Täna hommikul veeres koolimaja ette väike kollane buss, millega sõitsime Valga muuseumisse, et osa võtta kahest loodusprogrammist: "Elurikkus Valgamaal" ja "Helde Valgamaa".
"Elurikkus Valgamaal"
Kõigepealt vaatasime sissejuhatavat pildiesitlust. Seejärel jagati meid gruppidesse ja saime töölehed. Pidime läbima kuus tööpesa ning täitma etteantud ülesanded.
Arvutipesas tuli leida koolile lähimad kaitsealad, milleks osutusid Rutu maastikukaitseala, Rubina looduskaitseala ja Tündre looduskaitseala. Samuti pidime leidma kaitstavaid looduse üksikobjekte. Meie kooli lähedal asuvad Taagepera ohvrikivi ja Helgikivi. Saime teada, et III kaitsekategooria liikidest võib meie kooli ümbruses kohata valge-toonekurge, harjust (kala), maarjaleppa.
Kurepesas võrdlesime valge- ja must-toonekurge.
Inimese pesas uurisime Valgamaa vappe, kirjelduse järgi pidime vapi ühendama õige linna või vallaga. Väga hästi jäi meelde Hummuli valla vapp, millel on kujutatud kimalast, kuna just viimast tähendabki valla nime algvariant.
Koprapesas panime klotsidest kokku pildid ja andsime nendel kujutatud loomade kohta selgitusi: missugune on nende elupaik, millised liigid on nendega seotud. Siniraag, mustlaik-apollo, saarmas, rebane, kalakotkas ja orav olid piltidel kujutatud loomad. Siniraag elab metsas ja avamaastikul, toitub näiteks konnadest. Mustlaik-apollo elab jõgede ääres, tema röövikud toituvad ainult lõokannuse perekonda kuuluvatest liikidest.
Linnupesas oli tarvis kirja panna Valgamaal elavaid linnuliike (vähemalt kolm), kes vastaksid ette antud tunnustele. Meie vastasime sellele ülesandele nii:
Koopas meeldis meile kõige rohkem. Kui sinna sisenesime, läks tuli järsku põlema ning me veidi ehmusime, sest seal olid loomatopised. Pidime kirjutama kolme koopas oleva looma kohta, kus nad elavad ning mida söövad. Seal olid näiteks tuhkur, ondatra, mutt, siil ja nugis. Samuti pidime nimetama Valgamaa kaitsealuseid koopaid - need asuvad Koorkülas ja Helmes.
Programmis "Elurikkus Valgamaal" saime teadmisi meie maakonna elurikkusest erinevates elupaikades, nendes elavatest liikidest, samuti liikide omavahelistest suhetest.
"Helde Valgamaa"
Pärast lõunasööki jätkasime teise programmiga, mis algas pildiesitluse ning loenguga. Tutvustati Valgamaa loodusvarasid (veed, mullad, metsad, maavarad, maastikud ja kultuuripärand) ning nende kasutamist inimeste igapäevaelus ja majanduses.
Pärast loengut valisime endale värvilise käepaela, mille järgi jagati meid rühmadesse. Nüüd ei pidanud me ainult töölehti täitma, vaid oli tarvis leida salakood, et avada varalaegas. Kolme numbriga koodi nuputamiseks pidime vastama looduse ja inimtegevusega seotud küsimustele. Näiteks:
Mis on mustlaik-apollo toidutaim? Lõokannus
Millist maavara ei leidu Valgamaal? Põlevkivi
Milline on Valgamaa lõunapoolseim kaitseala? Koiva-Mustjõe maastikukaitseala
Kui kood teada (meie oma oli 661), avasime varalaeka, kus meie üllatuseks olid veepudel, kala ja ujumisprillid. Pidime näidendi abil antud vahendeid kasutades tutvustama Valgamaa loodusväärtusi. Kõik rühmad said selle keerulise ülesandega hakkama.
Programmi lõpetas vahva kalapüügimäng: püüdsime spinninguga paberist valmistatud kalu, millel olid nimed peal. Püüdmise hõlbustamiseks olid kalad varustatud ka magnetiga. Pidime kalad ära mõõtma ja alamõõdulised vette tagasi laskma. Meie võistkond võitis selle võistluse: saime 12 normaalkaalus kala.
See oli väga tore ja õpetlik päev.
