Eesti metsandusest

Metsanädala raames külastas meid Andres Olesk, kes rääkis meile Eesti metsandusest.

Andres Olesk on Valga Puu OÜ juhatuse esimees. Ta elab Hummuli vallas ja on kolmandat põlve metsamees, kusjuures metsaga olid seotud mõlemad tema vanaisad. Ta on lõpetanud Luua Metsanduskooli ning osalenud edukalt raievõistlustel nii Eestis kui ka välismaal. 2010. aastal tuli ta raie maailmameistriks.

Andres Olesk                                                    Foto autor: Evelyn Tamm

Andres Olesk rääkis meile, kuidas Eestis metsa majandatakse. Eesti on väga metsarikas maa: mets katab üle poole (54,3%) maismaa pindalast; metsamaa puidutagavara on 455 miljonit tihumeetrit. Kui sageli kardetakse, et meil jääb metsa pidevalt vähemaks, siis Andres Olesk ütles, et seda ei tasu karta, kuna ühes minutis kasvab juurde 26 tihumeetrit metsa (umbes nii palju kuluks ühe maja ehitamiseks). Kaitse all on 35% meie metsadest. Metsasuse poolest oleme Eurpoopas neljandal kohal Soome, Rootsi ja Sloveenia järel. 

Metsa kasutatakse mitmel otstarbel. Metsade tähtsus väljendub eeskätt neljas aspektis: majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline, kultuuriline. Majanduslikult kasutatakse metsa peamiselt puidu varumiseks. Selleks tehakse kas lageraiet või harvendus- ehk hooldusraiet. Mõistlikuks raiemahuks peetakse Eestis 14 miljonit tihumeetrit aastas. Praegused raiemahud jäävad veidi alla selle. 2004.-2009. aastal olid raiemahud oluliselt väiksemad: umbes 6 miljonit tihumeetrit aastas.

Lisaks puidule saab metsast muid materiaalseid väärtusi koguda: marjad, seened, pähklid, ravimtaimed, kasemahl; järjest olulisem on ka jahipidamine.

Metsa kasutatakse tervislikel eesmärkidel - selleks on rajatud mitmeid matkaradu. Võib öelda, et meie metsad on Euroopa kopsud. Ohu korral on metsad meie rahvale kaitset pakkunud.

Metsatööstus on Eestis olnud alati heal järjel. Umbes 20% Eesti töötleva tööstuse kogutoodangust moodustab puidu-, paberi- ja mööblitööstus. Metsatööstus arenes jõudsalt juba esimese vabariigi ajal, väga heal järjel olid siis tselluloosi- ja saetööstus, aga ka vineeri- ja tikutööstus. Enne I maailmasõda oli Eestis 18 suuremat ja 250 väiksemat saeveskit. Eksporditi mitmetesse Euroopa maadesse, sellele aitasid kaasa väga hea raudteevõrk ja meresadamad.

Metsaraie kõrval on oluline koht ka metsauuendusel. Igal aastal istutatakse Eestis 30 miljonit noort puud, sellest 18 miljonit istutab Riigimetsa Majandamise Keskus. Kolmandiku istutatust söövad küll metsloomad ära, aga kui nad rohkem söövad, siis on õigus nõuda jahimeestelt kahjude hüvitamist.

Loengut kuulasid 7.-9. klassi õpilased                                                    Foto autor: Evelyn Tamm

Puit on tehniliselt kõige arenenum materjal, mida inimene kasutab ehitamiseks. Kuna puit seob süsinikku, siis säästab puidu kasutamine keskkonda. Samuti on puidu kasutamine energiasäästlikum: näiteks puittala tegemiseks kulub viis korda vähem energiat kui betoontala valmistamiseks. Puit on ka tegelikult palju tulekindlam kui arvatakse, pidades vastu kõrgetele temperatuuridele paremini kui metall. Maailmas ehitatakse tänapäeval isegi 30kordseid puitmaju ja puidust ameerika mägesid. Eestis ei tohi üle kolmekorruselisi avalikke hooneid puidust ehitada, kuid huvitavaid puithooneid on valminud hiljuti meilgi, näiteks Maaülikooli spordihoone.

Lisaks rääkis Andres Olesk Helme valla ühest olulisemast metsandusega tegelevast ettevõttest - Graanul Invest.

AS Graanul Invest on metsandusega, bioenergeetika arendamisega ja taastuvenergia tootmisega tegelev erakapitalil põhinev ettevõte, mis alustas oma tegevust 2003. aastal. Ettevõte on kiiresti arenenud ja tänaseks kasvanud Baltimaade suurimaks pelletite tootjaks. Graanul Invest grupi tootmisvõimsus on 820 000 tonni pelleteid aastas. Neil on partnereid nii Euroopas kui ka USA-s.

Pelletid ehk saepurugraanulid on tahke biokütus, mis on üheks  mugavamaks ja efektiivsemaks taastuvenergia allikaks. Pelletite tootmisprotsessis puidumass (saepuru, puiduhake, küttepuit) esmalt purustatakse, siis kuivatatkse, seejärel jahvatatakse tolmuks, pressitakse ja jahutatakse. Protsessi tulemusena tekivad 6-8 mm läbimõõduga graanulid, mis ei sisalda ühtegi lisaainet peale naturaalse puidu.

Pelletite põlemisel vabaneb süsinikdioksiidi täpselt samas koguses, kui puu kasvamisel seda Maa atmosfäärist kasutas. Tuuleenergia kõrval on pelletid üks kõige keskkonnasäästlikumaid kütuse liike. Graanul Invest on heaks näiteks väitele, et metsatööstus on ainuke tööstus, kus jääke ei teki.

Alates 2010. aastast tegeleb Graanul Invest ka elektrienergia tootmisega. Ehitatud on kaks elektri ja soojuse koostootmisjaama, mis toodavad sooja Graanul Invest grupi Helme ja Launkalne tehastele; elektrit tarbitakse ise ja müüakse ka võrku.

OÜ Valga Puu alustas Graanul Investiga koostööd 2011. aastal, olles Graanul Invest grupi esimeseks ettevõtteks metsanduses.