Esimese veerandi viimasel päeval külastasid meid inimesed Eesti Maaülikoolist, et projekti "Elus teadus" raames populariseerida loodusteadusi. Korraldati neli huvitavat töötuba.
Lasteaialapsed ning 1. ja 2. klassi õpilased uurisid Kristi Teppo juhendamisel puu aastarõngaid ehk seda, kuidas saab määrata puu vanust. Räägiti, mida puud vajavad, et kasvada suureks ja tugevaks. Samuti tutvustati erinevaid metsloomi. Koos uuriti põdra ja metskitse lõualuid, mille põhjal saadi teada kõige noorem ja kõige vanem loom.
3.-4. kl õpilastele räägiti meie metsades kasvavatest puudest. Eestimaast on 49% metsa all: iga inimese kohta on metsa jalgpalliväljakusuurune ala (u 2 ha). Puidust klotside järgi määrati puude liike. Tundsime ära männi, kuuse, kase, tamme, lepa ning saare. Samuti määrati puude liike koore järgi. Räägiti puuseentest, nende kasvukohtadest ja vajalikkusest. Lapsed said seeni (taelu ja pesse) ka katsuda ning nuusutada. Lisaks õpetati puuseentest paberi valmistamist. Juhendajaks oli Tiia Drenkhan.
5.-7. kl õpilased võtsid osa töötoast "Kuidas lehm piima toodab?". Seda juhendas Marko Kass, kes alustuseks rääkis piima tootmisest. Õpilased said teada, miks on lehmal neli magu, mida lehm sööb ning kuidas saadakse teada, mida iga lehm vajab, et olla terve ja anda palju piima. Töötoa praktilises osas said õpilased määrata igale söödale õige nime ning mõõta vedelike pH taset.
8.-9. klassi õpilasted osalesid töötoas "Kohupiima saab ka ise valmistada", mida juhendasid Sirje Pajumägi, Liis Lutter ning Jekatarina Levit. Sissejuhatuseks rääkisid nad kohupiima valmistamise ajaloost ning tehnoloogiast. Seejärel läks lahti kohupiima valmistamine: selleks kuumutati kefiiri madalal kuumusel, mille tulemusel algas piimavalgu kalgendumine ehk koagulatsioon ning eraldus vadak. Kümmekonna minuti pärast oligi kohupiim valmis ning võis alata degusteerimine. Maitses väga hea - ikkagi ise tehtud! Julgemad poisid maitsesid ka vadakut.
Kohupiima valmistamas. Teisi pilte vaata SIIT. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar