Taagepera lossis toimus vabariigi aastapäeva puhul Muusikasõprade Seltsi eestvedamisel sarja "Mõisamängud" raames koostöös Fenno-Ugria Asutusega kontsert "Hõimurahvaste klassika", mida meiegi kooli õpilased ja õpetajad kuulamas käisid.
Nagu kontserdi pealkiri ütleb, esitati klassikalist muusikat. Eesti heliloojate loomingust kõlasid Veljo Tormise "Kümme haikut" Jaan Kaplinski sõnadele, Arvo Pärdi "Liblikad" ning Mirjam Tally "Different Rains". Hõimurahvaste muusikast esitati ungari helilooja Béla Bartóki rahvamuusika sugemetega klaveripala ja kontserdi lõpetasid kuulsa soome nüüdishelilooja Kaija Saariaho laulutsükli "Neli hetke" kaks osa: "Igatsus" ja "Piin".
Kontserdil esinesid sopran Kai Kallastu ja pianist Diana Liiv, kes rääkisid iga pala kohta ka lähemalt ja selgitasid, missugustele nüanssidele tuleks muusikat kuulates tähelepanu pöörata. Kai Kallastu hoiatas enne Saariaho tsükli esitamist toredasti, et tal tuleb seda teost esitades kohati päris kõvasti karjuda. Mõned õpilased panid igaks juhuks kohe näpud kõrva, aga võtsid need sealt varsti ära, sest tegemist oli huvitava teosega ja väga hingestatud esitusega. Diana Liiv rääkis enne, kui hakkas klaveril mängima Tally pala "Different Rains", et antud teoses kasutatakse ülemhelisid ja selgitas, kuidas neid klaveril tekitatakse - nii oli kuulajatel väike lisaülesanne püüda neid helisid tabada.
Õpilased said kontserdilt erinevaid emotsioone. Paljudele meeldis väga, sest muusika oli hoopis teistsugune, kui noored tavaliselt kuulavad. Lemmikuteks olid "Kümme haikut", kus helikeel täiendas tabavalt haikude sisu, ning "Neli hetke", mis andis aimu, kui võimas vahend on koolitatud hääl. Väga meeldis ka Pärdi "Liblikad", mis oli kerge ja hoogne ning tekitas kujutluspildi kevadpäikese käes lendlevatest liblikatest. Mõned õpilased ütlesid, et kõige toredam oli vaadata, kuidas Diana Liiv klaverit mängis: ei töötanud mitte ainult käed, vaid kogu keha. Oli ka neid, kellele kontsert eriti ei meeldinud, sest nende arvates oli laulja hääl liiga vali. Üks poiss oli tagasisidet andes ka veidi humoorikas ja ütles, et kõige parem oli see, et sai tundidest ära - tema kuulaks ennem ooperit, kui oleks koolis.
Loodetavasti avaneb meil järgmiselgi hooajal võimalus klassikalist muusikat kuulata.
Nagu kontserdi pealkiri ütleb, esitati klassikalist muusikat. Eesti heliloojate loomingust kõlasid Veljo Tormise "Kümme haikut" Jaan Kaplinski sõnadele, Arvo Pärdi "Liblikad" ning Mirjam Tally "Different Rains". Hõimurahvaste muusikast esitati ungari helilooja Béla Bartóki rahvamuusika sugemetega klaveripala ja kontserdi lõpetasid kuulsa soome nüüdishelilooja Kaija Saariaho laulutsükli "Neli hetke" kaks osa: "Igatsus" ja "Piin".
Kontserdil esinesid sopran Kai Kallastu ja pianist Diana Liiv, kes rääkisid iga pala kohta ka lähemalt ja selgitasid, missugustele nüanssidele tuleks muusikat kuulates tähelepanu pöörata. Kai Kallastu hoiatas enne Saariaho tsükli esitamist toredasti, et tal tuleb seda teost esitades kohati päris kõvasti karjuda. Mõned õpilased panid igaks juhuks kohe näpud kõrva, aga võtsid need sealt varsti ära, sest tegemist oli huvitava teosega ja väga hingestatud esitusega. Diana Liiv rääkis enne, kui hakkas klaveril mängima Tally pala "Different Rains", et antud teoses kasutatakse ülemhelisid ja selgitas, kuidas neid klaveril tekitatakse - nii oli kuulajatel väike lisaülesanne püüda neid helisid tabada.
Õpilased said kontserdilt erinevaid emotsioone. Paljudele meeldis väga, sest muusika oli hoopis teistsugune, kui noored tavaliselt kuulavad. Lemmikuteks olid "Kümme haikut", kus helikeel täiendas tabavalt haikude sisu, ning "Neli hetke", mis andis aimu, kui võimas vahend on koolitatud hääl. Väga meeldis ka Pärdi "Liblikad", mis oli kerge ja hoogne ning tekitas kujutluspildi kevadpäikese käes lendlevatest liblikatest. Mõned õpilased ütlesid, et kõige toredam oli vaadata, kuidas Diana Liiv klaverit mängis: ei töötanud mitte ainult käed, vaid kogu keha. Oli ka neid, kellele kontsert eriti ei meeldinud, sest nende arvates oli laulja hääl liiga vali. Üks poiss oli tagasisidet andes ka veidi humoorikas ja ütles, et kõige parem oli see, et sai tundidest ära - tema kuulaks ennem ooperit, kui oleks koolis.
Loodetavasti avaneb meil järgmiselgi hooajal võimalus klassikalist muusikat kuulata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar