30.10.13

Kohtumine kirjanikuga Taagepera raamatukogus

Täna kohtusime Taagepera raamatukogus Elmar Oravaga, kes on Valgamaal tuntud kui Hummuli raamatukogu juhataja ja viljakas kirjamees. Ta rääkis oma elust ning luges ette katkendeid käsikirjast, mis pole veel raamatuks saanud.

Elmar Orav sündis 1941. aastal Hummulis, seal alustas ta ka oma kooliteed. Piiratud majanduslike olude tõttu katkes tema haridustee mõneks ajaks, kuid sihikindla mehena lõpetas ta kaugõppes keskkooli ja omandas Tartu ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Raugematu soov õppida ja ennast mitmekülgselt arendada on saatnud teda tänini.


Elmar Orav on pidanud mitmeid ameteid. Ta on olnud näiteks põllumees, postiljon, metsatehnik, õpetaja. Kõige enam on teda köitnud raamatud ja töö raamatukogus, kus on võimalus olla kogu aeg inimeste keskel ja ammutada ainest oma raamatute jaoks. Kirjanik sõnas, et vanemas eas on ta eriti hakanud hindama ilu ja inimesi enda ümber. Mulgimaal sündinuna tunneb ta huvi mulgi keele ja kultuuri vastu, nii mõnedki lood on ta kirja pannud Helme kihelkonna murrakus. Küsimusele, missuguseid raamatuid talle endale meeldib lugeda, kõlas vastuseks, et läbi aegade on lemmikuks olnud Oskar Lutsu "Kevade".


Elmar Oraval on tänaseks pandud paberile umbes tuhat lugu. Paljud on jõudnud raamatukaante vahele: ilmunud on mälestusteraamatud "Lapsepõlve radadel", "Igatsus õnne järele", "Kodupäikese all" ja "Taas lapsepõlvemaile". Nagu pealkirjadestki võib välja lugeda, on tegemist lugudega kirjaniku nooruspõlvest. 
Mitmed ennesõjaaegsed lood on kirja pandud vanemate inimeste, peamiselt oma ema meenutuste põhjal. Ehkki lapsepõlv ja noorusaastad olid rasked, leidus nendes killukaupa kaunistki. Rõõm ja kurvastus tulevad tema lugudes vaheldumisi esile. Sarnast tonaalsust kandsid ka kohtumisel ette loetud lood, kus huumoriga vaheldusid kurbusenoodid. Autori koduarmastust ja kiindumust oma kodupaiga vastu ilmestasid lugude vahele põimitud lüürilised laulud, mida esitasid Leana ja Eha Lihtne.

Kohtumine Elmar Oravaga toimus kultuuripärandi aasta raames.
Kaidi Kuškis
emakeeleõpetaja

18.10.13

Euroopa keeltepäeva veebiviktoriinilt võitsid auhinna kaks Ala kooli õpilast

Euroopa keeltepäeva veebiviktoriini korralduskomisjoni auhinna võitsid loosi teel paljude teiste hulgas ka meie kooli 8. klassi õpilased: KAIRI PEETERSOO ja KAISA PINKA.

Viktoriinist võttis osa üle 3000 õpilase üle kogu Eesti. Kõikidele küsimustele õigesti vastanuid oli 292, auhinnad loositi nende vahel.

AHHAA teadusteatri külaskäik

Täna oli meil külas AHHAA teaduskeskus projektiga "Ahhaa, õnnetus ei hüüa tulles." Toimusid situatsioonimäng ja teadusteatri etendus.

Osalusmängus tutvuti erinevate õnnetusjuhtumite kirjeldustega, infokaartidelt sai teavet, kuidas käituda, kui leiad pommi või muu kahtlase eseme:

  • Ära puutu leidu! 
  • Jäta koht meelde ja mine ise eemale!
  • Teavita 112 ja räägi, mida nägid!
  • Jäta enda kontakt!
  • Ära luba teisi lähedale!
  • Oota abi!
Rühmatööna tuli õpilastel välja mõelda õnnetuste ennetamise juhised ning hiljem toimus ühine mõttevahetus ja arutelu.
Kaarel ja Jorven AHHAA teadusteatrist demonstreerivad plahvatusi. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor: Evelyn Tamm
Teadusteater demonstreeris erineva tugevusega plahvatusi ning lööklaine tugevust ja mõju. Õpilased osalesid aktiivselt arutelus, kuid kõige rohkem pakkusid elevust plahvatuste võimsus ja tulevärk ning sellega kaasnev tossupilv. Nii mõnigi õpilane lubas järgmisel veerandil keemiat paremini õppima hakata.

Projekti rahastasid Päästeamet ja Lõuna-Eesti pommigrupp.

Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja

16.10.13

Õppeprogramm Sangaste pargis

Kevadel osalesid Ala kooli õpilased edukalt RMK metsaviktoriinil. Auhinnaks saadi õppeprogramm Sangaste pargis, kus me täna käisimegi.

Alustuseks rääkisid giidid Sangaste lossist ja pargist. Lossi viimane omanik krahv F. G. M. von Berg oli mitmekülgsete huvidega, muuhulgas tunti teda dendroloogina. Tema rajaski lossi ümbrusesse nii lossi- kui ka metsapargi.


Metsaparki eraldab lossipargist omavahel kraavidega ühendatud tiikide süsteem. Metsapark on jagatud kuude ossa puude geograafilise päritolu alusel: Eesti, Euroopa, Lõuna-Euroopa, Siberi, Aasia ja Põhja-Ameerika osakond. Pargis asub ka krahvi jahikoerte kalmistu nimeliste hauaplaatidega.


Tutvusime pargis kasvavate haruldaste liikidega: kuradipuu, valge ja keerdmänd, mandžuuria pähklipuu, palsaminulg, suurelehine pärn. Peahoone taga nägime nn Peetri tamme, mille olevat istutanud Peeter I. Samuti uudistasime pargis kasvavaid Eesti kõrgemaid puid: 41-meetrine ebatsuuga, 35-meetrine saar ja 12-meetrine valgepöök.


Krahv Berg tegeles ka rukki aretusega, seetõttu õppisime tundma teravilju: rukis, nisu, oder, kaer. Pidime oskama neid üksteisest eristada ja teadma, mida neist valmistatakse.


Pärast õppekäiku täitsime töölehti ja kuulasime pärimuslugusid krahv Bergist.

Kairi Peetersoo
8. kl õpilane

03.10.13

Hetki õpetajate päevast

Hetki õpetajate päevast. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autorid: Kaja Hass ja Kaidi Kuškis

Vaata pildigaleriid õpetajate päeva tähistamisest Endla teatris SIIT.

01.10.13

Kooli sünnipäeva tähistamine

Täna sai Ala Põhikool juba 94-aastaseks. Tähistasime seda tähtsat päeva ka koolis. Päeva juhatas sisse direktor Ants Piirsalu, kes andis ülevaate kooli ajaloost.

Eelnevalt oli õpilastele antud ülesandeks koostada loovtöö teemal "Minu kool". Loovtöö koostamisel tuli järgida reeglit, et see koosneks täpselt 94 sõnast. Laekus palju jutukesi, luuletusi ja joonistusi. Valisime kolm parimat kirjutajat: Kadri Aria 5. klassist, Reimo Saar 8. klassist ja Merit Sillaots 9. klassist.

Toredaks traditsiooniks on saanud ka kooli sünnipäevajooks: sel aastal jooksid kõik klassid 94 meetrit, esindatud oli ka õpetajate võistkond. Kõige sõbralikumalt jooksid 9. klassi tüdrukud, kes finišeeru
sid üheaegselt.
Kaja Hass
huvijuht