Äike ja Päike

Tartu Ülikooli geograafia osakonna doktorant Sven-Erik Enno pidas meile täna loengu „Äike ja Päike“. Ta rääkis meile, kuidas äike ja välk tekivad, missugused ohtlikud nähtused kaasnevad äikesega ning kirjeldas, kuidas ohutult käituda, kui lööb välku ja müristab. Loengut illustreerisid huvitavad pildi- ja videomaterjalid. Pärast loengut saime vaadelda Päikest spetsiaalse päikeseteleskoobiga ning mõõta infrapunatermomeetri abil erinevat värvi pindade soojenemist päikese käes.

Projekti „Äike ja Päike“ rahastab teaduse populariseerimise projektikonkursi raames Eesti Teadusagentuur. Ala kool kuulus nende kümne hulka, mis valiti 49 kooli seast välja loengute pidamiseks.

Päikest teleskoobiga uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.

Projekti "Aastaajad rabas" kaheksas tegevus: kevadine raba

Täna kell üksteist läksime bussiga Teringi raba äärde. Kohale jõudes kordasime kõigepealt eelmistel kordadel õpitut. Seejärel läksime rabasse, kus giid näitas ja tutvustas meile rabataimi. Kevadel on taimi palju kergem ära tunda kui sügisel. Raba keskel metsamajakeses sõime ja mängisime bingot.

Edasi matkasime järveni, mille ääres täitsime töölehti ja koostasime herbaarlehti. Mulle väga meeldis. Taimedest nägin ümaralehist huulheina, mida ma polnud varem näinud. Veel nägime ematigu, ämblikke ja sisalikku. Oli taas kord tore õppepäev looduses.

Kairi Peetersoo

7. kl õpilane

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti keele ja kirjanduse tundides kirjutati õp Kaidi Kuškise juhendamisel haikusid, teemantluuletusi ja vabavärsse. Õpilaste omaloomingut näed SIIT.

Õpetaja Kaja Hassi juhendamisel joonistati rabaelamustest kaunid pildid:

Kristi Vister (8. kl)

Merit Sillaots (8. kl)

Maarja Brunn (8. kl)

Kaisa Pinka (7. kl)

Elen Liigus (9. kl)

Jääaja Keskuse külastus

Valgamaa Partnerluskogu meetme "Noorte algatused ja koostöö" raames aitas Ala Külaselts meie kooli õpilastel läbi viia projekti "Tagasi jääaega", mis nägi ette Saadjärve ääres Äksis asuva Jääaja Keskuse külastamise, et noored saaksid elamuslikult ja kogemuslikult aimu jääaegade tekkepõhjustest ning mõjust Maale.

Keskuse kolmel korrusel oli palju uurimis- ja avastamisrõõmu, kõike korraga ei jõudnudki vaadata ega meelde jätta, mistõttu paljudel tekkis soov Jääaja Keskust kindlasti veel külastada.

Kõige rohkem meeldisid õpilastele jääaja loomad esimesel korrusel: ürghirv, koopalõvi ja muidugi mammutid. Jääelamuste ruumis võis lamamistoolis pikutades vaadata lakke projitseeritud põhjataevast ja virmalisi.

Teisel korrusel tutvuti jääaja jälgedega. Muuhulgas võis imetleda originaalsuuruses Kalevipoja varvast ning sai mõõtu võtta kiviviske stimulatsioonimängus. Kolmandal korrusel mõõdeti enda ökoloogilise jalajälje suurust.

Tagasiside õpilastelt oli väga positiivne, kõik jäid õppepäevaga rahule. Koolis joonistati elamustest pilte ja koomikseid.

Sandra Orav (6. kl)

Tauno Visor (6. kl)

Grete Ehatäht (5. kl)

Jaanika Paluste (5. kl)

Madis Sillaots (5. kl)

Projekti taotleja: Ala Külaselts

Projekti toetasid 

"Muumitroll ja Sabatäht": Rakvere teatri külalisetendus Vanemuises

Täna oli meil taas võimalus minna teatrisse, sedapuhku võtsid teatrikülastuse ette algklassid. Sõit algas väikeste äpardustega: pidime Pikasillas bussi vahetama, aga õnneks jõudsime kohale õigeaegselt.

Vaatasime Tartu Vanemuises Rakvere teatri külalisetendust "Muumitroll ja Sabatäht", mis oli lugu sellest, kuidas Muumitroll ja tema sõbrad pidid minema ohtlikule reisile, et uurida, mida toob endaga kaasa Sabatäht. Õpilastele meeldisid huvitavad kostüümid, lemmiktegelasteks olid Professor ja Piisamrott. Samuti meeldis muusika, aga lavakujundus oli liiga minimalistlik. Üldiselt oli tegemist omapärase lavastusega.

Lisaks elamusele, mis saadi saalist, jäi lastele meelde väga pikk järjekord puhvetis ning sealsed kallid hinnad. Koju jõudes olime parajalt väsinud, kuid tahaksime kindlasti teine kordki teatrisse minna.

Seegi teatriskäik sai teoks tänu heategevuskampaaniale "Aitan lapsi!"

2. ja 4. klassi õpilaste muljeid vahendas

 klassijuhataja Kaidi Vister

Projekti "Loodusele lähemale" seitsmes tegevus: õppeprogramm "Kevad"

Tänane õppepäev viis meie lasteaiarühma Vapramäele, kus meid võttis vastu loodusemees Karl Mändla. Tervituseks moodustasime ringi ja igaüks pidi ühe sõnaga ütlema, mis talle looduses meeldib. Seejärel alustasime loodusretke.

Giid rääkis meile kõigepealt oravatest ning neid armsaid loomakesi õnnestus meil ka paar korda näha. Samuti vaatasime, missugused on oravate poolt tühjaks näritud käbid. Sarapuude alumiste okste küljest leidsid lapsed mulluseid pähkleid, mis jäeti kännu peale oravatele toiduks.

Jalgu puhkamas. Teisi pilte vaata SIIT.

Väga huvitavalt rääkis Karl Mändla puude ja põõsaste liikidest ning tõi näiteid puude suuruse ja vanuse kohta. Lilledegi kohta said lapsed ühtteist uut teada, näiteks et sinililledel tärkavad kõigepealt õied ja hiljem tulevad lehed, ülastel on aga hoopis vastupidi.

Järgmisena õnnestus meil vaadata konnade pulmamängu. Kogu meie päikselist matka saatis kevadine lindude lõõritamine. Nägime kollaseid liblikaid ja mesilasi. Mängisime huvitavaid mänge. Oli õpetlik kevadpäev, mis meeldis nii lastele kui ka õpetajatele.

Laine Kink

lasteaiaõpetaja

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

"Õed nõiduses" Ugalas

Seekordne teatrikülastus viis meid Ugalasse. Vaatasime etendust "Õed nõiduses".

Tegemist on Terry Pratchetti samanimelise teose ainetel valminud näidendiga. "Õed nõiduses" on Kettamaailma lugudest kuues. Tempokalt kulgevas lavastuses näeb Lancre'i kuningriiki koos kuningapoja, võika kuriteo järel võimu haaranud hertsogi ja hertsoginna ning kolme nõiaga. Korraks näitab ennast ka Surm. Nõidade missiooniks saab kuningapoja päästmine, kuninga mõrvarite paljastamine ja õigluse jaluleseadmine.

Sander Puki lavastatud mitmekihiline näidend sobib vaatamiseks nii lastele kui ka noortele, samuti jagub põnevust ja mõtlemist täiskasvanutele, kellele pakuvad äratundmisrõõmu kindlasti erinevaid kultuuriloolised vihjeid ja alltekstid nagu näiteks Shakespeare'i "Hamlet".

Lavastuses on palju situatsioonikoomikat, mis saali naerust rõkkama pani, aga ka kurbi ja mõtlikke hetki. Selles on parasjagu päevakajalisust, hea hulk huumorit ja värvikaid karaktereid.

Lavakujundus oli pratchetlikult fantaasiarikas. Näitlejatööd dünaamilised ja särtsakad, eriti kehtib see nõidade - vanaema Weatherwaxi (Aarne Soro), Nanny Oggi (Vilma Luik) ja Magrat Garlicki (Kata-Riina Luide) - ning kurja hertsoginna (Triinu Meriste) kohta. Kaasa lõid ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias näitlemist õppivad noored.

Väga noortepäraselt oli kujundatud kavaleht, mille üht poolt võib kasutada plakatina toaseinal ja teisel poolel on lisaks osatäitjatele kirja pandud lühike Kettamaailma tutvustus.

Teatrikülastus sai teoks tänu heategevuskampaaniale "Aitan lapsi!"

Kaidi Kuškis

emakeeleõpetaja

Raamatu ja roosi päev

Kuigi eestlastele on 23. aprill pigem tuntud kui jüripäev, tähistatakse sel kuupäeval ka raamatu ja roosi päeva. Taagepera raamatukogu kutsus sel puhul külla kirjanik Vello Jaska ning jutuvestja Tõrva Tilde (kodanikunimega Asta Mäeorg).

Vello Jaska on pärit Pikasillast, 1960. aastate alguses kolis pere Karjatnurme. Ta on õppinud Pikasilla koolis, Ala Põhikoolis, Tõrva Gümnaasiumis ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ja kaugõppes žurnalistikat. Kirjanik rääkis veidi oma eluloost ning luges kuulajatele ette nii ammu ilmunud kui ka värskeid luuletusi, mille hulgas muist olid mulgikeelsed.

Vello Jaska on palju aastaid töötanud koolis: õpetajana Aakres ja koolijuhina Hummulis. Hetkel on ta vabakutseline kirjanik ja ajakirjanik, kelle artiklid ilmuvad nii Valgamaalases, Helme-Tõrva Elus kui ka mulgikeelses ajalehes Üitsainus Mulgimaa. Ala kooliski on ta olnud sage külaline, kajastamaks koolielu sündmusi.

Vello Jaska luuletused räägivad südamlikult kodust ja kodumaast ning väga palju luuletusi on ta kirjutanud loodusest. Kirjaniku sõnul ei saa luuletust kirjutada sunniviisiliselt, luuletus leiab ise aja, mil tulla, aga siis tuleb julgeda see ka paberile panna. Samuti peab luuletajal olema silma ja kõrva, et märgata loodust ja inimesi enda ümber. Lisaks on ta kirjutanud hulgaliselt näidendeid, mida on mängitud nii Tõrva kui ka teiste kultuurimajade lavadel.

Vello Jaska on mitmekülgsete huvide ja hobidega mees. Ta mängib 1983. aastast rahvamuusika-ansamblis Jauram. Tänagi oli tal kaasas originaalne Teppo lõõtspill, mil vanust üle 100 aasta, ning ta mängis meile sellel mitu lugu. 2001. aastast kuulub Vello Jaska Kaitseliidu ridadesse, hetkel on ta vanemveeblina Valgamaa maleva teavituspealik. Eelmise aasta veebruarist on ta Valgamaa Teenetemärgi kavaler.

Vello Jaska rõhutas ka teda kuulanud õpilastele, et kogu oma vaba aega ei tohiks raisata arvuti taga mängides. Tuleks püüda endale leida mõni huvitav hobi ja ennast mitmekülgselt arendada. Kuulajad said kirjanikult kingituseks tema luule- või näidendiraamatu.

Lisaks Vello Jaskale esines ka Tõrva Tilde nime all tuntud jutuvestja, kelle tegelik nimi on Asta Mäeorg. Tema on pärit Tarvastu kihelkonnast ning ta on eluaeg kõnelenud mulgi kiilt. Ta on töötanud meditsiinis ja teinud kultuuritööd. Ta on Tõrva kultuurimaja estraadigrupi Tõrva Tilgad juhendaja. Näideldes ja inimesi naerutades on ta aastaid mulgi keelt ja meelt laiali kandnud. Meilegi vestis ta lõbusaid ja anekdootlikke lugusid nii enda kui ka oma naabrite ja sõprade elust.

Tõrva Tilde arvates on naer elus suureks abimeheks, siis ununevad mured ruttu. Eelmise aasta 9. juunil Tõrvas peetud teisel Mulgi peol kuulutati Asta Mäeorg esimeseks Mulgimaa Uhkuse auhinna saajaks. Paljud õpilased ütlesid pärast tema esinemist, et kõikidel lastel võik olla selline vanaema!

Üritus "Raamat ja roos" toimus kultuuripärandi aasta raames, läbiviijateks raamatukogu juhataja Erja Liivson ning Ala kooli õpetaja Evelyn Tamm.

Kaidi Kuškis

emakeeleõpetaja