22.11.10

"Kapten Trummiga reisimas"

Täna tehti meie koolis teatrit: külas olid Ervin Lillepea ja Raimo Aas, kes oma etenduses viisid meid koos kapten Trummiga reisima.
6. klassi õpilased olid lahkelt nõus oma elamusi kirjeldama.
  • KRISTI: Etendus oli lahe, sest kapten Trumm rääkis nii naljakalt. Kitarriga onu laulis ja see oli ka lahe, sest tal oli nii kõva lauluhääl. Etenduse alguses pidid kõik silmad kinni panema ja ennast saare peale mõtlema. See tuli päris hästi välja. Lõpus pidime ka silmad kinni panema ning siis olime tagasi koolimajas. Täringumängu mängisime ka.
  • RAUNO: Mulle pakkus kõige rohkem huvi muusika. Lahe ja naljakas etendus oli.
  • MERIT: See etendus oli naljakas. Kapten Trumm küsis: "Kas teil on kõik viied?" Paljud vastasid: "Jaa!" Kapten kostis seepeale: "Ahsoo, ma ei teadnudki, et te kõik pugejad olete." Me saime ise ka kaasa mängida. Samuti meeldis mulle pootsman, kes mängis kitarri ja laulis.
  • ASTRIT: Etendus oli lõbus ja ajas naerma. Mängimiseks kasutati kolme vahendit: hunti, jänest ja porgandit. Nad reisisid Kohvrisaarelt Klaverisaarele ning päris kaardi asemel oli neil lauamäng. Kapten esitas naljakaid küsimusi. Pootsman laulis ilusaid laule. Mulle meeldis.
  • MAARJA: Etendus rääkis kapten Trummi merereisist. Kapten Trumm oli nii lahe, eriti tema häälitsused, näiteks "Ohoo!" ja "Ahsoo!" Naljaks oli, kui ta ütles: "Ma ei teadnudki, et te kõik pugejad olete." Nii ütles ta pärast seda, kui me olime talle öelnud, et meil on kõik viied. Vahepeal mängisime suure täringuga, mis tal kaasas oli. Veel oli kaptenil kaasas pootsman, kes mängis kitarri ja laulis.
Teatrietendus pole tegelikult ainuke kultuurisündmus, mida meil sel kuul õnnestus nautida. 10. novembril käis Ala rahvamajas Kinobuss, mis tõi näitamiseks kaks filmi. Lapsed vaatasid suure kaasaelamisega lõbusat filmi "Pettson, Findus ja mälukaotus". Lisaks Ala kooli õpilastele käisid kinoelamusi saamas ka Ritsu kooli õpilased. Täiskasvanutele näidati lühifilmi "Kutsar koputab kolm korda".

18.11.10

"Päikesesüsteemi hämarates tagatubades"

Täna käisime Otepää Looduspargis ning osalesime loodusõhtul, kus esines Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik, kelle ettekanne kandis pealkirja "Päikesesüsteemi hämarates tagatubades". Esineja rääkis meile Päikesesüsteemist ja tutvustas selle kaugemaid objekte. Saime teada, kuidas Päike tekkis, kust tulevad komeedid ning miks Pluuto enam planeet ei ole.

Kõige huvitavam oligi jutt Pluutost. Oma nime sai see taevakeha Vana-Rooma allmaailmajumala Pluto järgi, kusjuures nime pakkus välja inglise koolitüdruk. 2006. aastal otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon, et tegemist on siiski kääbusplaneediga. Peamiseks põhjuseks oli see, et Pluuto ei tiirle ümber Päikese nii nagu teised planeedid, vaid tema orbiit on hoopis pikergune, samuti liigub ta kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest.

Loodusõhtu oli väga põnev, sest jutte kosmosest on alati huvitav kuulata.



05.11.10

Peipsi järve jälgedes

Eilne õppepäev möödus Ida-Virumaal Iisaku vallas Kauksi külas, juhendajateks olid Kauksi looduskeskuse töötajad. Töö toimus kahes grupis, aga õppesisu oli sarnane. 

Kõigepealt jalutasime Peipsi-äärses metsas, vaatlesime rannamännikuid, nende kooslust. Õppisime tundma paakspuud, maitsesime kadakamarju või õigemini kadakakäbisid, sest kadakas on okaspuu ja seetõttu on ka tema vili käbi. Pöörasime tähelepanu looduse loomingule (mitmetüvelised puud, kõverad puud) ja otsisime jälgi loomade-lindude tegevusest (väga huvitav oli rähnide "korruselamu").


Peipsi ääres. Vaata teisi pilte SIIT.
Matkasime edasi käänulise Kauksi oja kallastel ning jõudsime lõpuks Peipsi järve juurde, kus meile räägiti, kuidas tekivad luited: tuul kannab liivateri  ühest kohast teise, kuni kohtab oma teel takistust ja puistab liivaterad maha. Luited esinevad ainult Peipsi põhjakaldal, lõunakallas on üsna soostunud. Selle põhjuseks on maa kerkimine põhjakaldal, mistõttu Peipsi järve vesi valgub aeglaselt lõunasse ja ujutab seal üle järjest uusi alasid. Peipsi-äärsed luited on kinnistunud, kasvanud täis taimestikku.

Veel räägiti meile Peipsi järve kalavarudest ning kalapüügiriistadest. Kalu on Peipsis 37 liiki, kõige rohkem on rääbist, ahvenat, tinti, haugi, lutsu, aga ka koha, särge, latikat ning siiakala. Kalapüügiriistadest tutvustati nii tänapäevaseid vahendeid kui ka neid, mis praeguseks keelatud:
  • Väga levinud vahend on sikuska - söödata õng, millega püütakse eelkõige jääaugust siiga, ahvenat ja muid suuremaid kalu.
  • Mutt ehk põhjanoot on lühikeste võrktiibadega noot, mille tiibade pikenduseks on õletuustidest ja võrguräbalatest valmistatud köied, mille lohisemisel mööda põhja tõmmatakse üles muda, mis lööb omakorda liikvele põhjakalad. Muti vedu kasutatakse tänapäevalgi.
  • Lutsumänd koosnes 6-12 raudharust, mille teravad otsad olid keeratud ülespidi. Kui mända jääaugus üles-alla liigutati, hakkasid õnge külge kinnitatud metallitükikesed helisema ja meelitasid kala ligi. Tänapäeval on sellega püüdmine keelatud, sest seda kasutati talvisel kudemisajal.
Pärast retke võtsime looduskeskuse hoovis veidi kehakinnitust ning seejärel loeti meile looduskeskuse õppeklassis Kodavere murrakus muistendit Peipsi järve tekkimisest. Tagasiteel pajatas Avinurmest, Kallastest ja Alatskivist meile õpetaja Ermiine, kes on sealtkandist pärit. Juhan Liivi sünnikohast olid kõik küll kuulnud, aga paljud nägid seda esimest korda. Samuti oli huvitav kuulata vanausulistest, kelle jaoks aeg oleks nagu seisma jäänud - nad elavad Peipsi-äärsetes külades väga vanade tavade järgi.

Jõudsime koju üsna hilja, seetõttu kokkuvõtte õppepäevast tegime täna. Vanemates klassides viidi esimese tunni ajal läbi tunnikontroll-viktoriin. Igast klassist kolm parimat said auhinnaks šokolaadi ning loodusteemalise brošüüri. Nooremad õpilased joonistasid reisil kogetu-õpitu põhjal pildi.