Teisi pilte vaata SIIT
10.11.11
20.10.11
Kultuuriministeeriumi projekt "Noored mulgid Heimtalis ja Kitzbergi radadel" II etapp
Kevadel alanud projekti lõppüritus oli August Kitzbergi tubamuuseumi külastamine ning lühike ringsõit kirjaniku loominguradadel Karksi vallas.
Tubamuuseumis võttis meid vastu selle giid-perenaine Asta Jaaksoo, kelle elutööks ongi olnud A. Kitzbergi elu ja loomingu uurimine. Tubamuuseumi asutas ta 1983. aastal.
Saime teada palju huvitavat August Kitzbergist ning tema töödest. Tema perekonnanimi oli algselt olnud Kits. Kui aga tema koolmeistrist vend Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et üks tavaline eesti mats sellise au osaliseks saab ning pani Kitse nimele -berg lõppu ja muutis s-i z-ks. Jaan Kitzbergil polnud selle vastu midagi - ega nimi meest riku - ja nii jäigi uus nimi perele külge.
Kitzbergi loomingus on Mulgimaa väga tähtsal kohal: siit on ta ammutanud nii oma humoristlike külajuttude kui ka tõsiste draamade olud ja tüübid. Pärast tutvumist tubamuuseumiga tegime ringsõidu marsruudil Leeli-Pöögle-Polli-Karksi-Karksi-Nuia, et tutvuda radadega, kus Kitzbergki kord kõndis. Karksi ümbrusega seostub näiteks Kitzbergi ajalooline jutustus "Maimu": praegugi teatakse Lossimägedes Kadrina tulpa, kuhu müüriti teose nimitegelase ema Katariina (Lehte), ning Polli lähedal asuv Maimu koobas on samuti üks piirkonna huviväärsusi. Mulgimaale iseloomulikke inimtüüpe ja suhteid kujutavad kirjaniku tippteosed "Libahunt" ja "Kauka jumal".
Retk lõppes Karksi-Nuias, kus asub Kitzbergi monument. Asta Jaaksoo teadmised olid piiritud ning tema jutustamisoskus võrratu. Kirsiks tordil või pidada seda, et põlise mulgina ei pruukinud ta kirjakeelt, vaid rääkis Mulgi murdes, millest õpilased kenasti aru said.
Koolis kinnistasime teadmisi viktoriiniga ning kuulasime ERR-i arhiivi vahendusel Kitzbergi lühijuttu "Räime Reeda kümme kopikat" ning katkendeid jutust "Veli Henn".
Luule- ja lauluhommik: Olivia Saar ja Uno Leies
Ettelugemispäeva tähistamiseks loeti täna esimeses tunnis kõikides klassides ette raamatut. Sellele järgnes raamatukoguüritus, kus Uno Leiese 80. sünniaastapäeva ning Olivia Saare 80. juubeli auks loeti nende luulet ja lauldi laule, mis kirjutatud tähtpäevaliste tekstidele.
Üritus algas traditsioonilise "Raamatu" lauluga ning seejärel laulis mudilaskoor U. Leiese sõnadele loodud "Muti metrood". Raamatukoguhoidja Maimu Järv rääkis Uno Leiese elust ja loomingust ning näitas tema kirjutatud raamatuid. Lasteaialapsed laulsid koerast nimega Muri ja koolilapsest, samuti lugesid lustakaid luuletusi; mudilaskoor esitas laulu "Kellel neli kaunist kleiti". I ja III klassi õpilased esitasid instseneeringu U. Leiese "Tipi ja Täpi" ainetel.
Seejärel rääkis raamatukoguhoidja Olivia Saarest ning tema luulet esitasid Renita, Sandra, Mariina, Kairi L, Astrit, Kristi, Kaspar ja Elen. II ja IV klassi õpilased esinesid dramatiseeringuga "Lõvi Lõrr ja Jänes Jass". Kevin laulis laulu "Ankruga mees" ning Laura, Kristel, Merli, Reelika ja Elen lugesid Olivia Saare mõtteteri.
Sünni(aasta)päevade tähistamine lõppes kringli söömisega.
22.09.11
19.09.11
Bernard Kangro 101. sünniaastapäeva tähistamine Valga Põhikoolis
Valgas J. Kuperjanovi tänaval asub linna üks sümboleid - Valga Valge Maja ehk Valga Põhikool, mille kuulsamaid vilistlasi on kirjanik Bernard Kangro. Kevadel kuulutati välja luulekonkurss, mis oli pühendatud B. Kangro 101. sünniaastapäevale. Konkursi tulemused selgusid täna, päev pärast kirjaniku sünniaastapäeva. Meie koolist olid üritusele kutse saanud 5. kl õpilane Tauno Visor, 8. kl õpilane Elen Liigus, 9. kl õpilased Merli Virki ja Reelika Viitak ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaidi Kuškis.
Pärast ringkäiku Valga Valges Majas õpilastest giidide saatel oodati kõiki B. Kangro nimelise eesti keele ja kirjanduse kabineti avamisele, kus tervitussõnad laususid Valga Põhikooli direktor Tarmo Post ja vastavatud kabineti juhataja Harry Zilensk. Valga Gümnaasiumi õpetaja Jaan Rapp pidas ettekande "Valga B. Kangro elus ja loomingus". Ettekandja tõdes, et Kangro on rohkem Tartu kirjanik, kuid Valga on tähtsal kohal tema mälestusetraamatus "Kipitai". Teadaolevalt on Valge Maja nimetus pärit just B. Kangrolt.
Üritus jätkus tuntud vilistlaste maaligalerii avamisega hoone kolmandal korrusel. Galerii esimeseks maaliks on loomulikult portree B. Kangrost. Kätte jõudiski päeva oodatuim osa: kirjanduslikul omaloomingu konkursil "B. Kangro - 101" osalenute tunnustamine. Žürii selgitas, et parima valimine oli oodatust raskem ning seekord otsustati, et kõikide osalejate omalooming ilmub almanahhis, mis omakorda oligi auhinnaks. Mis olekski kirjutajale parim tunnustus, kui see, et tema loodud tekst ilmub raamatus. Kuigi kõik tööd olid toredad, anti välja ka mõned eriauhinnad, milleks oli B. Kangro raamat. Meie koolist pälvis eriauhinna Tauno luuletus.
Ametlik osa oli sellega lõppenud, kuid Valga Kultuuri- ja huvialakeskuses jätkus B. Kangro sünniaastapäeva tähistamine. Esines kirjanik Rein Põder, kahekordne B. Kangro preemia laureaat, Eesti Raamatu peatoimetaja. Tartu Üliõpilasteater andis etenduse "Piirivöönd". Lavastus põhineb B. Kangro Tartu-romaanidel ("Jäälätted", "Emajõgi", "Tartu").
Loodetavasti innustab saadud tunnustus kõiki konkursil osalenuid julgelt jätkama loometegevusega.
Pärast ringkäiku Valga Valges Majas õpilastest giidide saatel oodati kõiki B. Kangro nimelise eesti keele ja kirjanduse kabineti avamisele, kus tervitussõnad laususid Valga Põhikooli direktor Tarmo Post ja vastavatud kabineti juhataja Harry Zilensk. Valga Gümnaasiumi õpetaja Jaan Rapp pidas ettekande "Valga B. Kangro elus ja loomingus". Ettekandja tõdes, et Kangro on rohkem Tartu kirjanik, kuid Valga on tähtsal kohal tema mälestusetraamatus "Kipitai". Teadaolevalt on Valge Maja nimetus pärit just B. Kangrolt.
Üritus jätkus tuntud vilistlaste maaligalerii avamisega hoone kolmandal korrusel. Galerii esimeseks maaliks on loomulikult portree B. Kangrost. Kätte jõudiski päeva oodatuim osa: kirjanduslikul omaloomingu konkursil "B. Kangro - 101" osalenute tunnustamine. Žürii selgitas, et parima valimine oli oodatust raskem ning seekord otsustati, et kõikide osalejate omalooming ilmub almanahhis, mis omakorda oligi auhinnaks. Mis olekski kirjutajale parim tunnustus, kui see, et tema loodud tekst ilmub raamatus. Kuigi kõik tööd olid toredad, anti välja ka mõned eriauhinnad, milleks oli B. Kangro raamat. Meie koolist pälvis eriauhinna Tauno luuletus.
Ametlik osa oli sellega lõppenud, kuid Valga Kultuuri- ja huvialakeskuses jätkus B. Kangro sünniaastapäeva tähistamine. Esines kirjanik Rein Põder, kahekordne B. Kangro preemia laureaat, Eesti Raamatu peatoimetaja. Tartu Üliõpilasteater andis etenduse "Piirivöönd". Lavastus põhineb B. Kangro Tartu-romaanidel ("Jäälätted", "Emajõgi", "Tartu").
Loodetavasti innustab saadud tunnustus kõiki konkursil osalenuid julgelt jätkama loometegevusega.
17.09.11
Õppereis Sagadisse
Selle õppeaasta esimene reis viis meid keskkonnaharidusprojekti "Metsaõppeaasta Ala Põhikoolis" raames Sagadi looduskooli, mis asub maalilise ümbrusega Sagadi mõiskompleksis, endisaegses meiereis. Väljasõit oli kahepäevane, ööbisime võõrastemajas, mis paikneb endises mõisa valitsejamajas.
Neljapäeval tutvusime ümbruskonnaga, külastasime mõisahoonet. Metsamuuseumis õppisime juhendaja Tiina Jamsja käe all tundma puid, nende vilju, aga ka rahvapäraseid nimetusi. Õppetöö oli huvitav, kuna saime rakendada kõiki meeli: kompasime, kuulasime, nuusutasime ja pidime ära arvama, mis puu või tema viljaga on tegemist. Samuti pidime täitma töölehte, kus olid antud puulehed ja meie ülesandeks oli kirjutada või leida muusemi väljapaneku abil, mis liigiga on tegemist.
Pärast muuseumikülastust osalesime maastikumängus, kus pidime Sagadi mõisa ümbruses lahendama erinevaid ülesandeid: uurima talveaiast, kust on pärit sealsed liigid; leidma kivistisi; uurima mikroskoobi all kõrvenõgest, liblika tiiba ning lehetäid. Päeva lõpetas dendropargis jalutamine ning ülesanne, kus okaste ja käbide järgi pidime leidma pargist õiged puuliigid.
Reedene päev oli pühendatud seentele, millest huvitava ja sisuka ülevaate andis juhendaja Tiina Reintal. Seejärel läksime seeni ka metsa otsima. Leidsime ja nägime palju huvitavaid liike, näiteks kollast kärbseseent, panter-kärbseseent, aga ka haruldast puuseent - korallnarmikut. Saime teada, kuidas eristada mürgiseeni söödavatest, aga kõlama jäi soovitus, et korjata tohib ainult neid seeni, mida kindlasti tunned.
Jalutuskäik jõudis välja mere äärde ning sellega hakkas ka meie õppepäev lõppema. Pärast kehakinnitust asusime koduteele.
Koolis vastasime õpitu kinnistamiseks viktoriiniküsimustele ning alustasime õpimapi koostamist, mida täiendame pärast iga õppekäiku.
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Neljapäeval tutvusime ümbruskonnaga, külastasime mõisahoonet. Metsamuuseumis õppisime juhendaja Tiina Jamsja käe all tundma puid, nende vilju, aga ka rahvapäraseid nimetusi. Õppetöö oli huvitav, kuna saime rakendada kõiki meeli: kompasime, kuulasime, nuusutasime ja pidime ära arvama, mis puu või tema viljaga on tegemist. Samuti pidime täitma töölehte, kus olid antud puulehed ja meie ülesandeks oli kirjutada või leida muusemi väljapaneku abil, mis liigiga on tegemist.
Pärast muuseumikülastust osalesime maastikumängus, kus pidime Sagadi mõisa ümbruses lahendama erinevaid ülesandeid: uurima talveaiast, kust on pärit sealsed liigid; leidma kivistisi; uurima mikroskoobi all kõrvenõgest, liblika tiiba ning lehetäid. Päeva lõpetas dendropargis jalutamine ning ülesanne, kus okaste ja käbide järgi pidime leidma pargist õiged puuliigid.
Reedene päev oli pühendatud seentele, millest huvitava ja sisuka ülevaate andis juhendaja Tiina Reintal. Seejärel läksime seeni ka metsa otsima. Leidsime ja nägime palju huvitavaid liike, näiteks kollast kärbseseent, panter-kärbseseent, aga ka haruldast puuseent - korallnarmikut. Saime teada, kuidas eristada mürgiseeni söödavatest, aga kõlama jäi soovitus, et korjata tohib ainult neid seeni, mida kindlasti tunned.
 |
| Metsamuuseumis Teisi pilte vaata SIIT. |
Koolis vastasime õpitu kinnistamiseks viktoriiniküsimustele ning alustasime õpimapi koostamist, mida täiendame pärast iga õppekäiku.
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.