Külli Kalamees Tartu Ülikooli Loodusmuuseumist käis meile täna rääkimas seentest. Õppisime tundma seente mitmekesisust, tutvusime erinevate seeneliikidega ja uurisime nende tunnuseid. Lisaks vaatasime seenefilmi, kust saime teada, et seeni võib kasutada mitmeks otstarbeks, sealhulgas paberi valmistamiseks ning lõngade värvimiseks.
Pärast teoreetilist osa läksime metsa seenile. Ülesandeks oli korjata võimalikult palju erinevaid seeneliike, nii söödavaid kui ka mürgiseid. Eelnevalt tuletati meelde, et suhu ei tohi panna ühtegi seent, isegi kui liik on tuttav.
Kui seened olid korjatud, hakkasime koolis üles seadma seenenäitust. See oli väga raske ülesanne, sest liikide määramine oli keeruline. Paljud liigid olid üksteisega nii sarnased, et suutsime neid eristada üksnes Külli Kalamehe abiga. Õppisime kasutama seenemäärajat, mille abil lisasime iga näitusel oleva liigi juurde selgitava sedeli seeneliigi nimetuse ning tingmärkidega liigi söödavuse või mürgisuse kohta.
Õppepäeva lõpuks olime seente tundmises palju targemad, sest päris paljude eelnevad teadmised seentest piirdusid kukeseene, puraviku ja riisikate tundmisega.
Kokku korjasime ning seadsime väljanäitusele üle 50 seeneliigi: punane, kollane, kollakaspruun ning panter-kärbseseen, narmasnutt, sinivärvik, hallipiimane riisikas, tava-, lepa-, kamper-, tuli-, väävel- ja kaseriisikas, pruun sametpuravik, kasepuravik, sinipäkk, külmaseen, tavavahelik, leek-, kuld- ja kitsemampel, põdranapsik, sätendav tindik, soomustindik, täpiline värvik, suits-kollanutt, viha tulinutt, siid-narmasnutt, jahutanuk, kännumütsik, lilla ja roosa mütsik, kirbe metskõrges, männiliimik, kukeseen, lehterkukeseen, harilik ja pirn-murumuna, maatäht, harik, rohetiksik, hüüvik, üdik, lilla ebaheinik, väävel-, seep- ja habeheinik, vöödik, verev vöödik, lehtrik, haisev pilvik, kollane ja magepilvik, suur sarvik, püramiid-soomussirmik, kollane bisporell, tagel, kännu- ja juurepess, tuletael, kasekäsn, hundipiim.
Pärast teoreetilist osa läksime metsa seenile. Ülesandeks oli korjata võimalikult palju erinevaid seeneliike, nii söödavaid kui ka mürgiseid. Eelnevalt tuletati meelde, et suhu ei tohi panna ühtegi seent, isegi kui liik on tuttav.
 |
| Metsa seenele... Teisi pilte vaata SIIT. |
Õppepäeva lõpuks olime seente tundmises palju targemad, sest päris paljude eelnevad teadmised seentest piirdusid kukeseene, puraviku ja riisikate tundmisega.
Kokku korjasime ning seadsime väljanäitusele üle 50 seeneliigi: punane, kollane, kollakaspruun ning panter-kärbseseen, narmasnutt, sinivärvik, hallipiimane riisikas, tava-, lepa-, kamper-, tuli-, väävel- ja kaseriisikas, pruun sametpuravik, kasepuravik, sinipäkk, külmaseen, tavavahelik, leek-, kuld- ja kitsemampel, põdranapsik, sätendav tindik, soomustindik, täpiline värvik, suits-kollanutt, viha tulinutt, siid-narmasnutt, jahutanuk, kännumütsik, lilla ja roosa mütsik, kirbe metskõrges, männiliimik, kukeseen, lehterkukeseen, harilik ja pirn-murumuna, maatäht, harik, rohetiksik, hüüvik, üdik, lilla ebaheinik, väävel-, seep- ja habeheinik, vöödik, verev vöödik, lehtrik, haisev pilvik, kollane ja magepilvik, suur sarvik, püramiid-soomussirmik, kollane bisporell, tagel, kännu- ja juurepess, tuletael, kasekäsn, hundipiim.
Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar