27.11.13

Raamatukogutund: Asta Jaaksoo rääkis Kitzbergist

Täna kuulasime Taagepera raamatukogus Asta Jaaksood, kes on Karksi vallas Leeli külas asuva August Kitzbergi tubamuuseumi omanik ja juhataja. Samuti tegeleb tema eestvedamisel Kitzbergi Sõprade Selts. Käesoleval aastal pälvis Asta Jaaksoo Mulgimaa Uhkuse auhinna.

Asta Jaaksoo rääkiski Kitzbergi Sõprade Seltsi ja Kitzbergi tubamuuseumi tegevustest. Muuseumis saab tutvuda Kitsede suguvõsa ja Kitzbergi loominguga. Sageli pakutakse võimalust seigelda kirjaniku loominguradadel jalgsi, ratastel või autoga. Seejuures tehakse peatusi endiste talude või talukohtade juures, mis on Kitzbergiga seotud olnud.

August Kitzbergi lapsepõlv möödus Penuja külas Niitsaadul. Tema vend Jaan oli seal koolmeister ja mõnikord pidi tulevane kirjanik venna eest ise koolipoistel silma peal hoidma. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainest ka tema humoristlikele külajuttudele.

Kitzbergi Sõprade Selts käis hiljuti Lätimaal Kalkune vallas, kus Kitzberg omal ajal ametnikuna töötas. Seal teatakse Kitzbergi ja tema loomingut päris hästi, sest kirjanik aitas lätlasi rahvuseepose väljaandmisel.


Kitzbergi sünniajaks on ametlikes allikates märgitud 29. detsember, Asta Jaaksoo aga väitis, et Kitzberg ise on kirjutanud oma sündimise päevaks 27. detsembri. Nii peabki Kitzbergi Sõprade Selts kirjaniku sünnipäeva just viimati nimetatud kuupäeval, kuna inimene ise peaks oma sünnipäeva ikkagi kõige paremini teadma.


Huvitava faktina saime teada, et Kitzberg on käinud Taageperas laulukooris. 


Asta Jaaksoo rõhutas, et kultuuripärand ja selle säilitamine on väga oluline. Rahvas, kes oma suurmehi ei austa, sureb välja. Armastust kodumaa vastu tuleb kasvatada ka noortes ning alguse saab see juba oma perekonna pärandit uurides ja koolis kodulugu õppides.


Üritus toimus kultuuripärandi aasta raames.
Kaidi Kuškis
emakeeleõpetaja

26.11.13

Kodanikupäev ja kadriolümpia

Täna, kodanikupäeval pidasid kõne 9. klassi õpilased Airo Hass ja Ragne Rasin, kes rääkisid, miks kodanikupäeva tähistatakse ning meenutasid, miks on uhke olla Eesti kodanik.

Kodanikupäev on ellu kutsutud teadvustamaks kodanikustaatust. Ühtlasi soovitakse selle tähtpäevaga tõsta kodanikuuhkust. Kodanikupäev on orienteeritud kõikidele Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele rahvusest sõltumata.


26. november on valitud kodanikupäevaks seetõttu, et just sellel kuupäeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Tähtpäevana tähistatakse seda alates 1999. aastast.


Möödunud kadripäevale mõeldes jätkus päev pärast neljandat tundi toreda kadriolümpiaga, kus võeti võistkondlikult mõõtu erinevatel aladel.


Kõigepealt pidid võistkonnad aja peale riietuma kadrisantideks ning seejärel tui mängima pandud muusikapala saatel tantsu vihtuma hakata. Igas võistkonnas oli mõni julge ja osav tantsija, kes teiste seast eriti silma paistis ning oma rühma väärikalt esindas. Kevin Köster, Kermo Saar, Kalmer Kähr, Kurmet Paurson ja Oliver Ozolin olid kõige tublimad tantsulõvid.

"Kadrid" tantsu löömas. Teisi pilte vaata SIIT.                                           Fotode autor: Kaja Hass

Kadririietust pidid osalejad kandma kogu ürituse vältel. Korraldati lõbusaid teatevõistlusi ning mängiti saalihokit.


Kadriolümpia eestvedajateks olid õpilasomavalitsuse liikmed ning huvijuht Kaja Hass. 9. klassi õpilased ning kehalise kasvatuse õpetaja Ain Veebel olid kohtunikeks.

22.11.13

Valgamaa noored Toompeal

Täna toimus Riigikogus iga-aastane noortefoorum "101 last Toompeale", mida organiseerivad koostöös MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit. Tänavu keskenduti laste ja noorte kaasamise teemale kohaliku elu korraldamisel. Meie koolist osales foorumil 9. klassi õpilane Ragne Rasin, kes tegi toimunust reportaaži:

"Kell 6 hommikul alustasid Tallinna poole sõitu kakskümmend inimest, kellest kolm olid Valgast ja ülejäänud Tõrvast. Tee peal arutasime, mida öelda, kui keegi peaks intervjuud tulema tegema. Panime endale rinda Tõrva lipu värvides lipsud.


Kohale jõudsime kell 9, läksime Riigikogu saali. Üritus algas kell 10. Esimesena võttis sõna Jüri Ratas. Seejärel valiti noortefoorumi juhatus. Järgmisena kõneles Indrek Teder. Meid tervitasid MTÜ Lastekaitse Liit, ÕE ning "101 last Toompeale" projektijuht Gertha Teidla-Kunitsõn.


Seejärel tegime parandusettepanekuid ja arutasime dokumendi üle. Pärast lõunasööki hakkasime parandusettepanekuid hääletama. Seejärel võttis sõna eelmisel aastal lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitli pälvinud Darja Saar. Valisime ja kuulutasime välja selle aasta lapsesõbraliku organisatsiooni ja ühiskonnategelase. Organisatsioonidest pälvis tiitli sihtasutus Archimedes, kes läbi Euroopa Noored Eesti Büroo on toetanud rahaliselt noorte enesearengut mitmete noorteprojektide kaudu. Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelaseks valiti Juku-Kalle Raid. Võtsime vastu lõppdokumendi, lõpetasime ürituse ning tegime ühispilte.


Pärast seda oli meil linnas paar tundi vaba aega. See polnud mul esimene kord Riigikogus olla ja loodan sinna veel sattuda."

18.11.13

Mulgi laulud ja muud lood

Täna toimunud Mulgi koolikontserdil kõlasid Anu Tauli ja Tarmo Noormaa esituses nii vanemad kui ka uuemad Mulgimaalt pärit laulud.

Anu Taul on sündinud Mulgimaal Riidajas, tema isa Ants Taul on tuntud torupillimeister. Pärimusmuusikaga tegelevad ka Anu õde ja vend. Ehkki Taulide peres igapäevaselt mulgi keelt ei kõneldud, on suurem osa Anu loomingust mulgikeelne, sest tema sooviks on, et kaunis mulgi keel läbi lugude ja laulude kõlades ärkaks rohkem elule.


Tarmo Noormaa on pärit Võrumaalt ning tema hoiab au sees ja jätkab sealset lõõtsatraditsiooni. Ka kontserdil oli tal kaks lõõtspilli kaasas. Samuti tutvustas ta meile teisi rahvapille: torupilli, vilepilli ja kitarri. Viimast võib tänapäeval samuti pidada rahvapilliks, sest see on üks populaarsemaid instrumente.

Anu Taul ja Tarmo Noormaa esitamas Mulgi laule.                                  Fotode autor: Kaja Hass
Teisi pilte vaata SIIT.

Esitusele tulid nii vanad regilaulud, uuemad rahvalikud laulud kui ka Anu Tauli looming, mille hulgast tuntuim on "Üits paigake", mis räägib kõige kallimast paigast maailmas - kodust. Tarmo Noormaa laulis ühe loo ka võru keeles.


Kontsert meeldis väga nii õpilastele kui ka õpetajatele. Regilaule sai kaasagi lauldud. 45 minutit möödus väga kiiresti, aga kuuldud lood jäid terveks päevaks hinge helisema. Anu Taul kinkis meile oma uue plaadi "Päevalodja".

15.11.13

Edukas osavõtt viktoriinist "Puhas vesi hoiab elu"

Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames viis Keskkonnaamet läbi maakondliku viktoriini "Puhas vesi hoiab elu" 5.-7. klassidele.

Meie kooli võistkond koosseisus Kadri Aria (5. kl), Ketlin Ruutna (6. kl), Merily Siirak (6. kl) ja Sandra Orav (7. kl) saavutas viktoriinil IV koha.


12.11.13

Linnuõpe lasteaias: röövlinnud

Täna tuli Ala ja Ritsu lasteaialastele külla looduskaitse bioloog Tarmo Evestus, et rääkida röövlindudest. Kaasas oli tal kaks linnutopist: kakk ja kotkas.

Looduskaitse bioloog tegi lastele selgeks, missugused linnud on röövlinnud, missugused mitte. Röövlind on kõvera konksja noka, suurte tiibade ja tugevate teravate küünistega. Röövlind ei laula kunagi.




Kullilised on märkimisväärselt head jahipidajad, kes kütivad väga erinevaid saakloomi, keda nad tapavad võimsate küünistega. Neil on hea nägemine ja kuulmine. 
Kotkas näiteks võib näha õhust 5 kilomeetri kõrguselt inimest.

Tarmo Evestus rääkis lastele ka kullide toidukaardist ja pesitsemisest. Kakud teevad näiteks pesa murdunud puude otsa. Samuti näidati lastele erinevate lindude ja loomade pilte, mille abil mängiti äraarvamismängu, kus lapsed pidid tõstma küsimuse vastuseks õige pildi. Hiljem meisterdasime ja joonistasime ise röövlinde.


Oli tore ja õpetlik loodustund, mis meeldis nii kasvatajatele kui ka lastele.


Õppepäev toimus loodusainete õpetaja Evelyn Tamme juhitud projekti "Helme valla lasteaialaste linnuõpe" raames.
Laine Kink
lasteaiaõpetaja

07.11.13

Loovuse radadel

Täna toimus Valgamaa kutseõppekeskuses seminar teemal "Loovuse radadel", mis jätkus üle-eestilise Osaluskohvikuga.

Loovusest rääkis kõigepealt ettevõtja Marek Mekk, kelle arvates võib loovuseks nimetada juba oskust fantaseerida ning kiirelt ja paindlikult mõelda. Tõrva gümnaasiumi õpilane Janek Loko avaldas arvamust, et üks noor peaks loov olema just seetõttu, et elus edasi jõuda, et oleks piisavalt fantaasiat, et uusi asju välja mõelda ja enda annet proovile panna ning midagi saavutada.


Seejärel jagas muljeid oma loovast tööst ja teekonnast disainimaailma Sille Sikmann, kes on Eesti disaini auhinna Bruno äramärgitud töö autor ja ettevõtte
Scheckmann omanik. Tema firma tegeleb eksklusiivsete käsitsi valmistatud jalanõude ja aksessuaaride valmistamisega meestele. Oli innustav kuulata kellegi edulugu, kuidas keegi on saavutanud selle, mida ta armastab.

Ovaalstuudio oli välja mõelnud mõned virgutavad ja ergutavad tegevused. Brasiiliast pärit mees, kes oli käinud vihmametsades, rääkis meile palju uut ja huvitavat helide kohta. Seejärel saime tavapäraste vahenditega - erinevate torude ja muu sellisega - ise muusikat teha.

Päeva teises osas toimus
Osaluskohvik, mille eesmärgiks oli tuua ühiste teemade ümber kokku väga erineva tausta ja kogemustega noored ja noortemeelsed inimesed, et panna paika noorte tulevikusuunad. Väikestes ümarlaudades arutati viie teema üle:

  • noorte töötuse vähendamine kohalikus omavalitsuses,
  • noorte omaalgatuse suurendamine kohalikus kogukonnas,
  • ennetustöö narkootiliste, psühhotroopsete ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks,
  • koolivägivalla vastu võitlemine,
  • noorte liikumine.
Seminarist ja Osaluskohvikust võttis osa umbes 200 Valgamaa noort. Ala koolist osalesid Maarja Brunn, Saido Hõbemäe, Eliise Maiste, Kristjan Paurson, Merit Sillaots, Maria Tamela, Lauri Utsar, Rauno Visor ja Kristi Vister 9. klassist ning huvijuht Kaja Hass. Päev oli huvitav ja ideederohke.
Kristi Vister
9. kl õpilane