25.02.14

Kontsert "Hõimurahvaste klassika" Taagepera lossis

Taagepera lossis toimus vabariigi aastapäeva puhul Muusikasõprade Seltsi eestvedamisel sarja "Mõisamängud" raames koostöös Fenno-Ugria Asutusega kontsert "Hõimurahvaste klassika", mida meiegi kooli õpilased ja õpetajad kuulamas käisid.

Nagu kontserdi pealkiri ütleb, esitati klassikalist muusikat. Eesti heliloojate loomingust kõlasid Veljo Tormise "Kümme haikut" Jaan Kaplinski sõnadele, Arvo Pärdi "Liblikad" ning Mirjam Tally "Different Rains". Hõimurahvaste muusikast esitati ungari helilooja Béla Bartóki rahvamuusika sugemetega klaveripala ja kontserdi lõpetasid kuulsa soome nüüdishelilooja Kaija Saariaho laulutsükli "Neli hetke" kaks osa: "Igatsus" ja "Piin".


Kontserdil esinesid sopran Kai Kallastu ja pianist Diana Liiv, kes rääkisid iga pala kohta ka lähemalt ja selgitasid, missugustele nüanssidele tuleks muusikat kuulates tähelepanu pöörata. Kai Kallastu hoiatas enne Saariaho tsükli esitamist toredasti, et tal tuleb seda teost esitades kohati päris kõvasti karjuda. Mõned õpilased panid igaks juhuks kohe näpud kõrva, aga võtsid need sealt varsti ära, sest tegemist oli huvitava teosega ja väga hingestatud esitusega. Diana Liiv rääkis enne, kui hakkas klaveril mängima Tally pala "Different Rains", et antud teoses kasutatakse ülemhelisid ja selgitas, kuidas neid klaveril tekitatakse - nii oli kuulajatel väike lisaülesanne püüda neid helisid tabada.


Õpilased said kontserdilt erinevaid emotsioone. Paljudele meeldis väga, sest muusika oli hoopis teistsugune, kui noored tavaliselt kuulavad. Lemmikuteks olid "Kümme haikut", kus helikeel täiendas tabavalt haikude sisu, ning "Neli hetke", mis andis aimu, kui võimas vahend on koolitatud hääl. Väga meeldis ka Pärdi "Liblikad", mis oli kerge ja hoogne ning tekitas kujutluspildi kevadpäikese käes lendlevatest liblikatest. Mõned õpilased ütlesid, et kõige toredam oli vaadata, kuidas Diana Liiv klaverit mängis: ei töötanud mitte ainult käed, vaid kogu keha. Oli ka neid, kellele kontsert eriti ei meeldinud, sest nende arvates oli laulja hääl liiga vali. Üks poiss oli tagasisidet andes ka veidi humoorikas ja ütles, et kõige parem oli see, et sai tundidest ära - tema kuulaks ennem ooperit, kui oleks koolis.


Loodetavasti avaneb meil järgmiselgi hooajal võimalus klassikalist muusikat kuulata.

18.02.14

Õppepäev Valga muuseumis

Täna hommikul veeres koolimaja ette väike kollane buss, millega sõitsime Valga muuseumisse, et osa võtta kahest loodusprogrammist: "Elurikkus Valgamaal" ja "Helde Valgamaa".

"Elurikkus Valgamaal"
Kõigepealt vaatasime sissejuhatavat pildiesitlust. Seejärel jagati meid gruppidesse ja saime töölehed. Pidime läbima kuus tööpesa ning täitma etteantud ülesanded.

Arvutipesas tuli leida koolile lähimad kaitsealad, milleks osutusid Rutu maastikukaitseala, Rubina looduskaitseala ja Tündre looduskaitseala. Samuti pidime leidma kaitstavaid looduse üksikobjekte. Meie kooli lähedal asuvad Taagepera ohvrikivi ja Helgikivi. Saime teada, et III kaitsekategooria liikidest võib meie kooli ümbruses kohata valge-toonekurge, harjust (kala), maarjaleppa.


Kurepesas võrdlesime valge- ja must-toonekurge.


Inimese pesas uurisime Valgamaa vappe, kirjelduse järgi pidime vapi ühendama õige linna või vallaga. Väga hästi jäi meelde Hummuli valla vapp, millel on kujutatud kimalast, kuna just viimast tähendabki valla nime algvariant.


Koprapesas panime klotsidest kokku pildid ja andsime nendel kujutatud loomade kohta selgitusi: missugune on nende elupaik, millised liigid on nendega seotud. Siniraag, mustlaik-apollo, saarmas, rebane, kalakotkas ja orav olid piltidel kujutatud loomad. Siniraag elab metsas ja avamaastikul, toitub näiteks konnadest. Mustlaik-apollo elab jõgede ääres, tema röövikud toituvad ainult lõokannuse perekonda kuuluvatest liikidest.


Linnupesas oli tarvis kirja panna Valgamaal elavaid linnuliike (vähemalt kolm), kes vastaksid ette antud tunnustele. Meie vastasime sellele ülesandele nii:


  • haruldased ja range kaitse all: siniraag, kalakotkas, teder, hüüp, kassikakk, väänkael;
  • värvilised linnud: siniraag, siidisaba, metsvint;
  • tavalised ja arvukad: harakas, kodutuvi, rohevint;
  • kaunilt laulvad: kägu, peoleo, talvike;
  • ujulestadega: järvekaur, sinikael-part, piilpart;
  • talveks Eestisse jäävad: rohevint, põhjatihane, harakas

Valga Muuseumis. Teisi pilte vaata SIIT.                                                Fotode autor: Kaja Hass

Koopas meeldis meile kõige rohkem. Kui sinna sisenesime, läks tuli järsku põlema ning me veidi ehmusime, sest seal olid loomatopised. Pidime kirjutama kolme koopas oleva looma kohta, kus nad elavad ning mida söövad. Seal olid näiteks tuhkur, ondatra, mutt, siil ja nugis. Samuti pidime nimetama Valgamaa kaitsealuseid koopaid - need asuvad Koorkülas ja Helmes.


Programmis "Elurikkus Valgamaal" saime teadmisi meie maakonna elurikkusest erinevates elupaikades, nendes elavatest liikidest, samuti liikide omavahelistest suhetest.


"Helde Valgamaa"

Pärast lõunasööki jätkasime teise programmiga, mis algas pildiesitluse ning loenguga. Tutvustati Valgamaa loodusvarasid (veed, mullad, metsad, maavarad, maastikud ja kultuuripärand) ning nende kasutamist inimeste igapäevaelus ja majanduses.

Pärast loengut valisime endale värvilise käepaela, mille järgi jagati meid rühmadesse. Nüüd ei pidanud me ainult töölehti täitma, vaid oli tarvis leida salakood, et avada varalaegas. Kolme numbriga koodi nuputamiseks pidime vastama looduse ja inimtegevusega seotud küsimustele. Näiteks:

Mis on mustlaik-apollo toidutaim? Lõokannus
Millist maavara ei leidu Valgamaal? Põlevkivi
Milline on Valgamaa lõunapoolseim kaitseala? Koiva-Mustjõe maastikukaitseala

Kui kood teada (meie oma oli 661), avasime varalaeka, kus meie üllatuseks olid veepudel, kala ja ujumisprillid. Pidime näidendi abil antud vahendeid kasutades tutvustama Valgamaa loodusväärtusi. Kõik rühmad said selle keerulise ülesandega hakkama.


Programmi lõpetas vahva kalapüügimäng: püüdsime spinninguga paberist valmistatud kalu, millel olid nimed peal. Püüdmise hõlbustamiseks olid kalad varustatud ka magnetiga. Pidime kalad ära mõõtma ja alamõõdulised vette tagasi laskma. Meie võistkond võitis selle võistluse: saime 12 normaalkaalus kala.


See oli väga tore ja õpetlik päev.

Jaanika Paluste, Ketlin Ruutna ja Merily Siirak
6. klassi õpilased

Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja

Valga Muuseumi loodusprogrammid on välja töötatud Tartu Keskkonnahariduse Keskuse poolt projekti "Keskkonnahariduse arendamine Valgas" raames.