31.10.12

Euroopa Liit selgeks ühe päevaga

Täna käisime koos Riidaja kooli õpilastega Tallinnas õppereisil.

Kõigepealt käisime Euroopa Liidu Majas. Saime teada Euroopa Liidu ajaloost ning toimimisest. Praegu on Euroopa Liidus 27 riiki, järgmisel aastal liitub veel Horvaatia.


Euroopa Liit loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Olulisemad institutsioonid Euroopa Liidus on Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ning Euroopa Komisjon. Tuletasime meelde, et meie europarlamendi saadikud on Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Tunne Kelam ja Indrek Tarand. Euroopa Komisjonis töötab transpordivolinikuna Siim Kallas. Pärast loengut oli viktoriin. Oskasime peaaegu kõikidele küsimustele vastata. Saime auhindu ka: helkuri ja Euroopa kaardi.


Seejärel läksime Riigikokku, kus külastasime istungite saali ning giid rääkis meile riigikogulaste tööst. Saalis oli hästi uhke kõrge lagi. Saime teada, kuidas Riigikogu liikmed saalis istuvad, kui tihti toimuvad neil istungid ning mida nad lisaks istungitel osalemisele tegema peavad. Veel näidati meile Valget saali, kus varem toimusid  valitsuse istungid, aga praegu korraldatakse seal pidulikke üritusi.


Pärast lõunasööki Balti jaama restoranis läksime Energiakeskusesse. Seal oli väga lahe. Saime katsetada magnetigiliikurit, -pendlit ja -kahurit; nägime magnetvedelikku. Uurisime, missugused ained juhivad elektrit, missugused olid vanasti elektrimasinad. Tutvusime robotitega ning uurisime ka valguse ja nägemisega seotud nähtusi ja katsetasime, kuidas saab heli tekitada.



Joonas Murnek ja Karl-Sander Orav
6. kl õpilased

29.10.12

Koolivaheaeg laagris

Helme valla õpilastel oli võimalus veeta koolivaheaeg laagris.

Koolivaheajal oli paarikümnel Helme vallas elaval õpilasel võimalus viibida Taageperas Kivimäe hostelis toimunud sügislaagris. Laagri korraldas Ala külaselts, kes taotles Leader-programmi meetmest Noor Valgamaa raha Helme valla laste sügisese koolivaheaja sisustamise eesmärgil laagri korraldamiseks. Omaosalusega toetas laagri läbi viimist Helme vald. Viiepäevases laagris osalesid need Tõrva gümnaasiumi, Ritsu ja Ala kooli õpilased, kellele  koolivaheajal laagris viibimine põnevaks väljakutseks oli. Sügislaagri juhatajaks valiti Ala põhikooli õpetaja Evelyn Tamm, kes soostus toimunust lähemalt rääkima: „Laagripäevad olid huvitavatest tegevustest tulvil. Ülle Rosenberg õpetas lastele savist mitmesuguseid asju ja esemeid voolima. Põnev oli vaadata, kuidas noored ja osavad käed suutsid üsna ilmetust materjalist nägusaid vaase, tasse ning taldrikuid voolida. Räägiti taaskasutamise võimalustest ja õpetati klaaspurkidele kaunistuste tegemist. Imre Arro juhendamisel toimus tõukerattamatk Tündre järve äärde. Seal oleval RMK puhkealal näitas matkajuht, kuidas on kõige otstarbekam lõket süüdata. Ka siis, kui selleks vajalikud tingimused ja vahendid puuduvad. Õpiti veel teisigi olulisi matkatarkusi. Näiteks energia taastamise võimalusi, toidu- ning joogitagavarade hoidmist ning säästmist jne. Veel käisime õpilastega Pärnus Endla teatris, vaatamaks lasteetendust „Põrr“ ja selle järel ujusime ning suplesime Tervise Paradiisi veepargis. Meelde jääb kindlasti ka õngeritvade valmistamine ja kalapüük ,“ selgitas Tamm.

Loetelusse mahtusid veel viktoriin, lauamängud, joonistamine, saun, karaoke, ning vestlused igapäevaelu puudutavatel teemadel. Margit Turb ja Tarmo Evestus Keskkonnaametist rääkisid teemal kestlik eluviis. Ettevõtlikkusega seonduvast ning kutsevalikust rääkis isiklikele kogemustele tuginedes Kivimäe turismitalu omanik Peeter Arro.

Jõudehetkedele jäid filmide ja fotode vaatamine, muljete ja meenutuste minutid ning päeval nähtust ja kuuldust kokkuvõtete tegemine. Väga oodatuks aga osutusid lastele Liivi Arro ja Maike Sillaotsa valmistatud toidukorrad.

Laagris viibinud õpilastega rääkides ilmnes, et seal oli nende jaoks palju huvitavaid tegevusi ja meelde jäävaid väljasõite.

Ala põhikooli 6. klassi õpilane Tauno Visor ütles, et temale küll laagris meeldis. Eriti süüvisid noorukile mällu metsas käimised. „Seal vaatasime ümbrust ja tegime tutvust puudele ning põõsastele ilmunud sügise märkidega. Samas vaatlesime ja õppisime tundma ka erinevaid putukaid ja taimi. Külaplatsil aga saime palju joosta ning mängida. Liikumismäng "Lambad lauta" meeldis küll kõikidele,“ rääkis noormees oma laagrielamustest. Sama kooli 3. klassi õpilane Kevin Köster ütles naerul näoga, et on varemgi laagrites käinud. „Praegune sügislaager on küll põnev. Käisime Pärnus Terviseparadiisis ujumas. Seal olevast liugurist oli väga vahva alla lasta.“ Ka kalapüügi ritvade valmistamine oli poisi sõnul täiesti asjalik. „Peeter ja Maike Sillaots aitasid meil vibad valmis teha ja siis läksime Taagepera paisjärvele kalu püüdma. Sain kaks väikest ahvenat kätte ka,“ ei varjanud tegus poiss oma rõõmu.

Samas kuulsin, et ka tüdrukute seas oli osavaid õngitsejaid. Algul olevat ussi õnge otsa ajamine mõnedel küll teatavaid tõrkeid tekitanud, kuid hiljem tundus see kõikide jaoks väga loomulik ning asjakohane tegevus olevat.

Kõigest kuuldust ja nähtust võib järeldada, et õpilased jäid koolivaheaja sisustamiseks korraldatud laagriga väga rahule.

Vello Jaska
Jalgrattamatkal. Teisi pilte vaata SIIT.

Kommentaar
Kätlin Kivit, Ala põhikooli 5. klassi õpilane, sügislaagris osalenu: 
„Olin äsja toimunud laagris koos oma sõpradega. Huvitav oli. Aeg möödus kasulikult ja kiiresti. Küllap sellepärast, et võtsime kõigest osa ja püüdsime õppida ning omandada kõike, mis meile pakuti. Sügiseses looduses matkamised olid väga huvitavad. Ka teatrietenduse vaatamine jättis ereda mulje. Olen esimest korda laagris, kuid sellest saadud elamustele tuginedes väidan kindlalt, et viimaseks see kohe kindlasti ei jää.“        

19.10.12

Elus teadus

Esimese veerandi viimasel päeval külastasid meid inimesed Eesti Maaülikoolist, et projekti "Elus teadus" raames populariseerida loodusteadusi. Korraldati neli huvitavat töötuba.

Lasteaialapsed ning 1. ja 2. klassi õpilased uurisid Kristi Teppo juhendamisel puu aastarõngaid ehk seda, kuidas saab määrata puu vanust. Räägiti, mida puud vajavad, et kasvada suureks ja tugevaks. Samuti tutvustati erinevaid metsloomi. Koos uuriti põdra ja metskitse lõualuid, mille põhjal saadi teada kõige noorem ja kõige vanem loom.

3.-4. kl õpilastele räägiti meie metsades kasvavatest puudest. Eestimaast on 49% metsa all: iga inimese kohta on metsa jalgpalliväljakusuurune ala (u 2 ha). Puidust klotside järgi määrati puude liike. Tundsime ära männi, kuuse, kase, tamme, lepa ning saare. Samuti määrati puude liike koore järgi. Räägiti puuseentest, nende kasvukohtadest ja vajalikkusest. Lapsed said seeni (taelu ja pesse) ka katsuda ning nuusutada. Lisaks õpetati puuseentest paberi valmistamist. Juhendajaks oli Tiia Drenkhan
.

5.-7. kl õpilased võtsid osa töötoast "Kuidas lehm piima toodab?". Seda juhendas Marko Kass, kes alustuseks rääkis piima tootmisest. Õpilased said teada, miks on lehmal neli magu, mida lehm sööb ning kuidas saadakse teada, mida iga lehm vajab, et olla terve ja anda palju piima. Töötoa praktilises osas said õpilased määrata igale söödale õige nime ning mõõta vedelike pH taset.

8.-9. klassi õpilasted osalesid töötoas "Kohupiima saab ka ise valmistada", mida juhendasid Sirje Pajumägi, Liis Lutter ning Jekatarina Levit. Sissejuhatuseks rääkisid nad kohupiima valmistamise ajaloost ning tehnoloogiast. Seejärel läks lahti kohupiima valmistamine: selleks kuumutati kefiiri madalal kuumusel, mille tulemusel algas piimavalgu kalgendumine ehk koagulatsioon ning eraldus vadak. Kümmekonna minuti pärast oligi kohupiim valmis ning võis alata degusteerimine. Maitses väga hea - ikkagi ise tehtud! Julgemad poisid maitsesid ka vadakut.

Kohupiima valmistamas. Teisi pilte vaata SIIT.

18.10.12

Projekti "Aastaajad rabas" teine tegevus: õppepäev "Raba putukad"

Täna käisid meil külas Tartu Ülikooli teadlased Mati Martin ja Aivo Tamm. Nad rääkisid meile rabas elavatest putukatest ja ämblikest.

Rabas leidub kõige rohkem tsikaadilisi putukaid: jässakad, suhteliselt lühikeste tundlatega, sageli hüppejalgadega. Tsikaadilistel putukatel on kõige rohkem vabadust rabas. Me pidime nende kohta täitma töölehe. Õppisime teisigi putukaid.
Töölehte täitmas. Teisi pilte vaata SIIT.

Minu jaoks oli kõige põnevam putukas rohetiib. Ta on välimuselt pruunikas. Kui ta oma tiivad kokku surub, ei näe teda ükski putuktoiduline lind. Veel sain teada, et rabas 
on kõige rohkem putukaid juunikuus ning et turbasammalt ei taha süüa mitte ükski loom ega putukas.

Arvan, et selliseid õppepäevi võiks veelgi olla!

Sandra Orav
6. kl õpilane







                                                   Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

10.10.12

Projekti "Loodusele lähemale" teine tegevus: õppekäik Elistvere loomaparki

Lasteaia õppekäik Elistvere loomaparki.
Elistvere loomapargis. Teisi pilte vaata SIIT.









05.10.12

Muljeid õpetajate päevalt

Õpetajate päev. Teisi pilte vaata SIIT.
Geimo (9. kl): Õpetajate päeval sain proovida õpetajaks olemist. Minu arust on õpetajaamet suhteliselt lihtne, aga samas olin ma ainult 2 tundi õpetaja, nii et täpselt ei oska öelda, kui raske või lihtne see on. Ma arvan, et õpetajatöö plussiks on võimalus istuda läpaka taga ja teha natukene ka enda asju, miinuseks aga õpetada lapsi, kes hakkavad vastu ja ei tee tundides kaasa. Kui ma tundi andsin, mõtlesin ma, et see võiks juba läbi saada. Minu meelest on lastele koduste tööde andmine ja hinnete panemine lihtne. Õpetajate päev mulle meeldis.

õp Kaidi K: Õpetajate päev oli väga vahva. 9. klass oli väga hästi ette valmistunud. Kuna neid on klassis vähe, siis aitasid neid ka 8. klassi tüdrukud. Õpetajatel oli võimalus tunda ennast õpilastena, osaledes kolmes õppetunnis. Päev ise algas aga piduliku aktusega, kus õpetajaid tänati nii laulude, hea sõna kui ka lilleõiega.

Inimeseõpetust andsid Merit ja Maarja. Pidime täitma töölehe sportimise tähtsuse kohta ning saime teada palju huvitavaid fakte inimkeha kohta; nt inimene aevastab kiirusega 161 km/h.


Geograafiatunnis, mida andis Elen, pidime õigesti värvima Euroopa riikide lipud ning käima tahvli juures kaardilt riikide asukohti näitamas. Selles tunnis olime natuke kiuslikud ning hakkasime õpetajale vastu: keeldusime vastama minemast, ajasime omavahel juttu ja rääkisime telefoniga. Õpetaja läks lõpuks direktorit kutsuma, aga osa meist peitis end samal ajal kapi taha ära ja teised panid keset klassi luukere seisma. Direktor Martin vaatas olukorra üle, aga pidas targemaks taanduda, enne kui olukord päris hulluks läheb. Lõpuks suutis õpetaja Elen meid leebelt maha rahustada. Eks me püüdsime veidi peegeldada, kui pöörased võivad õpilased mõnikord olla.


Kehalise kasvatuse tundi, mida andis Jaan, meist kahjuks paljud ei jõudnud, sest kellel olid dressid koju ununenud, kellel oli vabastus, kellel jalg valutas jne. Tublimad said aga hularõngaga hullata.


Minu arvates õpetajate päev alati veidi lähendab õpetajaid ja õpilasi. Õpetajatel tuleb meelde, kui raske on tegelikult olla õpilane: kuulata käske ja keeldusid, õppida paljusid erinevaid aineid ka siis, kui mõned neist üldse ei meeldi või kui mõnest arugi ei saa. Õpilased ehk aga näevad ühe päeva jooksul elu ka õpetaja silme läbi: kui keeruline on ühtaegu õpetada ning 
ohjeldada erinevate oskuste, huvide ja maailmavaadetega õpilasi.

Suur aitäh 9. ja 8. kl õpilastele ning õp Ailile ja Kajale, kes selle toreda päeva läbi viisid.

01.10.12

Õppepäev "Seened"

Külli Kalamees Tartu Ülikooli Loodusmuuseumist käis meile täna rääkimas seentest. Õppisime tundma seente mitmekesisust, tutvusime erinevate seeneliikidega ja uurisime nende tunnuseid. Lisaks vaatasime seenefilmi, kust saime teada, et seeni võib kasutada mitmeks otstarbeks, sealhulgas paberi valmistamiseks ning lõngade värvimiseks.

Pärast teoreetilist osa läksime metsa seenile. Ülesandeks oli korjata võimalikult palju erinevaid seeneliike, nii söödavaid kui ka mürgiseid. Eelnevalt tuletati meelde, et suhu ei tohi panna ühtegi seent, isegi kui liik on tuttav.

Metsa seenele... Teisi pilte vaata SIIT.
Kui seened olid korjatud, hakkasime koolis üles seadma seenenäitust. See oli väga raske ülesanne, sest liikide määramine oli keeruline. Paljud liigid olid üksteisega nii sarnased, et suutsime neid eristada üksnes Külli Kalamehe abiga. Õppisime kasutama seenemäärajat, mille abil lisasime iga näitusel oleva liigi juurde selgitava sedeli seeneliigi nimetuse ning tingmärkidega liigi söödavuse või mürgisuse kohta.

Õppepäeva lõpuks olime seente tundmises palju targemad, sest päris paljude eelnevad teadmised seentest piirdusid kukeseene, puraviku ja riisikate tundmisega.


Kokku korjasime ning seadsime väljanäitusele üle 50 seeneliigi: punane, kollane, kollakaspruun ning panter-kärbseseen, narmasnutt, sinivärvik, hallipiimane riisikas, tava-, lepa-, kamper-, tuli-, väävel- ja kaseriisikas, pruun sametpuravik, kasepuravik, sinipäkk, külmaseen, tavavahelik, leek-, kuld- ja kitsemampel, põdranapsik, sätendav tindik, soomustindik, täpiline värvik, suits-kollanutt, viha tulinutt, siid-narmasnutt, jahutanuk, kännumütsik, lilla ja roosa mütsik, kirbe metskõrges, männiliimik, kukeseen, lehterkukeseen, harilik ja pirn-murumuna, maatäht, harik, rohetiksik, hüüvik, üdik, lilla ebaheinik, väävel-, seep- ja habeheinik, vöödik, verev vöödik, lehtrik, haisev pilvik, kollane ja magepilvik, suur sarvik, püramiid-soomussirmik, kollane bisporell, tagel, kännu- ja juurepess, tuletael, kasekäsn, hundipiim.








Kooli sünnipäevajooks

Täna toimus traditsiooniline jooks kooli sünnipäeva tähistamiseks. Vastavalt kooli vanusele oli sel aastal distantsiks 93 meetrit.

Tublid olid kõik, kes raja läbisid, aga olgu siinkohal ära toodud klasside kõige kiiremad poisid ja tüdrukud.


I kl: Rasmus ja Maarja-Magdaleena

II kl: Siret ja Otto
III kl: Valerija ja Kevin K
IV kl: Kalmer ja Kadri
V kl: Madis ja Jaanika
VI kl: Sandra ja Tauno
VII kl: Kaisa
VIII kl: Emily ja Kalle
IX kl: Lauri ja Elen
9. klass valmistumas stardiks. Teisi pilte vaata SIIT.