23.04.13

"Õed nõiduses" Ugalas

Seekordne teatrikülastus viis meid Ugalasse. Vaatasime etendust "Õed nõiduses".


Tegemist on Terry Pratchetti samanimelise teose ainetel valminud näidendiga. "Õed nõiduses" on Kettamaailma lugudest kuues. Tempokalt kulgevas lavastuses näeb Lancre'i kuningriiki koos kuningapoja, võika kuriteo järel võimu haaranud hertsogi ja hertsoginna ning kolme nõiaga. Korraks näitab ennast ka Surm. Nõidade missiooniks saab kuningapoja päästmine, kuninga mõrvarite paljastamine ja õigluse jaluleseadmine.

Sander Puki lavastatud mitmekihiline näidend sobib vaatamiseks nii lastele kui ka noortele, samuti jagub põnevust ja mõtlemist täiskasvanutele, kellele pakuvad äratundmisrõõmu kindlasti erinevaid kultuuriloolised vihjeid ja alltekstid nagu näiteks Shakespeare'i "Hamlet".


Lavastuses on palju situatsioonikoomikat, mis saali naerust rõkkama pani, aga ka kurbi ja mõtlikke hetki. Selles on parasjagu päevakajalisust, hea hulk huumorit ja värvikaid karaktereid.


Lavakujundus oli pratchetlikult fantaasiarikas. Näitlejatööd dünaamilised ja särtsakad, eriti kehtib see nõidade - vanaema Weatherwaxi (Aarne Soro), Nanny Oggi (Vilma Luik) ja Magrat Garlicki (Kata-Riina Luide) - ning kurja hertsoginna (Triinu Meriste) kohta. Kaasa lõid ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias näitlemist õppivad noored.


Väga noortepäraselt oli kujundatud kavaleht, mille üht poolt võib kasutada plakatina toaseinal ja teisel poolel on lisaks osatäitjatele kirja pandud lühike Kettamaailma tutvustus.


Teatrikülastus sai teoks tänu heategevuskampaaniale "
Aitan lapsi!"
Kaidi Kuškis
emakeeleõpetaja

Raamatu ja roosi päev

Kuigi eestlastele on 23. aprill pigem tuntud kui jüripäev, tähistatakse sel kuupäeval ka raamatu ja roosi päeva. Taagepera raamatukogu kutsus sel puhul külla kirjanik Vello Jaska ning jutuvestja Tõrva Tilde (kodanikunimega Asta Mäeorg).

Vello Jaska on pärit Pikasillast, 1960. aastate alguses kolis pere Karjatnurme. Ta on õppinud Pikasilla koolis, Ala Põhikoolis, Tõrva Gümnaasiumis ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ja kaugõppes žurnalistikat. Kirjanik rääkis veidi oma eluloost ning luges kuulajatele ette nii ammu ilmunud kui ka värskeid luuletusi, mille hulgas muist olid mulgikeelsed.


Vello Jaska on palju aastaid töötanud koolis: õpetajana Aakres ja koolijuhina Hummulis. Hetkel on ta vabakutseline kirjanik ja ajakirjanik, kelle artiklid ilmuvad nii Valgamaalases, Helme-Tõrva Elus kui ka mulgikeelses ajalehes Üitsainus Mulgimaa. Ala kooliski on ta olnud sage külaline, kajastamaks koolielu sündmusi.


Vello Jaska luuletused räägivad südamlikult kodust ja kodumaast ning väga palju luuletusi on ta kirjutanud loodusest. Kirjaniku sõnul ei saa luuletust kirjutada sunniviisiliselt, luuletus leiab ise aja, mil tulla, aga siis tuleb julgeda see ka paberile panna. Samuti peab luuletajal olema silma ja kõrva, et märgata loodust ja inimesi enda ümber. Lisaks on ta kirjutanud hulgaliselt näidendeid, mida on mängitud nii Tõrva kui ka teiste kultuurimajade lavadel.

Vello Jaska on mitmekülgsete huvide ja hobidega mees. Ta mängib 1983. aastast rahvamuusika-ansamblis Jauram. Tänagi oli tal kaasas originaalne Teppo lõõtspill, mil vanust üle 100 aasta, ning ta mängis meile sellel mitu lugu. 2001. aastast kuulub Vello Jaska Kaitseliidu ridadesse, hetkel on ta vanemveeblina Valgamaa maleva teavituspealik. Eelmise aasta veebruarist on ta Valgamaa Teenetemärgi kavaler.


Vello Jaska rõhutas ka teda kuulanud õpilastele, et kogu oma vaba aega ei tohiks raisata arvuti taga mängides. Tuleks püüda endale leida mõni huvitav hobi ja ennast mitmekülgselt arendada. Kuulajad said kirjanikult kingituseks tema luule- või näidendiraamatu.


Lisaks Vello Jaskale esines ka Tõrva Tilde nime all tuntud jutuvestja, kelle tegelik nimi on Asta Mäeorg. Tema on pärit Tarvastu kihelkonnast ning ta on eluaeg kõnelenud mulgi kiilt. Ta on töötanud meditsiinis ja teinud kultuuritööd. Ta on Tõrva kultuurimaja estraadigrupi Tõrva Tilgad juhendaja. Näideldes ja inimesi naerutades on ta aastaid mulgi keelt ja meelt laiali kandnud. Meilegi vestis ta lõbusaid ja anekdootlikke lugusid nii enda kui ka oma naabrite ja sõprade elust.


Tõrva Tilde arvates on naer elus suureks abimeheks, siis ununevad mured ruttu. Eelmise aasta 9. juunil Tõrvas peetud teisel Mulgi peol kuulutati Asta Mäeorg esimeseks
Mulgimaa Uhkuse auhinna saajaks. Paljud õpilased ütlesid pärast tema esinemist, et kõikidel lastel võik olla selline vanaema!

Üritus "Raamat ja roos" toimus kultuuripärandi aasta raames, läbiviijateks raamatukogu juhataja Erja Liivson ning Ala kooli õpetaja Evelyn Tamm.

Kaidi Kuškis
emakeeleõpetaja

16.04.13

"Mary Poppins" Vanemuises

Käisime Vanemuise teatris vaatamas muusikalietendust "Mary Poppins".

Muusikal on loodud P. L. Traversi raamatusarja "Mary Poppins" ja Walt Disney samanimelise filmi ainetel. Enamasti kõlab muusikalis Sherman Brothersi filmi tarbeks loodud muusika, ent on lisatud ka uusi laule, mille autoreiks on George Stiles ja Anthony Drewe koostöös Cameron Mackintoshiga. Sellisel kujul muusikal on tegelikult üsna uus: maailma esietendus toimus 2004. aastal Londonis. Eestis tõi muusikali lavale Rootsi lavastaja Georg Malvius.



Kes "Mary Poppinsit" on lugenud, teab, et nimitegelane pole mitte tavaline lapsehoidja, vaid ülimalt edev, eneseteadlik ja maagiliste võimetega. Idatuul toob ta Bankside perekonda Kirsipuude alleel ning perepoeg Michael ja -tütar Jane satuvad koos temaga uskumatutesse seiklustesse. Paraku jääb Mary üksnes niikauaks, kuni tuul pöördub...

Peaosas oli Nele-Liis Vaiksoo, Mary sõpra Berti kehastas Karol Kuntsel. Bankside pere liikmed olid Merle Jalakas (ema), Veikko Täär (isa), Kaspar Kiisk (Michael) ja Kristiina Raahel Uiga (Jane). Lisaks lõid veel etenduses kaasa Merle Jääger, Jaan Willem Sibul ning paljud teised Vanemuise näitlejad ja ooperisolistid.

Näitlejate osatäitmised olid võrratud. Nele-Liis Vaiksoo Mary Poppins oli parajalt riukalik. Eriti väärisid aga imetlust Bankside lapsi mängivad Kaspar Kiisk ja Kristiina Raahel Uiga, kes pidasid pika etenduse vastu ja laulsid laitmatult oma rolle, mis mahult olid võrdväärsed täiskasvanute omadega.

Väga muljet avaldav oli lavakujundus. Visuaalselt mõjus oli kaanteks kokku sulguv raamatukujund. Visuaalsus oligi peamine märksõna lavakujunduses: videoprojektsioon, pürotehnilised valgusefektid, tähekeste süttimine taevas ja üles lendavad inimesed lisasid etendusele särtsakust. Rõõmsameelset mängulisust lisasid ringi jooksvad põõsasloomad, hõbedaseks võõbatud kujud ja tantsu löövad lelud. Huvitavad olid ka kostüümid.

Välisest olulisemgi on see, et muusikal tuletas vaatajatele meelde, et palju tähtsam töö- ja rahaasjadest on sõbralikud suhted kodus ja üldse inimeste vahel. See on väga inimlik lavastus, mis püüab sisendada, et usaldus ja headus loovad elus kindlustunde.

Teatrikülastus sai teoks tänu heategevuskampaaniale "Aitan lapsi!"
Kaidi Kuškis
emakeeleõpetaja

15.04.13

Loeng "Mineraalid Eesti liivakivides ja liivades"

Meie koolis oli Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumi rändnäitus "Geoteadused ja ühiskond". Täna oli meil aga võimalus kuulata geoloog Ivo Paalitsa loengut.

Sain teada, et Eesti liivakivides ja liivades on väga erinevaid mineraale. Näiteks Gdovi liivakivi sees on vilk, kvarts ja päevakivi. Gdovi liivakivi on ligikaudu 600 miljonit aastat vana.

Liivakive uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.

Tiskre liivakivi on umbes 520 miljonit aastat vana ja ta on väga peeneteraline. Tema pealmine pind on roostepruun: see on tingitud roostest ehk limoniidist. Seest on see liivakivi aga helehall. Tiskre liivakivi koosneb limoniidist, kvartsist ja glaukoniidist. Nägin mikroskoobi all pruune, läbipaistvaid ja rohekaid osakesi.


Oobulus liivakivi sees oli karpide osakesi ja püriiti. Oobulus on maavara, millest toodetakse fosforväetist. Vaatasin veel Devoni liivakivi ja klaasiliiva. Liivadest leidsin konodondide jäänuseid, kus kivististena olid säilinud vaid looma hambad.


Kadri Aria
4. kl õpilane

13.04.13

Laululaps 2013

Lauluvõistluse "Valgamaa laululaps 2013" piirkondlik voor, kus osalesid Helme, Põdrala ja Hummuli lauljad, toimus täna Ala rahvamajas.

Meie kooli õpilastest olid võistlustules lasteaias käiv Karoliine Krepp, 3. klassi õpilane Kevin Köster, 4. klassi õpilane Kalmer Kähr ja 8. klassi õpilane Kristi Vister. Kahjuks ei pääsenud nad lõppvooru, kuid Karoliine ja Kevin said žüriilt tunnustuse osaliseks ning tublid olid kõik osavõtjad.

Meie kooli laululapsed                                                                                    Autor: Neil Viskov
Teisi pilte vaata SIIT.



Piirkondlikule voorule eelnenud Helme valla laste lauluvõistlus toimus kuu aega varem, 14. märtsil samuti Ala rahvamajas.
Helme valla laululapsed                                                                                     Autor: Neil Viskov
Teisi pilte vaata SIIT.

12.04.13

Projekti "Loodusele lähemale" kuues tegevus: looduse õppemängude valmimine

Ala lasteaia laste jaoks valmisid looduse õppemängud.

"Neid mänge mängides saab iga väike inimene sõbraks loodusega, saab meid ümbritsevast loodusest palju targemaks," ütles uusi õppevahendeid tutvustades Ala põhikooli õpetaja ja projekti "Loodusele lähemale" koostaja Evelyn Tamm.

Tema sõnul hõlmab see projekt läbi aasta loodusalaseid tegevusi. Üks osa sellest projektist ongi looduse õppemängu valmistamine. Idee sellise õppevahendi valmistamiseks saadi eelmisel aastal Ala koolis olnud looduskaitse rändnäituselt.


Looduspildid mängudele joonistas kohalik kunstnik Ülle Rosenberg, puitdetailid valmistas OÜ U.A.T. omanik Andrus Sööt. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Helme vald toetas omaosalusega.


"Meid ümbritseva looduse tundma õppimist alustame juba lasteaias. Ja äsja valminud looduse õppemängud on kindlasti asendamatu abivahend looduse salapärasustesse süüvimiseks. Looduse teema on lasteaia õppekavas sees.  Uutesse õppevahenditesse põimitud mänguelementidega saab lastele väga palju kasulikku teavet meid ümbritsevast loodusest selgeks teha. Sest nendesse on joonistatud lindude, loomade, taimede ja meie aastaaegade kõige iseloomulikumate tunnuste temaatika. Ja kunstnik Rosenberg on osanud seda kõike kujutada väga lastepäraselt ja huvitavalt," selgitas Ala lasteaia kasvataja Laine Kink.


Kõneleja lisas veel, et Ülle Rosenbergil on väga hea kunstnikukäsi. Kõik loomad ja linnud on hõlpsasti ära tuntavad ning pilke püüdvad. Loomad ja loomajäljed, mürgised taimed, linnud ja linnumunad, veekogud ja iga nelja aastaaja kõige iseloomulikumad tunnused on väga detailselt välja joonistatud.


"Kui mulle tehti ettepanek lastele looduse õppevahendi elemendid joonistada, hakkas mõte kohe liikuma. See oli küllaltki aega nõudev, kuid ühtlasi väga huvitav töö. Kõik joonistused tegin otse puidule. Püüdsin valida erksamaid värve ning kõike ümbritsevat kujutada võimalikult lastepäraselt," rääkis uutele õppevahenditele joonistused teinud kunstnik Ülle Rosenberg.


"Ala lasteaias käib 21 last vanuses 2-7 aastat. Õnneks on viimastel aastatel lapsi juurde tulnud. Sellest järeldub, et Ala külas on mitu noort peret enesele eluaseme leidnud. Kuid see veel ei tähenda, et nad siia ka jäävad. Kui meie piirkonda ikka töökohti juurde ei tule, võivad nad minna sinna, kus on paremaid võimalusi ära elamiseks," ütles Ala lasteaia kasvataja Laine Kink.

Vello Jaska

Kommentaar
Keivo Türk, Ala lasteaia laps:
"Minule need mängud küll meeldivad. Nad on väga huvitavad. Olen kõikidelt stendidelt kirjutisi lugenud ja palju asju endale meelde jätnud. Nüüd tean, et mürgiseid marju ei tohi süüa ja oskan eristada ka linde ja loomi, kes meie lähedal elavad. Ka klotsidega on põnev mängida. Neid ringi tõstes saab mitmesuguseid looduspilte kujundada. Neid loodusmänge mängides ei hakka kunagi igav."








11.04.13

Projekti "Aastaajad rabas" seitsmes tegevus: kevadine räätsamatk Teringi rabas

Täna käisime taas räätsamatkal. Kui Lilli Looduskeskusesse jõudsime, panime räätsad jalga ja katsetasime, kas need kevadisel sulalumel üldse kannavad. Kandsid ning me saime matkama hakata.

Ülesandeks oli märgata kevade märke rabas ning loomade tegevusjälgi. Õige pea märkasimegi põdrapabulaid. Giid rääkis, kuidas saab teha vahet emase ja isase pabulatel: emase junnid on nagu pätsikesed, aga isasel on kandilised. Nägime, et kits ja jänes olid söönud puude pungi ja murdnud peenikesi oksi. Edasi liikudes leidsime mitu oravate piknikulauda ning märkasime, kuidas rähn oli käinud puukoore alt putukaid otsimas. Avastasime ka orava sahvri, kuhu ta talveks oli peitnud toidupoolist. Veel nägime lendamas ilusat sookurge. 
Leidsime lume pealt sookailu, mida nuusutasime. Giid rääkis, et mõnedel inimestel hakkab sookailu lõhnast pea valutama.

Kõndisime räätsadega umbes 3 kilomeetrit ning kui me lõpuks räätsad alt võtsime, oli imelik käia. Jõime teed, sõime metsamehe ampse ning kringlit. Seejärel sõitsime bussiga tagasi koolimaja juurde.

See oli väga meeldiv matk, ainult et jalad said päris märjaks.
Reimo Saar
7. kl õpilane








08.04.13

Maal on mõnus

Käisime täna kogu kooliga Olustveres. Bussisõit sinna oli 70 kilomeetrit pikk. Poolel teel tekkis udu ning siis hakkas veel tuiskama ka. Kui Olustverre jõudsime, pani mind imestama, kui paks lumi seal on, meie kandis küll enam nii palju ei ole.

Meid võtsid vastu kaks Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õppivat õpilast. Me alustasime ringkäiku. Kõige rohkem meeldis mulle hoones, kus olid topised ja puust hobused. Viljandi kodanik Voldemar Luha oli õppinud seal koolis. Alles pensionieas hakkas ta hobuseid nikerdama ja neid tegi ta üle 300, kusjuures paljud hobused on rakendis. Linnutopiste looja Ilmar Tilk õppis samuti Olustvere koolis. 


Mulle meeldisid väga ka maitsvad meesaiad, mida saime mesilas. Seal saime ka palju teada: mesilased olid olemas mitu tuhat aastat enne inimesi ja loomi; emamesilane "laulab" ja elab kuni 5-aastaseks. Isamesilane ehk lesk elab ainult ühe suve, sest nad aetakse sügisel tarest välja. Veel sain teada, et töömesilased on tüdrukud - see pani mind väga imestama. Nemad elavad suvel kuni viis nädalat, talvel kauem.


Lõpuks sõime lõunat ja siis läksime koju. Mulle meeldis seal väga. Jään uut reisi ootama.

Kevin Köster
3. kl õpilane

Maal on mõnus                                                      Autor: Maarja-Magdaleena Vister, 1. kl õpilane

04.04.13

Mulgimaa laste folklooripäev

Täna kogunesid Ala rahvamajja folklooripäevale Mulgimaa koolide õpilased ja lasteaialapsed oma õpetajatega. Võõrustajateks olid Helme kihelkonna lapsed, külalisi saabus nii Halliste, Karksi kui ka Paistu kandist.

Folklooripäeva teemaks oli "Küläst küllä viip mu tii" ning eesmärgiks tutvustada noortele esivanemate keelt, kultuuri ja elulaadi.


Päeva organiseerijaks oli Ala rahvamaja juhataja Liivi Arro, pidu juhtisid Katrin Rannu ja Valdeko Kalamees.


Halliste lapsed esitasid mitu laulu ja laulumängu. Karksi kihelkonna esindajad esitasid dramatiseeringu A. Kitzbergi jutustuse "Räime Reeda 10 kopikat" ainetel. Paistu lapsed laulsid kandle saatel ning esitasid lühinäidendi "Vigur rehepapp". Helme valla lapsed elustasid vanavanemate töid ja tegemisi: villa kraasimine, vokiga ketramine, lõnga kerimine. Ene Vilipuu juhendamise ja laulu saatel tuletati meelde, kuidas lüpstakse lehma, lüüakse kokku võid ning tehakse põllutöid.


Päev läks väga kenasti korda ja pakkus osavõtjatele suurt lusti.

Ala kooli lapsed (Helme kihelkond)                                                               Autor: Neil Viskov
Teisi pilte vaata SIIT.

02.04.13

Projekti "Aastaajad rabas" kuues tegevus: turbakohver

Täna toimus 5.-9. klassi õpilastele õppepäev turbakohvriga. Tegevusi juhendas Marika Kose, kes on ka ise üks turbakohvri koostajatest.

Turbakohver on õppevahendite komplekt, mis on koostatud soode elustiku tutvustamiseks ja loodusnähtuste selgitamiseks sisetingimustes. Kohvris on Eesti soodes kasvavate taimeliikide herbaarium, turbaproovid, turba näidised mikroskoobi või luubiga vaatamiseks. Kõik näidismaterjalid on kogutud Lõuna-Eesti soodest.


Õppepäev algas Eesti soode teket ja arengut tutvustava filmi vaatamisega. Seejärel jagati õpilased gruppidesse ning alustati uurimistööga. Uuriti soos kasvavate taimede herbaarlehti, mida oli kokku 65. Taimed jagati erinevatesse rühmadesse: madal- ja siirdesoos ning rabas kasvavad taimed. Õpiti taimede süstemaatikat ja saadi teada, millised taimed leiavad kasutamist ravimtaimedena või on söödavad, millised on aga mürgised.


Keerulisem ülesanne oli turbast märgpreparaadi valmistamine. Preparaadi jaoks oli vaja väga vähe turvast, mida tuli pesta kõige peenema fraktsiooniga mullasõelal. Mida lagunenum turvas, seda rohkem pidi pesema, et rakkude vahelt kaoks huumus ja rakustruktuurid muutuksid läbipaistvateks. Alusklaasile pandi samuti väga vähe materjali, mis vajutati prepareerimisnõelaga laiali. Preparaati värviti metüülsinisega - see tekitas suurema kontrasti. Mikroskoobi abil uuriti valmistatud preparaati ning püüti tuvastada, milliste taimede osi see sisaldab ja vaadeldi turbasambla vett imavaid rakke.


Mikroskoobi all turvast uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.

Illustreeritud postrite abil said õpilased selgeks soo arenguastmed ning ökoloogilised seosed rabas. Huvi tekitasid erinevad tooted turbast: brikett, freesturvas, pätsturvas, tükkturvas. Turbakosmeetikast ja turbakangast polnud aga keegi midagi kuulnud, kuid nüüd saadi võimalus pesta käsi turbaseebiga ja määrida näole turbamaski.


Saadud teadmisi kinnistati ristsõnu lahendades.


Õppepäeval osalenud õpilaste mõtteid:


  • Sain teada, kuidas mikroskoobiga turbasammalt uurida ning kuidas teha turbast märgpreparaati. Turbast saab valmistada üllatavalt palju kasulikke asju: seepi, botaste taldu jne.
  • Mulle meeldis lahendada ristsõnu. Need olid rasked, aga sain teada mõndagi huvitavat.
  • Turbast saab teha vedelikku, mida kasutatakse maskina näonahal; sain teada uusi soos kasvavaid taimi ning seda, kuidas neid ravimtaimedena kasutada saab.
  • Turbast valmistatud seep teeb käed väga pehmeks ja mõnusaks.
  • Tuletasin meelde erinevaid sootüüpe ja -taimi; väga vahva oli mikroskoobi all uurida turvast.
  • Sain teada palju huvitavat sootaimede kohta. Oli väga põnev ja mõnusalt töökas päev!
  • Mulle meeldis prepareerida turvast ning vaadata mikroskoobi abil, millised taimeosad on turbaks lagunenud. Need on ju väga vanad taimed, isegi vist üle 1000 aasta vanad!
  • Mulle meeldis kõige rohkem tutvuda turbatoodetega, need olid väga põnevad. Huvitav oleks tulevikus ka ise midagi turbast leiutada, et seda saaks kasulikult tarbida.
  • Sain teada, et raba on tegelikult väga tore koht. Oskan nüüd mikroskoobiga uurida turvast. Lahendasime erinevaid ristsõnu. Oli igat moodi lõbus.
  • Vaatasin turvast mikroskoobi all, sain mõne huvitava taime nimetuse ka teada, näiteks vesihernes.
  • Sain teada, et soo arengus on erinevad staadiumid; et turvast kasutab inimene palju kütteks, aga rohkem võiks ka pesta turbaseebiga või määrida näkku turbamaski. Rabas kasvav sookail on uimastava toimega.
Õppepäev turbakohvriga sai teoks tänu SA KIK finantseeritud projektile "Aastaajad rabas".
Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja
projektijuht