25.02.16

Maakoolist ülikooli

Sel õppeaastal kutsub Tartu Ülikooli muuseum Valga-, Võru ja Põlvamaa maapiirkondade põhikoole osalema projektis "Maakoolist ülikooli". Otsustasime nende lahkele pakkumisele vastata ning veetsime täna kogu kooliga põneva õppepäeva Tartus. Võtsime osa kahest programmist.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis tutvustati meile antiikkultuuri. Juba kunstimuuseumi sisenedes jäid õpilastele silma kipsist kujud. Kuraator Külli Valk rääkis, et tegemist on identsete koopiatega antiikskulptuuridest ning jutustas kaasahaaravalt paeluvaid lugusid antiikaja kangelastest ja jumalatest.

Kõige rohkem meeldis õpilastele mitu tuhat aastat vana Egiptuse muumia, mis on üks muuseumi iidsetest originaalidest. Muumia juures asub ka savist anum, mille sees on iibise muumia. Iibiseid peeti Egiptuses pühaks, mistõttu neid mumifitseeriti ja ohverdati jumalatele. Kuidas saadi teada, et savist anuma sees on iibise muumia? 2004. aastal tehti  anumast röntgenipilt, mis tuvastas linnu olemasolu ja linnu skeletti saab muuseumikülastaja oma silmaga röntgeniülesvõttelt uurida.

Lisaks lugude kuulamisele said õpilased meisterdada endale gemmi. Gemmid olid antiikajal väikesed vääriskividele või poolvääriskividele lõigatud pildid. Õpilased said endale valada kipsist koopia ehtsa kreeka meistri kunstitööst. Valatud gemmijäljendi võisid õpilased kaasa võtta.

Tartu Tähetornis alustasime õppeprogrammi katsega, kus läks tarvis vett, jääd ja soola ning ülesandeks oli niidi abil jäätükk veest välja tõmmata. Kuidas on soola abil võimalik niit jää külge saada, seda võib igaüks ise kodus järele proovida.

Seejärel tutvusime meie päikesesüsteemi osadega ja uurisime erinevaid päikesesüsteemi mudeleid. Järjestasime planeete, võrdlesime nende suuruseid ja vahemaid. Asetasime taevakaardile Päikese, planeedid, planeetide kaaslased ehk kuud, lisaks mõned asteroidid, komeedid, aga ka kulgurid, kosmoselaeva ja astronaudi ehk kosmonaudi. Viimase kohta võib öelda, et heal lapsel mitu nime: venelased kutsuvad kosmoselendureid kosmonautideks, ameeriklased ja eurooplased astronautideks, aga hiinlastel lendavad kosmoses hoopiski taikonaudid.

Planeetide nimedest rääkides tekkis seos antiikkultuuriga, sest teatavasti on planeedid endale nime saanud Vana-Rooma jumalate järgi, aga roomlased omakorda võtsid enda jumalad üle Vana-Kreeka mütoloogiast.

Ka tähetornis sai meisterdada. Planeetide mudeleid uurides märkasid õpilased, et kõikidel planeetidel on erinev värvus, näiteks Merkuur on tumehall, Jupiteril on heledad ja tumedad vöödid, Marss on punane. Kõigepelt värvisidki õpilased planeedid neile omast tooni. Seejärel lõigati planeedid välja ja kleebiti ümber Päikese õiges järjekorras tiirlema. Saadud päikesesüsteemi mudeli sai koju kaasa võtta.

Õppepäev lõppes Tartu Ülikooli aulas, mis on kahtlemata ülikooli kauneim siseruum oma lihtsas klassitsistlikus stiilis, mille põhielemendiks on sambad. Õpilased tegid õppepäevast kokkuvõtte ning arutasid, mis neile kõige rohkem meeldis, mida uut nad teada said ning mida sooviksid veel teada saada. Nii mõnigi õpilane lubas, et ka tema proovib tulevikus Tartu Ülikooli õppima saada - selleks on tarvis ainult hästi õppida ja ennast mitmekülgselt arendada.

Enne koduteele asumist pääsesid õpilased veel ülikooli peahoone pööningule, kus vanasti paiknes viis kartserit, kus nurjatud tudengid oma karistust kandsid. Karistada võidi isegi selle eest, kui üliõpilasel oli habe ajamata. Korda valvas pedell ehk ülikooli politseinik, keda üliõpilased kutsusid puudliks. Paljudes tudengites tekitas kartserisse sattumine hirmu, sest seal oli palju rotte, kes võisid olla lausa väiksema kassi suurused.

Õpilastele meeldis õppepäev väga, isegi koduteel vesteldi õhinal planeetidest ja võrreldi üksteise gemme. Paljud algklassiõpilased soovisid, et nad ka koolis saaksid midagi kipsist meisterdada. Kindlasti kinnistame saadud teadmisi ainetundides.

Kommentaare ei ole: