Lõpetajad: Endi Laidsalu, Rain Viitak, Kristel Paju, Raivo Viitak, Kalle Padar, Urmo Kivit, klassijuhataja Aili Kiidli
Teisi pilte vaata SIIT.
|
18.06.11
Lõpupidu
13.06.11
Koolitus- ja võistlussari "Loodussõbraks läbi oma silmade"
Toimumisaeg: mai 2010 - juuli 2011
Osalejad: Ala Põhikooli, Tõrva Gümnaasiumi ja Riidaja Põhikooli õpilased
Juhendajad: Evelyn Tamm, Liia Ortus, Merike Priedenthal
Projekt algas õppereisiga Matsalu looduskeskusesse, kus tutvuti rahvuspargi ajalooga, õpiti tundma linde ning uuriti Suitsu ja Kasari jõe elustikku.
Suvel toimus 5-päevane looduslaager: käidi Haanja looduspargis, matkati Vällamäel, õpiti tundma taimi ning koostama toiduahelaid. Tarmo Evestus jagas uusi teadmisi kaladest ning nende kohastumustest vees. Valmis loodussõbra voldik. Kabli looduskeskuses läbiti programm "Merelt maale ja maalt merele". Saadi uusi teadmisi Läänemere Liivi lahe taimestikust, loomastikust, lindudest ning kaladest. Tutvuti rannarahva tööde ja tegemistega kauges minevikus ja tänapäeval.
Sügisel külastati Alatskivi looduskeskust, uuriti kivimite teket ja geoloogilist aineringet. Toimus viktoriin teadmiste kinnistamiseks. Metsamehe tööde ja mõõteriistadega tutvuti Lilli looduskeskuses.
Talvel toimus maastikumäng Otepää looduspargis: õpiti tundma raagus puid ja põõsaid ning tutvuti looduspargi ajalooga. Koolides toimus joonistusvõistlus. Pähni looduskeskuses tutvuti talilindude eluga, kuulati linnulaulu, uuriti lindude tegevusjälgi ning õpiti talilinde õigesti toitma. Kokkuvõtteks meisterdati kollaaž "Talilinnud metsas". Soontagas kohtuti jahimees Aare Jaamaga, kellega matkati paksus metsas, uuriti metsloomade tegevusjälgi ja õpiti jahimehetarkusi. Kõige põnevam oli näha, kuidas töötab taksidermist ning uurida loomanahku ja -sarvi. Kokkuvõtteks kirjutati kogutud elamustest metsajutte.
Suvel toimus 5-päevane looduslaager: käidi Haanja looduspargis, matkati Vällamäel, õpiti tundma taimi ning koostama toiduahelaid. Tarmo Evestus jagas uusi teadmisi kaladest ning nende kohastumustest vees. Valmis loodussõbra voldik. Kabli looduskeskuses läbiti programm "Merelt maale ja maalt merele". Saadi uusi teadmisi Läänemere Liivi lahe taimestikust, loomastikust, lindudest ning kaladest. Tutvuti rannarahva tööde ja tegemistega kauges minevikus ja tänapäeval.
Sügisel külastati Alatskivi looduskeskust, uuriti kivimite teket ja geoloogilist aineringet. Toimus viktoriin teadmiste kinnistamiseks. Metsamehe tööde ja mõõteriistadega tutvuti Lilli looduskeskuses.
Talvel toimus maastikumäng Otepää looduspargis: õpiti tundma raagus puid ja põõsaid ning tutvuti looduspargi ajalooga. Koolides toimus joonistusvõistlus. Pähni looduskeskuses tutvuti talilindude eluga, kuulati linnulaulu, uuriti lindude tegevusjälgi ning õpiti talilinde õigesti toitma. Kokkuvõtteks meisterdati kollaaž "Talilinnud metsas". Soontagas kohtuti jahimees Aare Jaamaga, kellega matkati paksus metsas, uuriti metsloomade tegevusjälgi ja õpiti jahimehetarkusi. Kõige põnevam oli näha, kuidas töötab taksidermist ning uurida loomanahku ja -sarvi. Kokkuvõtteks kirjutati kogutud elamustest metsajutte.
Loodussõbrad Saare- ja Hiiumaal. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor: Elen Liigus
|
Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
02.06.11
Õppereis Saadjärvele
Viimane õppereis viis meid Saadjärve äärde. Sealses looduskeksuses näidati meile slaidiprogrammi ja räägiti järvest ning selle elustikust. Saadjärv on suurim Vooremaa järv, tema pindala on 708 ha ning suurim sügavus 25 m. Saadjärve vesi on väga hea läbipaistvusega: kui teistes järvedes on läbipaistvus 2 m, siis Saadjärves on see 5 m ja rohkemgi. Veevahetus on järves väga aeglane, sest sinna ei voola sisse jõgesid. Nii vahetubki vesi Saadjärves välja u 7 aasta jooksul.
Taimedest leidub Saadjärves ja selle ääres näiteks pilliroogu, järvkaislat, hundinuia, mändvetikat, erinevat liiki penikeeli, kardheina. Viimane on valguse suhtes vähenõudlik ning seetõttu võib kasvada isegi 5 m sügavusel. Saadjärves leidub ka loodukaitse all olevaid järvepalle: rohevetikate kogumid, mis lainetuse mõjul on palli kuju võtnud.
Taimedest leidub Saadjärves ja selle ääres näiteks pilliroogu, järvkaislat, hundinuia, mändvetikat, erinevat liiki penikeeli, kardheina. Viimane on valguse suhtes vähenõudlik ning seetõttu võib kasvada isegi 5 m sügavusel. Saadjärves leidub ka loodukaitse all olevaid järvepalle: rohevetikate kogumid, mis lainetuse mõjul on palli kuju võtnud.
Järvekarpide kõrval leidub Saadjärves palju rändkarpe, mis eritavad kleepuvat vedelikku, mille abil nad kinnituvad kõvadele esemetele, muuhulgas laevade külge - siit ehk on tulnudki nende tegelikult paiksete limuste nimetus, kuna laevade abil saavad nad väga edukalt rännata.
Lindudest võib Saadjärvel kohata naerukajakaid, jõgitiire, roo-loorkulle, rästas-roolinde, tutt-pütte, rabahanesid, laukusid, kühmnokk-luiki ja paljusid teisi.
Saadjärv on kalarikas, seal leidub särgi, ahvenaid, hauge, kiisku, rääbiseid, viidikaid, angerjaid ja teisi kalu.
Saadjärve uurimas. Teisi pilte vaata SIIT. |

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.