Kevadel alanud projekti lõppüritus oli August Kitzbergi tubamuuseumi külastamine ning lühike ringsõit kirjaniku loominguradadel Karksi vallas.
Tubamuuseumis võttis meid vastu selle giid-perenaine Asta Jaaksoo, kelle elutööks ongi olnud A. Kitzbergi elu ja loomingu uurimine. Tubamuuseumi asutas ta 1983. aastal.
Saime teada palju huvitavat August Kitzbergist ning tema töödest. Tema perekonnanimi oli algselt olnud Kits. Kui aga tema koolmeistrist vend Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et üks tavaline eesti mats sellise au osaliseks saab ning pani Kitse nimele -berg lõppu ja muutis s-i z-ks. Jaan Kitzbergil polnud selle vastu midagi - ega nimi meest riku - ja nii jäigi uus nimi perele külge.
Kitzbergi loomingus on Mulgimaa väga tähtsal kohal: siit on ta ammutanud nii oma humoristlike külajuttude kui ka tõsiste draamade olud ja tüübid. Pärast tutvumist tubamuuseumiga tegime ringsõidu marsruudil Leeli-Pöögle-Polli-Karksi-Karksi-Nuia, et tutvuda radadega, kus Kitzbergki kord kõndis. Karksi ümbrusega seostub näiteks Kitzbergi ajalooline jutustus "Maimu": praegugi teatakse Lossimägedes Kadrina tulpa, kuhu müüriti teose nimitegelase ema Katariina (Lehte), ning Polli lähedal asuv Maimu koobas on samuti üks piirkonna huviväärsusi. Mulgimaale iseloomulikke inimtüüpe ja suhteid kujutavad kirjaniku tippteosed "Libahunt" ja "Kauka jumal".
Retk lõppes Karksi-Nuias, kus asub Kitzbergi monument. Asta Jaaksoo teadmised olid piiritud ning tema jutustamisoskus võrratu. Kirsiks tordil või pidada seda, et põlise mulgina ei pruukinud ta kirjakeelt, vaid rääkis Mulgi murdes, millest õpilased kenasti aru said.
Koolis kinnistasime teadmisi viktoriiniga ning kuulasime ERR-i arhiivi vahendusel Kitzbergi lühijuttu "Räime Reeda kümme kopikat" ning katkendeid jutust "Veli Henn".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar