Juulikuu esimesel nädalal toimus
Taageperas Kivimäe hostelis linnulaager. Selle korraldas Ala põhikooli õpetaja
Evelyn Tamm. Laagripäevade tõrgeteta sujumisele aitas kaasa ka Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Liia Ortus. Linnulaagris osalejateks oli nelikümmend Ala
põhikooli ja Tõrva gümnaasiumi õpilast.
Viis laagripäeva olid väga sisutihedad ja töised. Programm oli koostatud selliselt, et õpilased said teada väga palju uut ja huvitavat meiega ühist eluruumi jagavatest lindudest ja nende toimingutest.
Juba esimesel laagripäeval viis linnuteadlane Külli Kalamees laagrilised linnulaulu imeliste helide võlumaailma. Õpilased said kuulata, kuidas üks või teine lind laulab ja mis sõnumi nad oma viisikatketega ümbritsevasse keskkonda saadavad. Sügava elamuse jätsid õpilastesse samuti varahommikused linnuretked ning Peep Veedla teadmistele tuginev linnupesade tundmaõppimine. Pikaks ajaks jääb õpilastele kindlasti meelde Urmas Sellise loeng kotkastest ja röövlindudest ning väljasõit Valgjärve äärde, kus suplemisele ja ujumisele lisaks viidi läbi ka praktilised kotkauuringud. Elamusterohkeks osutus ka Tarmo Evestuse juhendatav linnuretk meie tavalisemate linnuliikide tundma õppimiseks ja tema loeng lindude elust. Täiendavaid teadmisi juba eelnevalt omandatule pakkus ka Riho Kinks vestlusega lindude rändest ja nende kirjeldamisest. Erilist tähelepanu pööras teadlane 2013. aasta linnule, kelleks on teadupärast nurmkana.
Lisaks mainitule pandi üles veel mitmeid näitusi, valmistati lindude pesakaste, joonistati linde ja nende pesitsuskohti ja korraldati õpitu põhjal viktoriine.
Samavõrd pöörati laagris tähelepanu ka isiklikule hügieenile, korraharjumuste lihvimisele, päevarežiimist kinni pidamisele jne.
Ala põhikooli õpilane Kristjan Paurson ütles põnevale linnulaagrile tagasi mõeldes, et tema jälgib loodust pidevalt, aga see laager pani teda hoopis teadlikumalt meid ümbritsevat loodust vaatlema ja selle seaduspärasustest aru saama. "Teise pilguga näen nüüd ka meiega ühist eluruumi jagavaid linde. Nüüd oskan neid palju rohkem üksteisest eristada. Eriti laulu järgi. Kuigi mõnikord osutub see siiski suhteliselt raskeks. Et täpsemalt teada saada, missuguse linnuga on tegemist, tuleb kindlaks teha ka tema välimus, elupaik, lendamise iseärasused jne." Nooruk lisas, et see oli väga vajalik laager. "Siin jagati täiendavat teavet sellele, mis koolis õpitud. Pärast laagris olekut lähen tööle. Kogun raha selleks, et autojuhiload kätte saada. Loomulikult jätkan ka lindude vaatlemist ja nende toimingute jälgimist," oli Paurson veendunud.
Sama kooli kolmanda klassi lõpetanud noormees Kevin Köster ütles, et temale meeldis laagris kõige rohkem Valgjärve ääres käimine ja kotkaste uurimine. "Meile pandi traksid külge ja siis ronisime nagu tõelised kotkauurijad vastavate rihmade abil kõrge männipuu otsa. Vajalikud turvaseadmed olid ka, et keegi ei kukuks. Kotkauurijad käivad nende seadmetega kaameraid üles panemas ja kotkaste pesi uurimas," selgitas kotkastest vaimustunud nooruk. Nad olevat ka teiste lindude pesi vaatlemas käinud. "Õpetaja Evelyn Tamm leidis kõige suurema musträsta pesa. See oli lindude poolt maha jäetud, sest pojad olid sellest pesast juba välja lennanud. Mina leidsin ka ühe pesa," ei varjanud Kevin Köster oma rõõmu. Tema sõnul valmistati laagris ka lindude pesakaste. See olevat olnud küllaltki raske ja täpne töö, kuid samavõrd põnev ka. "Olen selles linnulaagris palju juurde õppinud. Nüüd oskan vabalt eristada kuldnoka, musträsta ja lehelinnu laulu. Kõige rohkem jäid aga meelde hall kärbsenäpp ja pääsukesed. Ühesõnaga – see oli väga hea laager," ütles Kevin Köster laagris veedetud päevadele tagasi vaadates.
