üle kolmekorruselisi avalikke hooneid puidust ehitada, kuid huvitavaid puithooneid on valminud hiljuti meilgi, näiteks Maaülikooli spordihoone.

Lisaks rääkis Andres Olesk Helme valla ühest olulisemast metsandusega tegelevast ettevõttest - Graanul Invest.


AS Graanul Invest on metsandusega, bioenergeetika arendamisega ja taastuvenergia tootmisega tegelev erakapitalil põhinev ettevõte, mis alustas oma tegevust 2003. aastal. Ettevõte on kiiresti arenenud ja tänaseks kasvanud Baltimaade suurimaks pelletite tootjaks. Graanul Invest grupi tootmisvõimsus on 820 000 tonni pelleteid aastas. Neil on partnereid nii Euroopas kui ka USA-s.


Pelletid ehk saepurugraanulid on tahke biokütus, mis on üheks  mugavamaks ja efektiivsemaks taastuvenergia allikaks. Pelletite tootmisprotsessis puidumass (saepuru, puiduhake, küttepuit) esmalt purustatakse, siis kuivatatkse, seejärel jahvatatakse tolmuks, pressitakse ja jahutatakse. Protsessi tulemusena tekivad 6-8 mm läbimõõduga graanulid, mis ei sisalda ühtegi lisaainet peale naturaalse puidu.


Pelletite põlemisel vabaneb süsinikdioksiidi täpselt samas koguses, kui puu kasvamisel seda Maa atmosfäärist kasutas. Tuuleenergia kõrval on pelletid üks kõige keskkonnasäästlikumaid kütuse liike. Graanul Invest on heaks näiteks väitele, et metsatööstus on ainuke tööstus, kus jääke ei teki.


Alates 2010. aastast tegeleb Graanul Invest ka elektrienergia tootmisega. Ehitatud on kaks elektri ja soojuse koostootmisjaama, mis toodavad sooja Graanul Invest grupi Helme ja Launkalne tehastele; elektrit tarbitakse ise ja müüakse ka võrku.


OÜ Valga Puu alustas Graanul Investiga koostööd 2011. aastal, olles Graanul Invest grupi esimeseks ettevõtteks metsanduses.