18.07.11

Looduslaagrid on õpilaste hulgas väga populaarsed

Möödunud nädalal viibis nelikümmend Helme vallas ja Tõrva linnas elavat last Udumäe puhketalus looduslaagris. Laagri korraldasid Ala põhikooli õpetaja Evelyn Tamm ja Tõrva gümnaasiumi õpetaja Liia Ortus. Looduslaagri läbi viimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

„Meie laagris on kõik virtuaalmänguline. Iga asja kohta saavad lapsed punkte. Isegi laagripäeviku koostamine ja üksteisele tutvustamine, tubade korrashoid ja öörahu lähevad arvesse. Mida suurem on punktide kogusumma, seda kõrgem koht paremusjärjestuses. Aga teadmiste omandamine on siiski kõige tähtsam. Iga programmi osa kohta tuleb viktoriin. Sealt saadud punktidel on eriti suur osatähtsus, “ selgitas õpetaja Liia Ortus.

Õpilaste väidetele tuginedes oli looduslaager väga huvitav ning uusi teadmisi pakkuv. Et on käimas üleriigiline metsa aasta, olid ka looduslaagris korraldatud üritused suures osas pühendatud metsale. Laagri esimesel päeval peeti oluliseks rääkida metsatulekahjude ennetamisest, metsaaluste korras hoidmisest, aga ka lindude ja loomade kaitsmisest jne.

„Teisel päeval käisime kogu kollektiiviga Tilleoru matkarajal. Õppisime tundma samblaid ja samblikke. Siis läbisime suure ja väikese Taevaskoja ringi ning saime looduskaunil Ahja jõel sõita sealse jõelaeva Lonnyga. Sügavaid elamusi jättis õpilastesse Ahja maastikukaitseala,“ selgitas õpetaja Evelyn Tamm.

Ahja jõe maastikukaitseala ligikaudu 19 kilomeetri pikkusel lõigul esineb kokku 43 liivakivipaljandit. Nendest 27 jõe paremal ja 16 vasakul kaldal. Liivakivide värvus on tugevasti varieeruv: valkjas- ja kollakashallidest kuni roosade, kohati punakate, oranžide või kollasteni.

Järgmisel päeval õppisid looduslaagris olijad tundma niidutaimi. „Tegime taimedest käevõrusid ja keetsime naistepuna- ning raudrohuteed. Ühtviisi uurisime, mis haigusi on võimalik taimedega ravida. Sisutihe ja väga õpetlik oli ka Tarmo Evestuse linnuprogramm,“ väitis Tõrva gümnaasiumi õpilane Hanna Kuusksalu.
  
Neljapäeval osalesid looduslaagris olevad õpilased RMK Kabli Looduskeskuse programmis. Selles programmis räägiti õpilastele lindudest, metsast, merest, rannaniitudest jne. Üheskoos käidi palgiparvetust vaatamas, õpiti meremehesõlmi tegema ning tutvuti purjelaevade ajalooga. Lõpuks käidi meres ujumas ka. Ujumine Koorküla Valgjärves oli aga iga päevaprogrammi lahutamatu koostisosa. Sealjuures räägiti ka Valgjärves olevast vaiehitisest ning rahvasuus levivatest selleteemalistest legendidest. Laagri viimasele päevale oli planeeritud metsaõpperetk, õpitust kokkuvõtete tegemine ning autasustamine.

„Oleme väga tänulikud RMK-le ja keskkonnaametile, kes aitavad lastele selliseid laagreid korraldada. Nende välja õppinud spetsialistid oskavad noorte inimeste meeled avali hoida ning looduse salapärasused selgeks ja enesestmõistetavaks teha,“ ütles õpetaja Evelyn Tamm. 

Vello Jaska

KOMMENTAAR
Maria Tamela - looduslaagris osalenu, Ala põhikooli 6. klassi õpilane:
„Seekordne looduslaager oli väga lahe. Õppisin selliseid taimi tundma, millest varem aimugi polnud. Sain teada, et põdrakanepi õitevihk näitab ära, kui palju suve veel ees on. Nüüd tean ka, et raudrohtu kasutatakse tee valmistamiseks, aga ka maitse teravdamiseks ja verejooksu peatamiseks. Siin, Udumäe puhketalus on ka kõik nii ilus ja puhas. Veetsime siin väga kasuliku nädala. Olen väga tänulik, et mul tekkis võimalus selles looduslaagris osaleda.“








                                                    Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.



17.07.11

Alal toimus üliõpilaste floristikapraktikum

Tartu ülikooli bioloogia, ökoloogia ning loodusainete õpetajate eriala üliõpilased olid 7.-16. juulini Alal floristika praktikumil. Kohal oli 25 õppurit.

Ökoloogia ning elustikukaitse eriala üliõpilane Ott Kangur ütles, et floristikapraktikumil tegeldakse taimede tundma õppimise ning nende ladinakeelsete nimetuste omandamisega. See on kohustuslik praktika, mille edukas läbimine annab ka ainepunkte.

Enne välipraktikale suundumist läbisid üliõpilased teoreetilised kursused ning osalesid ka sisepraktika tundides.

„Floristikapraktikum toimub Alal sellepärast, et siin piirkonnas on väga rikkalik taimestik. Praegu on meie nimekirjas juba 275 erinevat taime. Praktika edukas läbimine eeldab aga, et me tunneme ära 250 taime ja teame ka, kuidas neid ladina keeles nimetatakse,“ ütles sama eriala üliõpilane Tauno Tilk.

Tema sõnul oli praktika koostatud selliselt, et neli-viis päeva tutvustasid juhendajad Illi Tarmu, Iti Jürjendal ning Riin Tamme üliõpilastele ümbruskonnas leiduvaid taimi ja selgitasid, kuidas neid üksteisest eristada. Järgnevatel päevadel pidid aga tudengid ise rääkima, mis taimedega on tegemist ja kuidas kõlab nende ladinakeelne nimetus.

Praktikajuhendaja Illi Tarmu sõnul on taimeteatmiku järgi Eestis ligemale 1400 taimeliiki. „Nad on kõik väga huvitavad ja omanäolised. Paljud nendest ka üsna haruldased. Üliõpilastele meeldib neid vaadelda, koguda ja tundma õppida,“ ütles Tarmu.

Niisama huviga kuulasid üliõpilased ka Helme vallavanema Tarmo Tamme vestlust ajaloolisest Helme kihelkonnast ja nüüdisaegsest Helme vallast. Mitmed täiendavad küsimused kuulajatelt näitasid kujukalt, et noored on üha uute teadmiste omandamisest väga huvitatud.
  
Juhendaja Illi Tarmu sõnul saavad noored inimesed väga hästi aru, et kõik, milles me elame, on osake loodusest ja meie ülesanne on kõike seda hoida, kaitsta ja põlvest põlve edasi kanda.

Vello Jaska