Enne kingituste jagamist sai jõuluvana nautida toredat kontserti.
Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Ülla Tamm
|
21.12.16
Jõulupidu
19.12.16
Vee päev
Täna toimus koolis vee päev. Õppeprogramme viisid läbi Margit Turb ja Helen Kivisild Keskkonnaametist. Osalesid 1.-9. klassi õpilased.
Arutleti järgmiste küsimuste üle: mis on põhjavesi ja mis on pinnavesi, kust tuleb kraanivesi, kust tuleb pudelivesi, kuidas vee tarbimine mõjutab keskkonda, milline on meie veekasutus. Käepäraste vahenditega puhastati vett, tehti vee maitsmise pimetesti ning loodi vee abil kunsti. Valminud kunstiteostest sai valmistada originaalseid jõulukaarte.
Arutleti järgmiste küsimuste üle: mis on põhjavesi ja mis on pinnavesi, kust tuleb kraanivesi, kust tuleb pudelivesi, kuidas vee tarbimine mõjutab keskkonda, milline on meie veekasutus. Käepäraste vahenditega puhastati vett, tehti vee maitsmise pimetesti ning loodi vee abil kunsti. Valminud kunstiteostest sai valmistada originaalseid jõulukaarte.
Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja
Vee abil sünnib kunst. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor: Kaja Hass
|
07.12.16
Jõulumeisterduste töötuba
Meisterdasime õp Kaja Hassi juhendamisel jõulukaarte ja -ehteid.
Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Kaja Hass |
02.12.16
Tore päev Tartus
Külastasime teaduskeskust AHHAA ja vaatasime Vanemuise teatris balletietendust "Lumekuninganna".
Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Kaja Hass |
17.11.16
Õpilased käisid karjääriretkel
Ala, Palupera ja Pühajärve üheksanda klassi õpilased käisid täna karjääriretkel tutvumas puiduettevõttega Ritsu AS ja õmblusvabrikuga Vivatex.
Ritsu AS tegutseb Helme vallas Linna külas. Nende põhitegevuseks on ümar- ja nelikantpalkmajade ning puitpaneelmajade projekteerimine, tootmine ja paigaldus. 70-80% toodangust läheb ekspordiks.
Valga õmblusvabrikut Vivatex tutvustas õpilastele ettevõtte tootmisjuht Maarika Raudsik. Vabriku tööruumid asuvad kahes hoones: Lai 4a ja Vabaduse 38. Ettevõttes töötab kakskümmend inimest, hetkel oli neil käsil politsei- ja piirivalveametile talvevormide õmblemine.
Õpilastega arutleti, missugune on hea töökoht. Lapsed tõid välja, et peab olema hea seltskond, võimalus ise tööaega valida ning loomulikult hea palk - vähemalt "tonn kätte".
Õpilaste arvates on karjääriretkest kasu: tekib aimdus töökohtadest ja saadakse infot karjäärivõimaluste kohta oma kodupiirkonnas. Ehk ei peagi kõik minema tööle välismaale, sest ka Valgamaa ettevõtetes on võimalik tööd leida.
Karjääriretke korraldas SA KredEx.
Vaata ka pildigaleriid ajalehes Valgamaalane.
Õpilastega arutleti, missugune on hea töökoht. Lapsed tõid välja, et peab olema hea seltskond, võimalus ise tööaega valida ning loomulikult hea palk - vähemalt "tonn kätte".
Õpilaste arvates on karjääriretkest kasu: tekib aimdus töökohtadest ja saadakse infot karjäärivõimaluste kohta oma kodupiirkonnas. Ehk ei peagi kõik minema tööle välismaale, sest ka Valgamaa ettevõtetes on võimalik tööd leida.
Karjääriretke korraldas SA KredEx.
Vaata ka pildigaleriid ajalehes Valgamaalane.
29.09.16
02.09.16
01.09.16
Esimene koolipäev
1. klassi astusid (vasakult) Hindrek Burenko, Erkki Kotselainen, Karmen Vassiljeva ja Carmen Sepp. Klassijuhataja Raili Vister Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Kaja Hass |
18.06.16
08.06.16
Lasteaialastel oli tegus õppeaasta
Äsja lõppenud õppeaasta möödus
Ala Põhikooli lasteaiarühmas tegusalt. Osaleti kolmes erinevas projektis.
Aasta algas õppekäiguga Sangaste lossiparki, kus lapsed tutvusid kohaliku looduse ja vaatamisväärsustega. Projekti eestvedajaks oli loodusainete õpetaja Evelyn Tamm.
Septembrist aprillini osaleti „Mulgimaa keelepesä” projektis, kus lapsed tutvusid Mulgi murde ja paikkonna kultuuriga: õpiti mulgikeelseid laule, luuletusi, mängiti ring- ja laulumänge jne. Iga õppepäev sisaldas ka käelist tegevust, mis oli seotud samuti mulgi kultuuri tutvustamisega. Keelepesä juhatas Alli Laande.
Kolmanda projekti – „Rahvaloomingu aasta” – autor oli Ave Visor. Osaliselt saime projekti ellu viia juba käesoleval kevadel, kuid saadud vahendite ja materjalidega jätkame tegevusi ka uuel õppeaastal. Projekti raames külastasime kevadel Helme koduloomuuseumit ja Helme ordulinnuse varemeid.
Lisaks eelpool nimetatud
programmidele oli aasta jooksul ka teisi toredaid üritusi. Traditsiooniliselt toimusid
suuremad üritused nagu kevadpidu ja jõulupidu. Tähistasime ka Eesti Vabariigi
aastapäeva, sõbrapäeva, vastlaid, ülestõusmispüha, leiva- ja südamenädalat.
Aasta jooksul külastasime paaril korral ka teatrit. Sügisel käis külas kloun Ummi, kevadel aga
kuulus samojeedi koer Valge Tähekiir koos oma kirjanikust peremehega.
Tervisekuu raames külastasime õppeaasta lõpus kohalikku kitsetalu Taageperas, kus perenaine Heli Põldsalu tutvustas kodus valmistatud kitsepiimast toitusid, koduleiba ja ravimtaimeteesid.
Aasta jooksul osalesid lapsed ka mitmetel kunstikonkurssidel. Joonistusvõistlusel „Mina märkan” sai auhinnalise koha Emma Lapp, kelle töö ehib ka 2016. aasta Valgamaalase kalendrit.
Lapse töö on mäng ja selleks, et meie lasteaia lapsed veelgi paremini oma tööd saaksid teha, saime kevadel omale päris uue mänguväljaku, tänu Ave Visori kirjutatud projektile.
Toreda ja tegusa aasta eest tahame tänada kõiki eestvedajaid. Eriline tänu Ave Visorile, Evelyn Tammele ja Alli Laandele.
Aasta algas õppekäiguga Sangaste lossiparki, kus lapsed tutvusid kohaliku looduse ja vaatamisväärsustega. Projekti eestvedajaks oli loodusainete õpetaja Evelyn Tamm.
Septembrist aprillini osaleti „Mulgimaa keelepesä” projektis, kus lapsed tutvusid Mulgi murde ja paikkonna kultuuriga: õpiti mulgikeelseid laule, luuletusi, mängiti ring- ja laulumänge jne. Iga õppepäev sisaldas ka käelist tegevust, mis oli seotud samuti mulgi kultuuri tutvustamisega. Keelepesä juhatas Alli Laande.
Kolmanda projekti – „Rahvaloomingu aasta” – autor oli Ave Visor. Osaliselt saime projekti ellu viia juba käesoleval kevadel, kuid saadud vahendite ja materjalidega jätkame tegevusi ka uuel õppeaastal. Projekti raames külastasime kevadel Helme koduloomuuseumit ja Helme ordulinnuse varemeid.
Koduloomuuseumis |
Valge Tähekiire külaskäik Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Kaja Hass |
Tervisekuu raames külastasime õppeaasta lõpus kohalikku kitsetalu Taageperas, kus perenaine Heli Põldsalu tutvustas kodus valmistatud kitsepiimast toitusid, koduleiba ja ravimtaimeteesid.
Kitsetalus Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Kaja Hass |
Aasta jooksul osalesid lapsed ka mitmetel kunstikonkurssidel. Joonistusvõistlusel „Mina märkan” sai auhinnalise koha Emma Lapp, kelle töö ehib ka 2016. aasta Valgamaalase kalendrit.
Lapse töö on mäng ja selleks, et meie lasteaia lapsed veelgi paremini oma tööd saaksid teha, saime kevadel omale päris uue mänguväljaku, tänu Ave Visori kirjutatud projektile.
Toreda ja tegusa aasta eest tahame tänada kõiki eestvedajaid. Eriline tänu Ave Visorile, Evelyn Tammele ja Alli Laandele.
Ala lasteaia õpetajad Laine Kink ja Kaja Hass
Fotosid Ala lasteaiarühma tegutsemisest saab näha ka Helme valla kodulehe pildigaleriist.
26.05.16
Tutipidu ja lasteaia lõpetamine
9. klass pidas tutipidu klassijuhataja Silvi Abolkaln, Tauno, Joonas, Lauri, Sandra, Kairi, Karl-Sander |
Lasteaia lõpetasid Hindrek Burenko, Karmen Vassiljeva, Carmen Sepp ja Erkki Kotselainen Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Kaja Hass |
25.05.16
09.05.16
Tänukiri Sten Roosi nimeliselt muinasjutuvõistluselt
5. klassi õpilased võtsid osa populaarsest Sten Roosi nimelisest muinasjutuvõistlusest, mis toimus tänavu juba 24. korda. Eelmisel nädalal jõudis õpilasteni tänukiri:
Võistlusel osalenud muinasjutte võid lugeda SIIT.
20.04.16
Galerii: õpilaste käsitöö 2014/15. ja 2015/16. õppeaastast
Tikitud sussikott Triin Visor (2014/15. õ-a) Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor on õpilaste juhendaja õp Silvi Abolkaln |
02.04.16
Valgamaa laululaps 2016: piirkondlik lauluvõistlus
Lauluvõistluse "Valgamaa laululaps 2016" piirkondlikus voorus esinesid Ala koolist Aleesja Kozlov, Kevin Köster ja Keiti Pinka Teisi pilte vaata SIIT Fotode autor: Neil Viskov |
18.03.16
Valgamaa laululaps 2016: Helme valla voor
Lauluvõistluse võitjad
Ala koolist pääsesid piirkondlikku vooru Kevin Köster (vasakult teine), Aleesja Kozlov (vasakult kolmas) ja Keiti Pinka (vasakult viies).
Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Neil Viskov
|
17.03.16
Ritsu koolis toimus XX Mulgimaa laste folklooripäev
Ala lasteaialapsed folklooripäeval (vasakult ees) Emma, Lii, Karmen, Erkki, Sten-Andreas, Carmen, Käroli (taga) õp Syrle Eesik, Kaja Hass, Laine Kink
Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Neil Viskov
|
14.03.16
Emakeelepäeva viktoriini võitis Ala kooli võistkond
Traditsiooniliselt toimus selgi emakeelepäeval maakondlik veebipõhine viktoriin 5.-6. klassi õpilastele, mida korraldab Valga Keskraamatukogu.
Ala kooli 5. klassi võistkond, kuhu kuulusid Lisette Valerie Maidla, Siret Pogotovka ja Triin Visor, saavutas viktoriinil I-II koha, mida jagati Hargla kooli 6. klassi võistkonnaga.
Emakeelepäeva viktoriini küsimuste ja vastustega võid tutvuda SIIT.
Ala kooli 5. klassi võistkond, kuhu kuulusid Lisette Valerie Maidla, Siret Pogotovka ja Triin Visor, saavutas viktoriinil I-II koha, mida jagati Hargla kooli 6. klassi võistkonnaga.
Emakeelepäeva viktoriini küsimuste ja vastustega võid tutvuda SIIT.
03.03.16
Haridusmess kutsus taas nutikalt valima
Valga spordihallis toimus tänavugi haridusmess "Vali nutikalt!", kus noored said tutvuda õppimisvõimalustega nii Valgamaal kui ka mujal Eestis. Esindatud olid nii gümnaasiumid, kutse- kui ka kõrgkoolid. Messil osales üle viiesaja õpilase, nende hulgas ka meie kooli 8.-9. klassi õpilased.
Infot õppimisvõimaluste kohta said noored enda sõnul küllaga. Peamiselt uuriti, missuguseid erialasid saab õppida erinevates kutsekoolides, sest paljud õpilased on endale sihiks võtnud pärast põhikooli lõpetamist kohe ametit õppima asuda. Oli ka neid, kes uudistasid gümnaasiumide ja kõrgkoolide väljapanekuid.
Kõige rohkem meeldisid õpilastele sellised väljapanekud, kus sai omal nahal midagi järele proovida. Näiteks Tartu kutsehariduskeskuse boksis sai lämmastiku abil valmistada jäätist, Valga kutseõppekeskuse telgis sai proovida logistiku tööd, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juures sai näha, kuidas võetakse verd, TTÜ Eesti mereakadeemia tutvustajad õpetasid sõlmi tegema ning Kõrgema Sõjakooli esinduse juures oli võimalik proovida, kui raske võib olla sõduri varustus.
Lisaks koolidele olid messil esindatud erinevad asutused, organisatsioonid ja firmad (töötukassa, maanteeamet, Rajaleidja keskus, noorsootöökeskus Tankla, Kaitseliit jpt).
Rohke külastajate arv näitab, et sellist messi on noortele tarvis. Ehkki tänapäeval piisaks info otsimiseks nutitelefonist, on tähtis ka oma silmaga uurimine, üksteisega suhtlemine ja erinevate kogemuste saamine.
25.02.16
Maakoolist ülikooli
Sel õppeaastal kutsub Tartu Ülikooli muuseum Valga-, Võru ja Põlvamaa maapiirkondade põhikoole osalema projektis "Maakoolist ülikooli". Otsustasime nende lahkele pakkumisele vastata ning veetsime täna kogu kooliga põneva õppepäeva Tartus. Võtsime osa kahest programmist.
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis tutvustati meile antiikkultuuri. Juba kunstimuuseumi sisenedes jäid õpilastele silma kipsist kujud. Kuraator Külli Valk rääkis, et tegemist on identsete koopiatega antiikskulptuuridest ning jutustas kaasahaaravalt paeluvaid lugusid antiikaja kangelastest ja jumalatest.
Kõige rohkem meeldis õpilastele mitu tuhat aastat vana Egiptuse muumia, mis on üks muuseumi iidsetest originaalidest. Muumia juures asub ka savist anum, mille sees on iibise muumia. Iibiseid peeti Egiptuses pühaks, mistõttu neid mumifitseeriti ja ohverdati jumalatele. Kuidas saadi teada, et savist anuma sees on iibise muumia? 2004. aastal tehti anumast röntgenipilt, mis tuvastas linnu olemasolu ja linnu skeletti saab muuseumikülastaja oma silmaga röntgeniülesvõttelt uurida.
Lisaks lugude kuulamisele said õpilased meisterdada endale gemmi. Gemmid olid antiikajal väikesed vääriskividele või poolvääriskividele lõigatud pildid. Õpilased said endale valada kipsist koopia ehtsa kreeka meistri kunstitööst. Valatud gemmijäljendi võisid õpilased kaasa võtta.
Tartu Tähetornis alustasime õppeprogrammi katsega, kus läks tarvis vett, jääd ja soola ning ülesandeks oli niidi abil jäätükk veest välja tõmmata. Kuidas on soola abil võimalik niit jää külge saada, seda võib igaüks ise kodus järele proovida.
Seejärel tutvusime meie päikesesüsteemi osadega ja uurisime erinevaid päikesesüsteemi mudeleid. Järjestasime planeete, võrdlesime nende suuruseid ja vahemaid. Asetasime taevakaardile Päikese, planeedid, planeetide kaaslased ehk kuud, lisaks mõned asteroidid, komeedid, aga ka kulgurid, kosmoselaeva ja astronaudi ehk kosmonaudi. Viimase kohta võib öelda, et heal lapsel mitu nime: venelased kutsuvad kosmoselendureid kosmonautideks, ameeriklased ja eurooplased astronautideks, aga hiinlastel lendavad kosmoses hoopiski taikonaudid.
Planeetide nimedest rääkides tekkis seos antiikkultuuriga, sest teatavasti on planeedid endale nime saanud Vana-Rooma jumalate järgi, aga roomlased omakorda võtsid enda jumalad üle Vana-Kreeka mütoloogiast.
Ka tähetornis sai meisterdada. Planeetide mudeleid uurides märkasid õpilased, et kõikidel planeetidel on erinev värvus, näiteks Merkuur on tumehall, Jupiteril on heledad ja tumedad vöödid, Marss on punane. Kõigepelt värvisidki õpilased planeedid neile omast tooni. Seejärel lõigati planeedid välja ja kleebiti ümber Päikese õiges järjekorras tiirlema. Saadud päikesesüsteemi mudeli sai koju kaasa võtta.
Õppepäev lõppes Tartu Ülikooli aulas, mis on kahtlemata ülikooli kauneim siseruum oma lihtsas klassitsistlikus stiilis, mille põhielemendiks on sambad. Õpilased tegid õppepäevast kokkuvõtte ning arutasid, mis neile kõige rohkem meeldis, mida uut nad teada said ning mida sooviksid veel teada saada. Nii mõnigi õpilane lubas, et ka tema proovib tulevikus Tartu Ülikooli õppima saada - selleks on tarvis ainult hästi õppida ja ennast mitmekülgselt arendada.
Enne koduteele asumist pääsesid õpilased veel ülikooli peahoone pööningule, kus vanasti paiknes viis kartserit, kus nurjatud tudengid oma karistust kandsid. Karistada võidi isegi selle eest, kui üliõpilasel oli habe ajamata. Korda valvas pedell ehk ülikooli politseinik, keda üliõpilased kutsusid puudliks. Paljudes tudengites tekitas kartserisse sattumine hirmu, sest seal oli palju rotte, kes võisid olla lausa väiksema kassi suurused.
Õpilastele meeldis õppepäev väga, isegi koduteel vesteldi õhinal planeetidest ja võrreldi üksteise gemme. Paljud algklassiõpilased soovisid, et nad ka koolis saaksid midagi kipsist meisterdada. Kindlasti kinnistame saadud teadmisi ainetundides.
Kõige rohkem meeldis õpilastele mitu tuhat aastat vana Egiptuse muumia, mis on üks muuseumi iidsetest originaalidest. Muumia juures asub ka savist anum, mille sees on iibise muumia. Iibiseid peeti Egiptuses pühaks, mistõttu neid mumifitseeriti ja ohverdati jumalatele. Kuidas saadi teada, et savist anuma sees on iibise muumia? 2004. aastal tehti anumast röntgenipilt, mis tuvastas linnu olemasolu ja linnu skeletti saab muuseumikülastaja oma silmaga röntgeniülesvõttelt uurida.
Lisaks lugude kuulamisele said õpilased meisterdada endale gemmi. Gemmid olid antiikajal väikesed vääriskividele või poolvääriskividele lõigatud pildid. Õpilased said endale valada kipsist koopia ehtsa kreeka meistri kunstitööst. Valatud gemmijäljendi võisid õpilased kaasa võtta.
Tartu Tähetornis alustasime õppeprogrammi katsega, kus läks tarvis vett, jääd ja soola ning ülesandeks oli niidi abil jäätükk veest välja tõmmata. Kuidas on soola abil võimalik niit jää külge saada, seda võib igaüks ise kodus järele proovida.
Seejärel tutvusime meie päikesesüsteemi osadega ja uurisime erinevaid päikesesüsteemi mudeleid. Järjestasime planeete, võrdlesime nende suuruseid ja vahemaid. Asetasime taevakaardile Päikese, planeedid, planeetide kaaslased ehk kuud, lisaks mõned asteroidid, komeedid, aga ka kulgurid, kosmoselaeva ja astronaudi ehk kosmonaudi. Viimase kohta võib öelda, et heal lapsel mitu nime: venelased kutsuvad kosmoselendureid kosmonautideks, ameeriklased ja eurooplased astronautideks, aga hiinlastel lendavad kosmoses hoopiski taikonaudid.
Planeetide nimedest rääkides tekkis seos antiikkultuuriga, sest teatavasti on planeedid endale nime saanud Vana-Rooma jumalate järgi, aga roomlased omakorda võtsid enda jumalad üle Vana-Kreeka mütoloogiast.
Ka tähetornis sai meisterdada. Planeetide mudeleid uurides märkasid õpilased, et kõikidel planeetidel on erinev värvus, näiteks Merkuur on tumehall, Jupiteril on heledad ja tumedad vöödid, Marss on punane. Kõigepelt värvisidki õpilased planeedid neile omast tooni. Seejärel lõigati planeedid välja ja kleebiti ümber Päikese õiges järjekorras tiirlema. Saadud päikesesüsteemi mudeli sai koju kaasa võtta.
Õppepäev lõppes Tartu Ülikooli aulas, mis on kahtlemata ülikooli kauneim siseruum oma lihtsas klassitsistlikus stiilis, mille põhielemendiks on sambad. Õpilased tegid õppepäevast kokkuvõtte ning arutasid, mis neile kõige rohkem meeldis, mida uut nad teada said ning mida sooviksid veel teada saada. Nii mõnigi õpilane lubas, et ka tema proovib tulevikus Tartu Ülikooli õppima saada - selleks on tarvis ainult hästi õppida ja ennast mitmekülgselt arendada.
Enne koduteele asumist pääsesid õpilased veel ülikooli peahoone pööningule, kus vanasti paiknes viis kartserit, kus nurjatud tudengid oma karistust kandsid. Karistada võidi isegi selle eest, kui üliõpilasel oli habe ajamata. Korda valvas pedell ehk ülikooli politseinik, keda üliõpilased kutsusid puudliks. Paljudes tudengites tekitas kartserisse sattumine hirmu, sest seal oli palju rotte, kes võisid olla lausa väiksema kassi suurused.
Õpilastele meeldis õppepäev väga, isegi koduteel vesteldi õhinal planeetidest ja võrreldi üksteise gemme. Paljud algklassiõpilased soovisid, et nad ka koolis saaksid midagi kipsist meisterdada. Kindlasti kinnistame saadud teadmisi ainetundides.
12.02.16
Vastlapäev ja sõbrapäevale pühendatud stiilinädal
Teisipäeval, 9. veebruaril tähistasid Ala ja Ritsu kool üheskoos vastlapäeva. Algselt oli muu hulgas plaanis liu laskmine ja lumes hullamine, kuid ilmataadi vempude tõttu toimusid võimlas teatevõistlused, mida viis läbi Ritsu spordibaasi juhataja Erki Säks.
Pärast sportimist õpetas Ala kooli õpetaja Ain Veebel lastele mitu tantsu ning seejärel maiustati vastlakuklitega.
Fotogaleriid vastlapäevast saad vaadata SIIT. Fotode autor: Ülla Tamm |
Sõbrapäev jäi sel aastal pühapäevale, mistõttu tähistasime seda koolis hoopis stiilinädalaga, mille organiseerisid 8. kl õpilane Merily Siirak ja 9. klassi õpilane Kairi Linnupuu.
Igal nädalapäeval oli erinev dress code: esmaspäeval multifilmitegelane, teisipäeval kodune riietus, kolmapäeval sportlik riietus, neljapäeval tuduriietus ja reedel punane riietus. Algklasside õpilased olid aktiivsemad osavõtjad, kuid ka vanemas kooliastmes oli vahvaid kostüüme ning osalemist ei peljanud õpetajadki.
Reedel mängiti südamemängu: igaüks sai pooliku südame, kuhu oli kirjutatud number. Poolikud südamed pidid endale otsima sama numbriga paarilise. Kui paariline leitud, saadi auhind. Samuti töötas nädala jooksul sõbrapost, mille kaudu sai saata sõpradele kirju ja kaarte.