28.04.14

Õppekäik Võrtsjärve äärde

Täna käisime koos Riidaja kooliga Võrtsjärve õppekeskuses. Kohale jõudes tervitasid meid Anu, Annaliisa ja Maret. Seejärel läksime õppekeskuse teisele korrusele, kus kuulasime loengut kalastusviisidest ja kalastustarvetest. Saime vaadata ja katsuda erinevaid lante, õngi ja muud sellist. Seejärel pidime täitma töölehti.

Edasi läksime ruumi, mille akendel olid erinevad kalad. Meile näidati vee läbipaistvuse ja sügavuse mõõtmisvahendeid, lisaks sellele saime näha ka seadeldist, millega võetakse põhjaproove, et vaadata, missugused selgrootud seal elavad. Neid proove võetakse kaks korda aastas, et jälgida põhjaelustiku mitmekesisust.

Pärast kalade uurimist krabasime õnged ja läksime kalale. Panin minagi õngekonksu otsa ussi ning viskasin õnge vette. Ei läinud minutitki, kui õnge otsas oli väike roosärg. Saime kalastada umbes tund aega - päris kalamehe jaoks on see üpris väike aeg.


Pärast kalastamist pakkisime õnged kokku ja hakkasime gepsima. Me ei saanud päris hästi aru, kuidas GPS töötab, aga tegime ära nii palju ristsõnast, kui oskasime.

Seejärel läksime kalepurjekas Paulaga Võrtsjärvele sõitma. Kapteni nimi oli Jaan ja pootsmani nimi Sass. Kapten ütles poistele, et nad peaksid tüdrukuid paati aitama, kuid poisid ei aidanud. Seetõttu hakkas kapten poisse odratolgusteks kutsuma.

Purjekal pajatas kapten Jaan loo sellest, kuidas purjekas nime sai: kui kapten purjekaga merel oli, siis sünnitas tema naine seal tütre, kes sai nimeks Paula.

Oli väga lahe ja õpetlik reis. Sain teada, et Eestis on täielikult keelatud püüda nelja liiki kala: harjust, tuura, tõugjat ja säga. Meil võiks selliseid kalastusreise rohkem olla!

Loo autor töölehte täitmas.                                                                        Fotode autor: Kaja Hass

Sandra Orav
7. kl õpilane

21.04.14

Eesti metsandusest

Metsanädala raames külastas meid Andres Olesk, kes rääkis meile Eesti metsandusest.

Andres Olesk on Valga Puu OÜ juhatuse esimees. Ta elab Hummuli vallas ja on kolmandat põlve metsamees, kusjuures metsaga olid seotud mõlemad tema vanaisad. Ta on lõpetanud Luua Metsanduskooli ning osalenud edukalt raievõistlustel nii Eestis kui ka välismaal. 2010. aastal tuli ta raie maailmameistriks.
Andres Olesk                                                    Foto autor: Evelyn Tamm
Andres Olesk rääkis meile, kuidas Eestis metsa majandatakse. Eesti on väga metsarikas maa: mets katab üle poole (54,3%) maismaa pindalast; metsamaa puidutagavara on 455 miljonit tihumeetrit. Kui sageli kardetakse, et meil jääb metsa pidevalt vähemaks, siis Andres Olesk ütles, et seda ei tasu karta, kuna ühes minutis kasvab juurde 26 tihumeetrit metsa (umbes nii palju kuluks ühe maja ehitamiseks). Kaitse all on 35% meie metsadest. Metsasuse poolest oleme Eurpoopas neljandal kohal Soome, Rootsi ja Sloveenia järel. 

Metsa kasutatakse mitmel otstarbel. Metsade tähtsus väljendub eeskätt neljas aspektis: majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline, kultuuriline. Majanduslikult kasutatakse metsa peamiselt puidu varumiseks. Selleks tehakse kas lageraiet või harvendus- ehk hooldusraiet. Mõistlikuks raiemahuks peetakse Eestis 14 miljonit tihumeetrit aastas. Praegused raiemahud jäävad veidi alla selle. 2004.-2009. aastal olid raiemahud oluliselt väiksemad: umbes 6 miljonit tihumeetrit aastas.


Lisaks puidule saab metsast muid materiaalseid väärtusi koguda: marjad, seened, pähklid, ravimtaimed, kasemahl; järjest olulisem on ka jahipidamine.


Metsa kasutatakse tervislikel eesmärkidel - selleks on rajatud mitmeid matkaradu. Võib öelda, et meie metsad on Euroopa kopsud. Ohu korral on metsad meie rahvale kaitset pakkunud.


Metsatööstus on Eestis olnud alati heal järjel. Umbes 20% Eesti töötleva tööstuse kogutoodangust moodustab puidu-, paberi- ja mööblitööstus. Metsatööstus arenes jõudsalt juba esimese vabariigi ajal, väga heal järjel olid siis tselluloosi- ja saetööstus, aga ka vineeri- ja tikutööstus. Enne I maailmasõda oli Eestis 18 suuremat ja 250 väiksemat saeveskit. Eksporditi mitmetesse Euroopa maadesse, sellele aitasid kaasa väga hea raudteevõrk ja meresadamad.


Metsaraie kõrval on oluline koht ka metsauuendusel. Igal aastal istutatakse Eestis 30 miljonit noort puud, sellest 18 miljonit istutab Riigimetsa Majandamise Keskus. Kolmandiku istutatust söövad küll metsloomad ära, aga kui nad rohkem söövad, siis on õigus nõuda jahimeestelt kahjude hüvitamist.

Loengut kuulasid 7.-9. klassi õpilased                                                    Foto autor: Evelyn Tamm
Puit on tehniliselt kõige arenenum materjal, mida inimene kasutab ehitamiseks. Kuna puit seob süsinikku, siis säästab puidu kasutamine keskkonda. Samuti on puidu kasutamine energiasäästlikum: näiteks puittala tegemiseks kulub viis korda vähem energiat kui betoontala valmistamiseks. Puit on ka tegelikult palju tulekindlam kui arvatakse, pidades vastu kõrgetele temperatuuridele paremini kui metall. Maailmas ehitatakse tänapäeval isegi 30kordseid puitmaju ja puidust ameerika mägesid. Eestis ei tohi üle kolmekorruselisi avalikke hooneid puidust ehitada, kuid huvitavaid puithooneid on valminud hiljuti meilgi, näiteks Maaülikooli spordihoone.

Lisaks rääkis Andres Olesk Helme valla ühest olulisemast metsandusega tegelevast ettevõttest - Graanul Invest.


AS Graanul Invest on metsandusega, bioenergeetika arendamisega ja taastuvenergia tootmisega tegelev erakapitalil põhinev ettevõte, mis alustas oma tegevust 2003. aastal. Ettevõte on kiiresti arenenud ja tänaseks kasvanud Baltimaade suurimaks pelletite tootjaks. Graanul Invest grupi tootmisvõimsus on 820 000 tonni pelleteid aastas. Neil on partnereid nii Euroopas kui ka USA-s.


Pelletid ehk saepurugraanulid on tahke biokütus, mis on üheks  mugavamaks ja efektiivsemaks taastuvenergia allikaks. Pelletite tootmisprotsessis puidumass (saepuru, puiduhake, küttepuit) esmalt purustatakse, siis kuivatatkse, seejärel jahvatatakse tolmuks, pressitakse ja jahutatakse. Protsessi tulemusena tekivad 6-8 mm läbimõõduga graanulid, mis ei sisalda ühtegi lisaainet peale naturaalse puidu.


Pelletite põlemisel vabaneb süsinikdioksiidi täpselt samas koguses, kui puu kasvamisel seda Maa atmosfäärist kasutas. Tuuleenergia kõrval on pelletid üks kõige keskkonnasäästlikumaid kütuse liike. Graanul Invest on heaks näiteks väitele, et metsatööstus on ainuke tööstus, kus jääke ei teki.


Alates 2010. aastast tegeleb Graanul Invest ka elektrienergia tootmisega. Ehitatud on kaks elektri ja soojuse koostootmisjaama, mis toodavad sooja Graanul Invest grupi Helme ja Launkalne tehastele; elektrit tarbitakse ise ja müüakse ka võrku.


OÜ Valga Puu alustas Graanul Investiga koostööd 2011. aastal, olles Graanul Invest grupi esimeseks ettevõtteks metsanduses.

12.04.14

Linnulaager Taageperas Kivimäel

10. - 12. aprillil toimus Taageperas Kivimäe hostelis linnulaager, kus osalesid linnuhuvilised õpilased nii meie koolist kui ka teistest Valgamaa koolidest. Laagris toimunust ilmus Valgamaalases artikkel, mille autori lahkel loal avaldame ka oma ajaveebis.

LINNUHUVILISED VALLUTASID HOSTELI

Rein Säinas, Valgamaalane

Taageperas asuvasse Kivimäe hostelisse kogunes möödunud neljapäeval 25 linnuhuvilist koolinoort kuuest maakonna koolist. Esindatud olid Ritsu lasteaed-algkool, Ala, Pühajärve ja Riidaja põhikool, Tõrva ja Valga gümnaasium.


Laagri korraldas Ala põhikooli loodusainete õpetaja ning projekti "Linnulaager edasijõudnud õpilastele" juht Evelyn Tamm. Looduslaagreid on ta organiseerinud juba kuus aastat. Siiani on laagrid toimunud suvel ja kestnud viis päeva.


"Seekordseks laagriks tuli idee Riho Kinksilt Eesti
ornitoloogiaühingust. Taagepera on looduslaagrite läbiviimiseks oma mitmekesise elustikuga väga sobiv. Ja Kivimäe hostel on oma maitsva ja koduse toiduga ning lahke pererahvaga igati sobilik koht lastelaagriteks," arvas Tamm.

Esimesel laagripäeval kuulati linnuteadlase Olav Renno loengut ja tehti väike linnuretk loodusesse. Joonistati jäälindu. Valmistatud tööd saadeti aga ornitoloogiaühingusse jäälinnu
joonistusvõistlusele. Enne öörahu saabumist kuulati veel Piret Pääri linnupärimusi ja korraldati jutuvestmisõhtu.
Linde uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.                                                 Fotode autor: Evelyn Tamm

Reedel algas laagriliste päev juba varakult. Poole seitsmest suunduti varahommikusele linnulauluõppele ornitoloog Tarmo Evestuse juhendamisel.

Evestus kiitis Taagepera piirkonna rähniderohkust. Koos määrati looduses hallrähni, suur-kirjurähni, tamme-kirjurähni, valgeselg-kirjurähni ning nähti musträhni tegutsemisjälgi.


Pärast lõunasööki ja viktoriini said kõik kätt proovida pesakastide meisterdamisel. Meisterdamist juhendas Mihkel Maala, kes oli üles seadnud ka linnupesade näituse. Päeva lõpetas Riho Männik õhtuse linnuretkega. Selle käigus määrati üheskoos kokku 27 suleliste liiki.


Laupäeval rääkis aga laagrilistele lindudest Riho Kinks.


Ala põhikooli kaheksanda klassi õpilane
Kairi Peetersoo tuli laagrisse, et lindudest rohkem teada saada, eriti just jäälinnust. "Sain teada palju uut ja huvitavat selle linnu kohta, näiteks millised on tema sugulased maailmas ja et emas- ning isaslinde saab eristada vaid noka värvuse järgi."

Huvitav oli talle ka varahommikune linnuretk ning õhtu Piret Pääriga, kui kuulati pärimusi lindudest. "Selgemaks said mitmed linnuhääled. Renoveerisime ja puhastasime metsas olnud vanu pesakaste. Kuigi koju jõudsin väsinuna, jäi laagrist mõnus mälestus," lisas neiu.


Laagri läbiviimist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Helme vald.


10.04.14

Vanaemad ruulivad

Tänane koolipäev lõppes väga lõbusalt. Nimelt andsid meile kontsertetenduse vahvad Karksi laulunaised, keda juhendab meie kooli muusikaõpetaja Syrle Eesik. Nende kava kandis tabavalt pealkirja "Vanaemad ruulivad".

Kontsert algas lühinäidendiga E. Vilde teose "Vigased pruudid" ainetel. Karakterid olid tabavad ja esituses oli tunda suurt mängulusti. Publik naeris ja plaksutas innukalt.

Pärast lustmängu esitati nii lüürilisi kui ka humoorikaid rahvalikke laule, mis peamiselt rääkisid kodust ja elutarkusest. Muist laulud olid suisa lorilaulud, aga need olid sisult üpris leebed ja naiselikud. Laulude vahele luges luuletekste Viiu Lepik, 
August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi endine emakeeleõpetaja.

Syrle Eesik sõnas, et nad on sama kavaga varemgi koolinoorte ees üles astunud ja neid on alati soojalt vastu võetud. Nende üheks eesmärgiks on näidata, et vanaemad ei ole lihtsalt tugitoolis tukkujad. Nemadki on aktiivsed arvutite ja facebook'i kasutajad; välja minnes nad meigivad ja lõhnastavad end ja sätivad selga moekad riided. Neile on tähtsad sõbrad ja suhtlemine - seetõttu osalevad nad paljudes hobiringides. Loomulikult nad ka koovad ja küpsetavad nagu kõik normaalsed vanaemad. Publikut ei olnud tarvis pikalt veenda - nad said ruttu aru, et need vanaemad tõepoolest ruulivad!

09.04.14

Ala kooli õpilane osales edukalt etlusvõistlusel

Täna toimus Valga Muuseumis Jakob Liivi 155. sünniaastapäevale ning Juhan Liivi 150. sünniaastapäevale pühendatud XXVI etlusvõistluse Valgamaa voor. Meie koolist osales seal 4. klassi õpilane Kevin Köster.

Kohale oli tulnud 14 etlejat seitsmest maakonna koolist. Lisaks meie koolile olid esindatud Pühajärve, Lüllemäe ja Valga põhikool, Tõrva ja Valga gümnaasium ning Tsirguliina keskkool.


Etlejad esitasid ühe luuletuse ja ühe proosapala Juhan ja Jakob Liivi loomingust. Kõige populaarsemaks proosapalaks osutus Juhan Liivi "Kuulus mees", mida esitasid kolm etlejat. Luuletustest esitati kahel korral Jakob Liivi teksti "Konnad". Kevin esitas Jakob Liivi luuletuse "Mererannal" ja Juhan Liivi proosapala "Ega me ometi sellepärast vihased ole?..."


Noori etlejaid hindas kolmest liikmest koosnev žürii, kuhu kuulusid kultuuriajakirjanik Helju Keskpalu, Valga avatud noortekeskuse noorsootöötaja Dea Margus ja Otepää draamastuudio juhendaja Kerli Adov.


Kuni žürii tublimaid välja selgitas, said õpetajad ja õpilased tutvuda muuseumi püsieksponaatidega; giidiks oli muuseumi pedagoog Kersti Salujõe.


26. vabariiklikule etlusvõistlusele, mis toimub 19. aprillil Liivi muuseumis, saadeti žürii otsusel edasi Valga Põhikooli õpilane Natalija Golubenko (juhendaja Harry Zilensk). Ta esitas Juhan Liivi luuletust "Ta lendab mesipuu poole" ja Jakob Liivi proosapala "Jää tulek" tõesti väga emotsionaalselt ja veenvalt.


Kevin pälvis aga ühe kolmest eripreemiast. Esile tõsteti tema väga head näitlejameisterlikkust. Kevinit juhendas õp Kaidi Kuškis.


Kõiki etlejaid ja õpetajaid tänati osalemise eest tänukirja ja meenega. Kolm parimat said ka aukirja ja spetsiaalse etluskonkursi meene.