Arvutipesas tuli leida koolile lähimad kaitsealad, milleks osutusid Rutu maastikukaitseala, Rubina looduskaitseala ja Tündre looduskaitseala. Samuti pidime leidma kaitstavaid looduse üksikobjekte. Meie kooli lähedal asuvad Taagepera ohvrikivi ja Helgikivi. Saime teada, et III kaitsekategooria liikidest võib meie kooli ümbruses kohata valge-toonekurge, harjust (kala), maarjaleppa.
Kurepesas võrdlesime valge- ja must-toonekurge.
Inimese pesas uurisime Valgamaa vappe, kirjelduse järgi pidime vapi ühendama õige linna või vallaga. Väga hästi jäi meelde Hummuli valla vapp, millel on kujutatud kimalast, kuna just viimast tähendabki valla nime algvariant.
Koprapesas panime klotsidest kokku pildid ja andsime nendel kujutatud loomade kohta selgitusi: missugune on nende elupaik, millised liigid on nendega seotud. Siniraag, mustlaik-apollo, saarmas, rebane, kalakotkas ja orav olid piltidel kujutatud loomad. Siniraag elab metsas ja avamaastikul, toitub näiteks konnadest. Mustlaik-apollo elab jõgede ääres, tema röövikud toituvad ainult lõokannuse perekonda kuuluvatest liikidest.
Linnupesas oli tarvis kirja panna Valgamaal elavaid linnuliike (vähemalt kolm), kes vastaksid ette antud tunnustele. Meie vastasime sellele ülesandele nii:
- haruldased ja range kaitse all: siniraag, kalakotkas, teder, hüüp, kassikakk, väänkael;
- värvilised linnud: siniraag, siidisaba, metsvint;
- tavalised ja arvukad: harakas, kodutuvi, rohevint;
- kaunilt laulvad: kägu, peoleo, talvike;
- ujulestadega: järvekaur, sinikael-part, piilpart;
- talveks Eestisse jäävad: rohevint, põhjatihane, harakas
 |
| Valga Muuseumis. Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Kaja Hass |
Koopas meeldis meile kõige rohkem. Kui sinna sisenesime, läks tuli järsku põlema ning me veidi ehmusime, sest seal olid loomatopised. Pidime kirjutama kolme koopas oleva looma kohta, kus nad elavad ning mida söövad. Seal olid näiteks tuhkur, ondatra, mutt, siil ja nugis. Samuti pidime nimetama Valgamaa kaitsealuseid koopaid - need asuvad Koorkülas ja Helmes.
Programmis "Elurikkus Valgamaal" saime teadmisi meie maakonna elurikkusest erinevates elupaikades, nendes elavatest liikidest, samuti liikide omavahelistest suhetest.
"Helde Valgamaa"
Pärast lõunasööki jätkasime teise programmiga, mis algas pildiesitluse ning loenguga. Tutvustati Valgamaa loodusvarasid (veed, mullad, metsad, maavarad, maastikud ja kultuuripärand) ning nende kasutamist inimeste igapäevaelus ja majanduses.
Pärast loengut valisime endale värvilise käepaela, mille järgi jagati meid rühmadesse. Nüüd ei pidanud me ainult töölehti täitma, vaid oli tarvis leida salakood, et avada varalaegas. Kolme numbriga koodi nuputamiseks pidime vastama looduse ja inimtegevusega seotud küsimustele. Näiteks:
Mis on mustlaik-apollo toidutaim? Lõokannus
Millist maavara ei leidu Valgamaal? Põlevkivi
Milline on Valgamaa lõunapoolseim kaitseala? Koiva-Mustjõe maastikukaitseala
Kui kood teada (meie oma oli 661), avasime varalaeka, kus meie üllatuseks olid veepudel, kala ja ujumisprillid. Pidime näidendi abil antud vahendeid kasutades tutvustama Valgamaa loodusväärtusi. Kõik rühmad said selle keerulise ülesandega hakkama.
Programmi lõpetas vahva kalapüügimäng: püüdsime spinninguga paberist valmistatud kalu, millel olid nimed peal. Püüdmise hõlbustamiseks olid kalad varustatud ka magnetiga. Pidime kalad ära mõõtma ja alamõõdulised vette tagasi laskma. Meie võistkond võitis selle võistluse: saime 12 normaalkaalus kala.
See oli väga tore ja õpetlik päev.
Jaanika Paluste, Ketlin Ruutna ja Merily Siirak
6. klassi õpilased
Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja
Valga Muuseumi loodusprogrammid on välja töötatud Tartu Keskkonnahariduse Keskuse poolt projekti "Keskkonnahariduse arendamine Valgas" raames.
Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar