Tutipidu ja lasteaia lõpupidu

Lasteaia lõpupidu: Karoliine, Margus, Marleen ja Keiti

Tutipidu                                                                               FOTOD Maarja Brunni erakogust
Teisi pilte vaata SIIT.

"Kevadtorm 2014"

"Kevadtorm 2014" ajal peatusid meie kooli võimlas Ameerika ja Eesti sõdurid. Pärast seda, kui neil olid õppused peetud, tutvustasid nad enne lahkumist meile oma varustust ning rääkisid sõdurielust.

Sõdurid lubasid oma varustust ka proovida.                                         Fotode autor: Lea Abolkaln

Projekt "Helme valla lasteaialaste linnuõpe"

Sügisest kevadeni õppisid Helme valla kahe lasteaia (Ala Põhikool ja Ritsu LAK) lapsed linde. Alustati ränd- ja paigalindude õppimisega: lapsed said teada, miks linnud rändavad ja millised linnud jäävad meile talvituma. Ornitoloog Tarmo Evestuse juhendamisel saadi uusi teadmisi röövlindudest. Lapsed õppisid Eestis elavaid röövlinde, uurisid nende välimust, eluviisi ja toitumist. Saadi teada, miks neid tuleb kaitsta ja kuidas seda tehakse. Programmi lõpetas viktoriin röövlindudest. Kinnistamiseks joonistasid lapsed röövlinde. Detsembris vaatasid lapsed Rein Marani filmi meie tavalisematest laululindudest ja joonistati oma lemmik paberile.

Talilinde õpiti Riho Kinksi juhendamisel. Talvel hoolitseti meile talvituma jäänud lindude eest: meisterdati linnumaju ja rasvakuule ning anti aialindudele päevalilleseemneid. Veebruaris tutvusid lapsed jäälinnuga - aasta linnuga. Joonistati ja volditi jäälindu ning kuulati tema laulu.

Kevadel pakkusid põnevust õppepäevad "Lindude keelest" ja "Munast kanaks". Kuulati ja õpiti linnulaulu ning uuriti kanamuna ehitust ja selle arengut tibuks. Alal külastati talu, kus kasvatatakse kodulinde.

Projekti lõpuüritus toimus linnuristipäeval, 15. mail. Kuulati uskumusi tähtpäeva kohta, lauldi ja tantsiti rahvalikke tantse, autasustati parimaid linnutundjaid. Kriitidega joonistati asfaldile pilte lindudest.

Projekt andis lastele palju uusi teadmisi lindudest meie ümber ja tekitas huvi lindude jälgimise vastu.

Evelyn Tamm

projektijuht

Projekti toetasid rahaliselt Helme vald ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tähistame linnuristipäeva

Õppepäev "Munast kanaks"

Rõõmsad linnuõppijad

Joonistame linde

"Muinasjutt kuldsest kalakesest"

Täna käis meil etendust andmas Banaanikala Projektiteater koosseisus Allan Kress - näitleja ja Indrek Tamm - pianist. Nad esitasid meile "Muinasjutu kuldsest kalakesest", mis on lavastatud Aleksandr Puškini teksti põhjal.

Aasta oli 1833, kui Puškin "Kuldkalakese" kirjutas. Kirjanduses ja muusikas oli valitsevaks vooluks romantism. Oli valsi võidukäik. Ajastu nägu peegeldus lavastuses ka muusika kaudu, sest etenduses kõlas Chopini muusika.

"Muinasjutt kuldsest kalakesest" on ühelt poolt lihtne muinasjutt, aga teisalt pakub see palju mõtlemisainet: miks on inimesed ahned ja tahavad üha uhkemaid asju, miks nad ei lepi olemasolevaga, kas elus peakski olema soovidega ettevaatlik?

Nii õpilastele, lasteaialastele kui ka õpetajatele meeldis etendus väga. Eriti tore oli, et sai ka ise kaasa lüüa: lapsed said vastata esitatud küsimustele, Kevin K sai pisikese rolli ning õpetaja Syrle oli nõus olema Allan Kressi valsipartneriks. Loodetavasti leiab Banaanikala Projektiteater teinegi kord tee meie kooli.

Õppekäik Võrtsjärve äärde

Täna käisime koos Riidaja kooliga Võrtsjärve õppekeskuses. Kohale jõudes tervitasid meid Anu, Annaliisa ja Maret. Seejärel läksime õppekeskuse teisele korrusele, kus kuulasime loengut kalastusviisidest ja kalastustarvetest. Saime vaadata ja katsuda erinevaid lante, õngi ja muud sellist. Seejärel pidime täitma töölehti.

Edasi läksime ruumi, mille akendel olid erinevad kalad. Meile näidati vee läbipaistvuse ja sügavuse mõõtmisvahendeid, lisaks sellele saime näha ka seadeldist, millega võetakse põhjaproove, et vaadata, missugused selgrootud seal elavad. Neid proove võetakse kaks korda aastas, et jälgida põhjaelustiku mitmekesisust.

Pärast kalade uurimist krabasime õnged ja läksime kalale. Panin minagi õngekonksu otsa ussi ning viskasin õnge vette. Ei läinud minutitki, kui õnge otsas oli väike roosärg. Saime kalastada umbes tund aega - päris kalamehe jaoks on see üpris väike aeg.

Pärast kalastamist pakkisime õnged kokku ja hakkasime gepsima. Me ei saanud päris hästi aru, kuidas GPS töötab, aga tegime ära nii palju ristsõnast, kui oskasime.

Seejärel läksime kalepurjekas Paulaga Võrtsjärvele sõitma. Kapteni nimi oli Jaan ja pootsmani nimi Sass. Kapten ütles poistele, et nad peaksid tüdrukuid paati aitama, kuid poisid ei aidanud. Seetõttu hakkas kapten poisse odratolgusteks kutsuma.

Purjekal pajatas kapten Jaan loo sellest, kuidas purjekas nime sai: kui kapten purjekaga merel oli, siis sünnitas tema naine seal tütre, kes sai nimeks Paula.

Oli väga lahe ja õpetlik reis. Sain teada, et Eestis on täielikult keelatud püüda nelja liiki kala: harjust, tuura, tõugjat ja säga. Meil võiks selliseid kalastusreise rohkem olla!

Loo autor töölehte täitmas.                                                                        Fotode autor: Kaja Hass

Sandra Orav

7. kl õpilane

Tuletõrje- ja päästeameti õppepäev algklassidele ja lasteaiale

Fotode autor: Kaja Hass

Eesti metsandusest

Metsanädala raames külastas meid Andres Olesk, kes rääkis meile Eesti metsandusest.

Andres Olesk on Valga Puu OÜ juhatuse esimees. Ta elab Hummuli vallas ja on kolmandat põlve metsamees, kusjuures metsaga olid seotud mõlemad tema vanaisad. Ta on lõpetanud Luua Metsanduskooli ning osalenud edukalt raievõistlustel nii Eestis kui ka välismaal. 2010. aastal tuli ta raie maailmameistriks.

Andres Olesk                                                    Foto autor: Evelyn Tamm

Andres Olesk rääkis meile, kuidas Eestis metsa majandatakse. Eesti on väga metsarikas maa: mets katab üle poole (54,3%) maismaa pindalast; metsamaa puidutagavara on 455 miljonit tihumeetrit. Kui sageli kardetakse, et meil jääb metsa pidevalt vähemaks, siis Andres Olesk ütles, et seda ei tasu karta, kuna ühes minutis kasvab juurde 26 tihumeetrit metsa (umbes nii palju kuluks ühe maja ehitamiseks). Kaitse all on 35% meie metsadest. Metsasuse poolest oleme Eurpoopas neljandal kohal Soome, Rootsi ja Sloveenia järel. 

Metsa kasutatakse mitmel otstarbel. Metsade tähtsus väljendub eeskätt neljas aspektis: majanduslik, sotsiaalne, ökoloogiline, kultuuriline. Majanduslikult kasutatakse metsa peamiselt puidu varumiseks. Selleks tehakse kas lageraiet või harvendus- ehk hooldusraiet. Mõistlikuks raiemahuks peetakse Eestis 14 miljonit tihumeetrit aastas. Praegused raiemahud jäävad veidi alla selle. 2004.-2009. aastal olid raiemahud oluliselt väiksemad: umbes 6 miljonit tihumeetrit aastas.

Lisaks puidule saab metsast muid materiaalseid väärtusi koguda: marjad, seened, pähklid, ravimtaimed, kasemahl; järjest olulisem on ka jahipidamine.

Metsa kasutatakse tervislikel eesmärkidel - selleks on rajatud mitmeid matkaradu. Võib öelda, et meie metsad on Euroopa kopsud. Ohu korral on metsad meie rahvale kaitset pakkunud.

Metsatööstus on Eestis olnud alati heal järjel. Umbes 20% Eesti töötleva tööstuse kogutoodangust moodustab puidu-, paberi- ja mööblitööstus. Metsatööstus arenes jõudsalt juba esimese vabariigi ajal, väga heal järjel olid siis tselluloosi- ja saetööstus, aga ka vineeri- ja tikutööstus. Enne I maailmasõda oli Eestis 18 suuremat ja 250 väiksemat saeveskit. Eksporditi mitmetesse Euroopa maadesse, sellele aitasid kaasa väga hea raudteevõrk ja meresadamad.

Metsaraie kõrval on oluline koht ka metsauuendusel. Igal aastal istutatakse Eestis 30 miljonit noort puud, sellest 18 miljonit istutab Riigimetsa Majandamise Keskus. Kolmandiku istutatust söövad küll metsloomad ära, aga kui nad rohkem söövad, siis on õigus nõuda jahimeestelt kahjude hüvitamist.

Loengut kuulasid 7.-9. klassi õpilased                                                    Foto autor: Evelyn Tamm

Puit on tehniliselt kõige arenenum materjal, mida inimene kasutab ehitamiseks. Kuna puit seob süsinikku, siis säästab puidu kasutamine keskkonda. Samuti on puidu kasutamine energiasäästlikum: näiteks puittala tegemiseks kulub viis korda vähem energiat kui betoontala valmistamiseks. Puit on ka tegelikult palju tulekindlam kui arvatakse, pidades vastu kõrgetele temperatuuridele paremini kui metall. Maailmas ehitatakse tänapäeval isegi 30kordseid puitmaju ja puidust ameerika mägesid. Eestis ei tohi üle kolmekorruselisi avalikke hooneid puidust ehitada, kuid huvitavaid puithooneid on valminud hiljuti meilgi, näiteks Maaülikooli spordihoone.

Lisaks rääkis Andres Olesk Helme valla ühest olulisemast metsandusega tegelevast ettevõttest - Graanul Invest.

AS Graanul Invest on metsandusega, bioenergeetika arendamisega ja taastuvenergia tootmisega tegelev erakapitalil põhinev ettevõte, mis alustas oma tegevust 2003. aastal. Ettevõte on kiiresti arenenud ja tänaseks kasvanud Baltimaade suurimaks pelletite tootjaks. Graanul Invest grupi tootmisvõimsus on 820 000 tonni pelleteid aastas. Neil on partnereid nii Euroopas kui ka USA-s.

Pelletid ehk saepurugraanulid on tahke biokütus, mis on üheks  mugavamaks ja efektiivsemaks taastuvenergia allikaks. Pelletite tootmisprotsessis puidumass (saepuru, puiduhake, küttepuit) esmalt purustatakse, siis kuivatatkse, seejärel jahvatatakse tolmuks, pressitakse ja jahutatakse. Protsessi tulemusena tekivad 6-8 mm läbimõõduga graanulid, mis ei sisalda ühtegi lisaainet peale naturaalse puidu.

Pelletite põlemisel vabaneb süsinikdioksiidi täpselt samas koguses, kui puu kasvamisel seda Maa atmosfäärist kasutas. Tuuleenergia kõrval on pelletid üks kõige keskkonnasäästlikumaid kütuse liike. Graanul Invest on heaks näiteks väitele, et metsatööstus on ainuke tööstus, kus jääke ei teki.

Alates 2010. aastast tegeleb Graanul Invest ka elektrienergia tootmisega. Ehitatud on kaks elektri ja soojuse koostootmisjaama, mis toodavad sooja Graanul Invest grupi Helme ja Launkalne tehastele; elektrit tarbitakse ise ja müüakse ka võrku.

OÜ Valga Puu alustas Graanul Investiga koostööd 2011. aastal, olles Graanul Invest grupi esimeseks ettevõtteks metsanduses.