Tõrva gümnaasiumi õpilane Helen Hiiob väitis, et temale jäänud linnulaagrist väga hea mulje. "Laagris olid head õpetajad ja väga asjatundlikud lektorid. Ka õpilased said omavahel hästi läbi. Igavust ei pidanud keegi tundma, sest kõik oli eelnevalt peensusteni läbi mõeldud. Huvitavat tegevust jagus kõikidele," tegi tütarlaps laagris veedetud päevadele hetkelise tagasivaate. Temale meeldinud väga õpetaja Meeri Raide juhendamisel lindude joonistamine. "Samas õppisime ka erinevaid joonistamise tehnikaid. Ka lindude pesakastide valmistamine oli minu jaoks uus kogemus. Samuti lindude eristamine sulestiku, jalgade ning noka kuju järgi. Varem tundsin ära metsvindi, talvikese, rähni ja muidugi ka toonekure. Kuid selles laagris õppisin paljusid teisigi linde ilma erilise vaevata ära tundma," jätkas vestluskaaslane.
"Taageperas olev Kivimäe hostel on väga hea koht linnulaagri läbi viimiseks. Oleme ju siin otse elava looduse keskel. Siin on kõik tingimused õpilaste silmaringi laiendamiseks loodud. Ka toitlustamine ja majutamine on tasemel," ütles linnulaagri korraldaja Evelyn Tamm laagripäevadele tagasi vaadates.
Viis laagripäeva olid väga sisutihedad ja töised. Programm oli koostatud selliselt, et õpilased said teada väga palju uut ja huvitavat meiega ühist eluruumi jagavatest lindudest ja nende toimingutest.
Juba esimesel laagripäeval viis linnuteadlane Külli Kalamees laagrilised linnulaulu imeliste helide võlumaailma. Õpilased said kuulata, kuidas üks või teine lind laulab ja mis sõnumi nad oma viisikatketega ümbritsevasse keskkonda saadavad. Sügava elamuse jätsid õpilastesse samuti varahommikused linnuretked ning Peep Veedla teadmistele tuginev linnupesade tundmaõppimine. Pikaks ajaks jääb õpilastele kindlasti meelde Urmas Sellise loeng kotkastest ja röövlindudest ning väljasõit Valgjärve äärde, kus suplemisele ja ujumisele lisaks viidi läbi ka praktilised kotkauuringud. Elamusterohkeks osutus ka Tarmo Evestuse juhendatav linnuretk meie tavalisemate linnuliikide tundma õppimiseks ja tema loeng lindude elust. Täiendavaid teadmisi juba eelnevalt omandatule pakkus ka Riho Kinks vestlusega lindude rändest ja nende kirjeldamisest. Erilist tähelepanu pööras teadlane 2013. aasta linnule, kelleks on teadupärast nurmkana.
Lisaks mainitule pandi üles veel mitmeid näitusi, valmistati lindude pesakaste, joonistati linde ja nende pesitsuskohti ja korraldati õpitu põhjal viktoriine.
Samavõrd pöörati laagris tähelepanu ka isiklikule hügieenile, korraharjumuste lihvimisele, päevarežiimist kinni pidamisele jne.
Pesakasti ehitamas Peep Veedla juhendamisel. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor: Liia Ortus (Tõrva Gümnaasium)
|
Ala põhikooli õpilane Kristjan Paurson ütles põnevale linnulaagrile tagasi mõeldes, et tema jälgib loodust pidevalt, aga see laager pani teda hoopis teadlikumalt meid ümbritsevat loodust vaatlema ja selle seaduspärasustest aru saama. "Teise pilguga näen nüüd ka meiega ühist eluruumi jagavaid linde. Nüüd oskan neid palju rohkem üksteisest eristada. Eriti laulu järgi. Kuigi mõnikord osutub see siiski suhteliselt raskeks. Et täpsemalt teada saada, missuguse linnuga on tegemist, tuleb kindlaks teha ka tema välimus, elupaik, lendamise iseärasused jne." Nooruk lisas, et see oli väga vajalik laager. "Siin jagati täiendavat teavet sellele, mis koolis õpitud. Pärast laagris olekut lähen tööle. Kogun raha selleks, et autojuhiload kätte saada. Loomulikult jätkan ka lindude vaatlemist ja nende toimingute jälgimist," oli Paurson veendunud.
Sama kooli kolmanda klassi lõpetanud noormees Kevin Köster ütles, et temale meeldis laagris kõige rohkem Valgjärve ääres käimine ja kotkaste uurimine. "Meile pandi traksid külge ja siis ronisime nagu tõelised kotkauurijad vastavate rihmade abil kõrge männipuu otsa. Vajalikud turvaseadmed olid ka, et keegi ei kukuks. Kotkauurijad käivad nende seadmetega kaameraid üles panemas ja kotkaste pesi uurimas," selgitas kotkastest vaimustunud nooruk. Nad olevat ka teiste lindude pesi vaatlemas käinud. "Õpetaja Evelyn Tamm leidis kõige suurema musträsta pesa. See oli lindude poolt maha jäetud, sest pojad olid sellest pesast juba välja lennanud. Mina leidsin ka ühe pesa," ei varjanud Kevin Köster oma rõõmu. Tema sõnul valmistati laagris ka lindude pesakaste. See olevat olnud küllaltki raske ja täpne töö, kuid samavõrd põnev ka. "Olen selles linnulaagris palju juurde õppinud. Nüüd oskan vabalt eristada kuldnoka, musträsta ja lehelinnu laulu. Kõige rohkem jäid aga meelde hall kärbsenäpp ja pääsukesed. Ühesõnaga – see oli väga hea laager," ütles Kevin Köster laagris veedetud päevadele tagasi vaadates.
Tõrva gümnaasiumi õpilane Helen Hiiob väitis, et temale jäänud linnulaagrist väga hea mulje. "Laagris olid head õpetajad ja väga asjatundlikud lektorid. Ka õpilased said omavahel hästi läbi. Igavust ei pidanud keegi tundma, sest kõik oli eelnevalt peensusteni läbi mõeldud. Huvitavat tegevust jagus kõikidele," tegi tütarlaps laagris veedetud päevadele hetkelise tagasivaate. Temale meeldinud väga õpetaja Meeri Raide juhendamisel lindude joonistamine. "Samas õppisime ka erinevaid joonistamise tehnikaid. Ka lindude pesakastide valmistamine oli minu jaoks uus kogemus. Samuti lindude eristamine sulestiku, jalgade ning noka kuju järgi. Varem tundsin ära metsvindi, talvikese, rähni ja muidugi ka toonekure. Kuid selles laagris õppisin paljusid teisigi linde ilma erilise vaevata ära tundma," jätkas vestluskaaslane.
"Taageperas olev Kivimäe hostel on väga hea koht linnulaagri läbi viimiseks. Oleme ju siin otse elava looduse keskel. Siin on kõik tingimused õpilaste silmaringi laiendamiseks loodud. Ka toitlustamine ja majutamine on tasemel," ütles linnulaagri korraldaja Evelyn Tamm laagripäevadele tagasi vaadates.
Linnulaagri läbiviimist toetas nõu ja
jõuga Eesti Ornitoloogia Ühing, rahastas Keskkonna Investeeringute Keskus,
omaosaluse kulud kattis Helme vald.
Vello Jaska
Kommentaar
Kaie Leppik, Tõrva gümnaasiumi õpilane:
"Õpetaja Liia Ortus teab, et mulle
meeldib linde vaadelda ja pildistada, sellepärast pakkus mulle võimaluse
Kivimäe turismitalus toimuvas linnulaagris osaleda. Võtsin selle pakkumise
pikemalt mõtlemata vastu ja ei kahetse. Elan maal Jõgevestes ja sellepärast on
loodus kogu aeg minu ümber. Sellest johtuvalt olen õppinud loodust armastama ja
hindama. Olen ka varem mõnes laagris osalenud, kuid see linnulaager oli
kindlasti üks asjalikumaid ja huvitavamaid, sest kogu aeg jagus põnevaid ning
silmaringi arendavaid tegevusi. Nüüd oskan paljusid linde eristada ja tean
üht-teist ka nende eluviisist. Eriti palju uut teavet sain kotkaste kohta. Nüüd
tean, et linde tuleb osata vaadelda, neid mõista ja nende tegevust jälgida.
Kavatsen ka tulevikus oma elu maaga siduda. Loodan, et minust saab hea
loodusfotograaf."