Viimane õppereis viis meid Saadjärve äärde. Sealses looduskeksuses näidati meile slaidiprogrammi ja räägiti järvest ning selle elustikust. Saadjärv on suurim Vooremaa järv, tema pindala on 708 ha ning suurim sügavus 25 m. Saadjärve vesi on väga hea läbipaistvusega: kui teistes järvedes on läbipaistvus 2 m, siis Saadjärves on see 5 m ja rohkemgi. Veevahetus on järves väga aeglane, sest sinna ei voola sisse jõgesid. Nii vahetubki vesi Saadjärves välja u 7 aasta jooksul.
Taimedest leidub Saadjärves ja selle ääres näiteks pilliroogu, järvkaislat, hundinuia, mändvetikat, erinevat liiki penikeeli, kardheina. Viimane on valguse suhtes vähenõudlik ning seetõttu võib kasvada isegi 5 m sügavusel. Saadjärves leidub ka loodukaitse all olevaid järvepalle: rohevetikate kogumid, mis lainetuse mõjul on palli kuju võtnud.
Taimedest leidub Saadjärves ja selle ääres näiteks pilliroogu, järvkaislat, hundinuia, mändvetikat, erinevat liiki penikeeli, kardheina. Viimane on valguse suhtes vähenõudlik ning seetõttu võib kasvada isegi 5 m sügavusel. Saadjärves leidub ka loodukaitse all olevaid järvepalle: rohevetikate kogumid, mis lainetuse mõjul on palli kuju võtnud.
Järvekarpide kõrval leidub Saadjärves palju rändkarpe, mis eritavad kleepuvat vedelikku, mille abil nad kinnituvad kõvadele esemetele, muuhulgas laevade külge - siit ehk on tulnudki nende tegelikult paiksete limuste nimetus, kuna laevade abil saavad nad väga edukalt rännata.
Lindudest võib Saadjärvel kohata naerukajakaid, jõgitiire, roo-loorkulle, rästas-roolinde, tutt-pütte, rabahanesid, laukusid, kühmnokk-luiki ja paljusid teisi.
Saadjärv on kalarikas, seal leidub särgi, ahvenaid, hauge, kiisku, rääbiseid, viidikaid, angerjaid ja teisi kalu.
 |
| Saadjärve uurimas. Teisi pilte vaata SIIT. |
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar