Putukaprogramm

Täna külastas meie kooli Külli Kalamees Tartu Ülikooli Loodusmuuseumist. Ta rääkis õpilastele putukatest.

Tänu huvitavale slaidiprogrammile saime teada, et putukaid on maailmas üle miljoni liigi. Nad võivad elada nii maapinnal kui vees, nii loomade kehal kui ka laipadel, nii mullas ja kõdus kui ka taimedel ja puidus. Õppisime putukate kehaehitust, jala-, suiste- ja tundlatüüpe. Täitsime töölehti.

Kõige põnevam oli putukaid binokulaari ja luubiga uurida. Hämmastav, kui karvased võivad olla putukate jalad ja kui palju silmi neil olla võib! Põnev oli suiseid näha, sest palja silmaga neid ei märkagi.

Võrdlesime kuldpõrnikat, öölast, vapsikut, veiseparmu ja kimalast binokulaari all. Rühmatööna täitsime tabeli kahe putuka kohta ja tutvustasime teistele oma tööd. See oli väga tore õppeprogramm.

Fotode autor: Ants Piirsalu

"Alakad" olid viktoriinil edukad

6. klassi õpilane Kadri Aria ning 7. klassi õpilased Merily Siirak ja Kersti Riit osalesid täna Keskkonnaameti korraldatud viktoriinil "Üheskoos Soome lahe heaks", mis toimus Valgamaa kutseõppekeskuses.

Nende võistkond "Alakad" saavutas 30 punktiga viktoriinil esikoha! Õpilasi juhendas õp Evelyn Tamm.

2014. aasta on keskkonna valdkonnas pühendatud rahvusvaheliseks Soome lahe aastaks, et pöörata tähelepanu Soome lahele kui unikaalsele ja ohustatud veekogule ja teha ühiseid jõupingutusi mereseisundi parandamiseks. Soome lahe aasta tähistamiseks korraldatakse mitmeid üritusi. Nii oli oktoobri teisel nädalal Eesti üldhariduskoolide 5.-7. klassi neljaliikmelistel õpilasvõistkondadel võimalus osaleda maakondlikel viktoriinidel "Üheskoos Soome lahe heaks".

Valgamaa viktoriin toimus täna Valgamaa kutseõppekeskuse aulas. Õpilastel oli eelnevalt kodutööna võimalus tutvuda teemakohaste artiklitega ajakirjades Eesti Loodus ja Loodusesõber ning Soome lahe aasta 2014 kodulehel.

Valgamaal võttis viktoriinist osa kuus võistkonda. Koolidest olid esindatud Otepää Gümnaasium kahe võistkonnaga, Hummuli Põhikool, Riidaja Põhikool, Hargla Kool ja Ala Põhikool ühe võistkonnaga. Kahjuks tuleb tunnistada, et nii mitmedki koolid loobusid osalemisest, põhjendades seda teema kaugeks jäämisega Valgamaa õpilaste jaoks. Üle Eesti osales viktoriinil ühtekokku 198 võistkonda. Kõige aktiivsemad piirkonnad olid Lääne-Virumaa (osales 19 võistkonda) ja Tartumaa (osales 18 võistkonda).

Kõiki julgeid pealehakkajaid ja nende juhendajaid premeeriti diplomite ja meenetega. I koha saavutas Ala Põhikooli võistkond, II koha Hummuli Põhikool ja III koha Otepää Gümnaasiumi 6. a klassi võistkond. Viktoriini peakorraldaja Mari Kala sõnul võitsid viktoriinil kõik osalejad. "Isegi kui enne ei olnud mõni oluline fakt teada, sai viktoriini jooksul see vähemalt selgeks," märkis ta.

Fotosid viktoriinist vaata SIIT.

Margit Turb

Keskkonnaamet

keskkonnahariduse spetsialist

Tähistasime õpetajate päeva ja kooli 95. sünnipäeva

Täna tähistasime traditsiooniliselt õpetajate päeva. Õpetajad ja 9. klassi õpilased vahetasid kolmeks tunniks oma rollid.

OLIVER: Mina olin vene keele õpetaja. Esimene tund oli mul 6. klassiga. Jagasin neile töölehed ja õpilased hakkasid tööle. Ühele õpilasele pidin kolm märkust tegema, kuna ta pidevalt jutustas. Ta küsis mult isegi, kas ma kustutuskummi ei taha järada - selle peale viisin ma ta direktriss Kairi juurde, kes käskis sõnakuulmatul õpilasel enda juures tööd jätkata.
Teine tund oli mul õpetajatega. Enamik neist ei ilmunud õigeks ajaks kohale. Andsin neile ka töölehed, mida alguses täideti usinasti. Kui aga lõpuks kõik õpetajad kohal olid, läks tõeline mürgel lahti. Ma olin sunnitud vähemalt pooled õpetajad klassist välja saatma.
Kolmas tund oli mul 8. klassiga, kes esialgu ei saanud aru, et neil õpetaja tunnis on - nad mängisid tükk aega telefoniga. Ma andsin neilegi töölehed ja nad hakkasid tööle.
See oli tore kogemus, minul läks päev korda.

Vene keele õpetaja Oliver

LAURI: Õpetajate päev oli tore, sest ma sain tunda, mida tähendab olla õpetaja. See tundus päris lihtne olevat, aga kindlasti olenes ka sellest, mis klassile pidi tunde andma. Mina olin algklasside õpetaja. Andsin eesti keelt, matemaatikat ja loodusõpetust.

Õpetajad olid õpilase rollis usinad

KAISA: Mina andsin geograafiat, inglise keelt ja eesti keelt. Esimeses tunnis oli ainult üks õpilane. Lasin tal inglise keele töövihikust mõned ülesanded teha ja siis lubasin tal joonistada. Teine tund oli geograafia. Olin päris õpetajalt saanud ülesanded, mida õpilased pidid täitma. Kolmanda tunni ajal andsin eesti keelt ja inglise keelt korraga. See oli natuke raskem, kuna pidin jooksma kahe klassi vahet.
Õpetajate päev oli tore, kuna mulle meeldis teistele klassidele tunde anda, aga õpetajaks ma kindlasti saada ei tahaks. Ma sain nüüd teada, kui raske on tegelikult õpetajatel, eriti kui on kaks klassi koos. Mulle see päev meeldis!

KAIRI: Mina olin matemaatikaõpetaja ja direktriss. Esimene tund oli 7. klassiga. Õpilased olid väga tublid. Muidu nad tihti lollitavad tunnis, aga minul olid küll ilusti. Nad täitsid töölehti ja töövihikut. Vahepeal pidin klassist ära ka käima, sest kehalise kasvatuse õpetaja ei täitnud oma kohustusi. Käisin ka teisi klasse vaatamas ja küsisin, kuidas neil läheb. Kui matemaatikaklassi tagasi jõudsin, oli Oliver toonud minu juurde ühe õpilase, kes tunnis korda rikkus. Jätsin ta enda juurde töötama.
Teine tundi oli mul 5. klassiga. Nemad kuulasid juba vähem sõna ja tegid ka vähem kaasa. Keset tundi tuli jälle Oliver, kes tõi õpetajate tunnist õpilase Aini minu juurde, kuna ta oli vene keele tundi palliga läinud. Õpilane Ain küsis, kas ta tohib tahvlile kirjutada ruutjuure 237-st. Lubasin, aga ta tegi täitsa valesti.
Kolmas tund oli mul õpetajatega. Kõik täitsid oma ülesande ära ja ma lubasin neil natuke varem tunnist lahkuda.
Pärast pidin veel aktusel sõna võtma, kuna olin direktriss. Algklasside õpilased laulsid ja lugesid luuletusi. 9. klassi õpilased andsid õpetajatele tänukirja ja lilleõie.
Mulle täitsa meeldis õpetaja rollis olla. Arvan, et võiksin tulevikus isegi õpetajaks saada.

Direktriss Kairi peab kõnet

Õpetajaid tänati tänukirja ja lilleõiega

Lisaks õpetajate päevale tähistasime täna ka kooli sünnipäeva. Pärast kolmandat tundi algas traditsiooniline sünnipäevajooks - sel aastal pidime läbima 95 meetrit! Osa võttis kogu koolipere, lasteaialastest õpetajateni.

Esimese klassi õpilased 95 meetrit jooksmas

Õpetajad läbisid 95 meetrit teatejooksuna

Pärast jooksmist toimus aktus, kus tänati õpetajaid ja söödi sünnipäevakringlit.

Fotode autorid: Kaja Hass, Kairi Peetersoo, Maria Tamela ja Kärt Abolkaln

Teisi pilte vaata SIIT

Mihklilaat ja nunnunäitus

Mihklilaada müüjad ootavad ostjaid.                                                  Teisi pilte vaata SIIT.

Fotode autorid: Kaidi Kuškis, Ants Piirsalu

Looduslaager Pühajärvel

11.-12. septembril võtsime osa looduslaagrist Pühajärvel. Osalesime loengutel, matkasime, mängisime ning külastasime Otepää ja Pühajärve vaatamisväärsusi.

Kõigepealt käisime Tehvandi suusahüppetornis. Seal oli üsna jube olla: kogu aeg oli tunne, et me kukume metallsõrestikust läbi. Vaateplatvormi kõrgus on 34 meetrit ja kõrgus merepinnast 218 meetrit. Teleskoobiga oli võimalik vaadata Otepää ümbruse kaunist maastikku.

Seejärel kõndisime Otepää terviseradadel ja käisime Tehvandi hotellis. Seda poolenisti mäe sisse ehitatud hobuserauakujulist murukatusega hoonet kutsutakse ka Pentagoniks. Seal on peatunud paljud tippsportlased.

Meie retk jätkus Otepää linnamäel. Külastasime ka Otepää kirikut, vaatasime tervisesammast ja Sõjatamme, käisime Pühajärve põhikoolis, kus on väga huvitavad traditsioonid. Näiteks jätab iga 9. klass maha endast seinamaalingu ning mõned tööd olid nii head, et võtsid lausa sõnatuks. Lõunat sõime Pühajärve kooli vabaaja ruumis, kus toimuvad tavaliselt klassiõhtud.

Pärast kehakinnitust võtsime Pühajärvelt kaasa paar poissi ja läksime järve äärde. Meid jagati kahte rühma ja kontrolliti meie koostööoskust. Võib-olla ei õnnestunud see kõige paremini, aga naerda saime küll palju. Seejärel läksime paatidesse ja hakkasime sõudma. Me külastasime Kloostrisaart, mis on inimeste poolt puutumata. See väike saar on tõesti erakordne. Saarelt sõudsime Armuallika ehk Verilätte juurde. Rahvasuu räägib, et kui armunud joovad jaaniööl hõbepeekrist Armuallika vett, siis on nende armastus suur ja püsiv. Samuti pidavat allikavesi vaigistama valusid ja tervendama haigeid.

Pärast väikest einet võtsime oma jõuvarud kokku ja sõudsime kaldale. Tahtsime hirmsasti puhata, kuid juhendajal oli plaanis mängima hakata. Esimeses mängus pidime sõlmi lahti harutama ning teises mängus veeretasime lauatennise palle läbi pooleks lõigatud veetorude. Õhtuks jõudsime loodusmajja, kus ööbisime.

Fotod Kairi Peetersoo erakogust.                                                          Teisi pilte vaata SIIT.

Järgmisel hommikul olid nii mõnelgi õpilasel kurgud valusad. Õnneks saime Tarmo Evestuse loengu ajal kuuma teed juua. Pärast loengut läksime linnuretkele, mille rikkus veidi ära paduvihm.

Pärast linnuretke oli hommikusöök ning seejärel läksime õue varju alla, kus kuulasime loengut kaladest. Kaladest rääkis meile Pühajärve õpetaja Peeter Kangur. Väga põnev oli see, et saime kalu lahata. Tegelikult oli see natuke õudne ka. Juhendaja lõikas välja kala südame, mis jätkas tuksumist. Samuti õpetati meile fileerimist. Saime hea töö eest kiita.

Pärast loengut viidi meid Otepää loodusmajja, kus vaatasime filmi ja õppisime lähemalt tundma Pühajärve. Pidime lahendama ristsõna, mille vastuseks tuli Heiligensee - Pühajärv saksa keeles.

Seejärel toimus pidulik looduslaagri lõpetamine ja pikk kojusõit võis alata.

Looduslaager oli väga tore. Aitäh korraldajatele!

Sandra Orav (8. kl õpilane)

ja Kadri Aria (6. kl õpilane)

Looduslaager toimus projekti "Ala Põhikooli õpilased õpivad tundma Valgamaa loodust" raames.

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kanuumatk

Alustasime kooliaastat reipalt kanuumatkaga Õhne jõel. Ürituse läbiviimisel oli abiks Imre Arro Loodusturismist.

Õpilaste muljeid
Kanuumatk oli üsna vahva. Kõige lahedam oli see, kui pidime üle maha kukkunud puu ronima. Üks mees aitas meid üle palgi. Matk oli väga värskendav. Lahe oli ka see, kui meid märjaks pritsiti. Võimaluse korral lähen kindlasti uuesti kanuuga sõitma. (Kevin K, 5. kl)

Alguses kõndisime Alalt Taageperra ja ootasime, et teised jõuaksid kanuuga kohale. Niikaua mängisime külaplatsil mänge. Mulle meeldis topsimäng. Kanuudega pidime mitmest takistusest mööda sõitma. Ilm oli ilus ja mulle meeldis see päev väga. (Reivo, 5. kl)

Meid jagati kahte rühma, mina olin teises rühmas. Esimene rühm läks kanuudega Alalt Taageperra ja teine rühm sõudis pärast Taageperast Alale. Väga mõnus oli sõita, sai kuulata nii linnulaulu kui ka vaikust. Alguses oli ilm veidi pilvine, aga varsti paistis siiski päike. Nägin väga suurt sinakasrohelist kiili. Ma nägin sellist kiili esimest korda. Ma tulin ideele, et kõik lapsed, kes õpivad neljadele-viitele, võiksid saada igal aastal preemiaks kanuumatka. Õpetaja Ain oli minuga nõus. Mulle väga meeldis see veepäev. (Kadri, 6. kl)

Kõige lahedamad oli takistused. Me ei osanud väga hästi sõuda. Kui tuli madal sild, siis aitasid suured poisid meid edasi. Nad lükkasid meid ka üle puu ja siis jätkus meie sõit paisjärve poole. Enne järvele sõudmist leidsime tüdrukute kanuu ja siis läks võistluseks. Kuna me ei osanud sõita, siis jäime plikadele ette ja nad sõitsid meile otsa ja seejärel sõitsid meist mööda. (Kermo, 6. kl)

Kanuumatk oli vahva, sai palju nalja. Meid pritsiti märjaks. Poisid tahtsid meist mööda saada, aga nad keerasid meile ette ja me sõitsime neile otsa ja siis saime neist mööda ka. Kui Taageperra jõudsime, olime väsinud ja meie riided olid natuke märjad. Me saime õnneks head sooja toitu ja teed. (Mariina, 6. kl)

Ma ei olnud elus enne kordagi kanuuga sõitnud. Ehkki natuke kartsin, võtsin koos teistega selle teekonna ette. Sõit oli tore, kuid teekonnal tuli ette nii mõnigi takistus: küll pidime kanuust välja ronima, küll silla alt läbi sõitma. See oli lahe ja mõnus päev. (Kuno, 7. kl)

Kõigepealt räägiti meile ohutusnõuetest. Meie Maroliga alustasime sõitu esimestena, pidime kanuu üle silla viima ja aitasime teisi ka. Teekond läks sujuvalt, kuni jõudsime vana puusillani, mis oli nii madalale vajunud, et me ei mahtunud selle alt läbi. Kanuu õnneks mahtus ja lõpuks saime ise ka sillast üle. Seejärel aitasime ühte vanamemmekest, kellel oli pumbanöör mahalangenud lepa oksa küljes kinni ning vana puunott oli nööri pingule tõmmanud. Puunoti lükkasime lahti ja saatsime Taagepera poole minema, alles siis saime nööri oksa küljest lahti. Järgmine takistus oli jõe kohale langenud madal puu, mille alt mahtusime napilt läbi, aga pärast seda enam suuri takistusi polnud ja me jõudsime kaldale teisena. (Madis, 7. kl)

Kanuumatk                                                                               Autor: Reivo Tennosaar, 5. kl

Kanuumatk oli üsna tore. Mina, Kaido ja Kalmer sõitsime Taageperast Alale. Enne minekut luges Imre meile sõnad peale, et me lollusi ei teeks. Teekonnal juhtus nii mõndagi.
Esialgu ei võtnud me kurve korralikult välja, siis saime nipi kätte: iga kurvi alguses pidime hoo veidi maha võtma. Siis jäime ühe toika otsa kinni ega suutnud end lahti aerutada. Kaido hüppas vette ja lükkas meid toika otsast ära.
Nägime, et Maria ja Kaisa jõuavad meile järele. Just siis jäi meile ette üks väga madal puu, mille alt mahtusime vaevu läbi. Kaidol ei jäänud muud üle, kui jälle vette hüpata ja kanuud edasi lükata. Aga siis sai Kaido lollusega hakkama: ta aitas ka Maria ja Kaisa puu alt läbi. Nemad kihutasid edasi, aga meie jäime sinna toppama.
Kui me lõpuks tüdrukutele järele jõudsime, olid nad meil risti tee peal ees ja me lihtsalt pidime neid rammima, et neist ette saada. See õnnestus meil igati. Tüürimise ja hoo juurde aerutamisega saime juba ideaalselt hakkama ning lõpuks jõudsime Alale nii, et ei kukkunud kannuga isegi ümber. Päev oli tõesti vägev! (Oliver, 9. kl)

Oleme käinud kanuumatkal enne ka. Seekord olin selles rühmas, kes pidi alguses jalgsi läbi metsa minema. Taevas paistis soojendav päike. Metsas oli võrratult mõnus kuulata linnulaulu ja tunda niisket metsalõhna. Seal oli palju seeni, mis kohe torkasid silma.
Taageperra jõudnud, mängisime ja võistlesime, et oleks põnevam teisi oodata. Vaatasime, kes viskab kopsikut kõige kaugemale, loopisime lendavat taldrikut rõngast rõngasse, mängisime veemängu. Ooteaeg oli pikk, lõpuks jõudsid esimestena kohale õpetaja Kaja ja Kaisa. Sõime lõunat, mina ja õpetaja Kaja tõmbasime vestid selga ja hakkasime esimestena Ala poole tagasi kanuutama. Enne kuulasime ohutusnõudeid.
Eelmisel aastal sõitsin ka õpetaja Kajaga ja siis sain päris palju ujuda, kuna veetase oli madal. Nüüd oli vesi kõrge, kanuu ei jäänud kuskile kinni. Jõgi oli käänuline, vool tugev, tuul oli vastu.  Sõidu ajal me naersime, rääkisime ja pildistasime. Tuli ette ka ekstreemsusi: jõudsime puu alt napilt läbi sõita, pidime silla ületamiseks kanuust välja tulema; meile jäid näo külge ämblikuvõrgud ning ehmusime, kui mina lõin kogemata mõlaga kala, keda kohe ei märganud.
Kui kohale hakkasime jõudma, läks jõgi sirgemaks. Jõe ääres oli Lauri, kes meid kanuust välja aitas. Päev oli igati lõbus. (Kairi, 9. kl)

Mina sõitsin õpetaja Kajaga Taageperra. See oli hästi lahe. Pidime saama üle mitmest sillast - see oli päris keeruline. Tee peal oli palju mahalangenud puid, aga nende alt saime hästi läbi. Üks puu oli selline, et pidi ennast selili laskma ja läbi okste minema, aga me jäime kinni. Kui me lõpuks sealt läbi saime, olin ma üleni sopane ja õpetaja Kaja tegi minust pilte. Jõgi oli liiga käänuline, mõla pidi kogu aeg ühest käest teise vahetama. Kui lõpuks Taageperra jõudsime, hakkasime sööma.
Maria tahtis, et ma sõidaks koos temaga Alale tagasi. Kuigi ma väga ei viitsinud, sest olin väsinud, läksin ikkagi. Vastuvoolu oli vastikum sõita kui allavoolu. Saime Mariaga kahest kanuust ette. Siis jäid meile kanuuga ette Oliver, Kaido ja Kalmer. Nad olid risti tee peal ees, me ei saanud neist mööda. Jõudsime jälle selle puuni, kust oli raske läbi saada. Kaido lükkas poiste kanuu puu alt läbi ning aitas meid ka, aga siis tahtis ta meid puu külge kinni panna ja meie läksime närvi ning viskasime neile vett pähe. Edasi tuli üks sild, millest tuli kanuu üle tassida. Pidime jalanõud jalast ära võtma ja kanuu kuidagi üle saama - hakkama saime!
Kui olime Alale jõudnud, olin ma nii väsinud, et läksin kohe koju magama. See oli tore päev, sain teada, kuidas peab kanuus käituma. Mulle meeldis! (Kaisa, 9. kl)

Kanuumatk oli päris tore. Minu kaaslaseks oli Reimo. Enne, kui me teele asusime, andis Imre meile juhiseid, mida teha, kui näiteks vette kukud.
Reimo oli ees ja mina olin taga ehk tüürija. Poolel teel kukkusime kanuuga ümber, kuna sõitsime kännu otsa. Vesi oli üpris külm. Olime natuke aega kaldal ja siis jätkasime teekonda. Kui hakkasime kiiremini sõudma, hakkas ka soojem.
Tee peal oli palju takistusi, näiteks pidime enne silda kanuu välja tõmbama, seejärel viisime kanuud natuke maad edasi ja jätkasime oma teekonda. Aitasime ka väiksemaid põngerjaid, kes hädas olid. Kui me kaldale jõudsime, ootas meid soe söök ja tee. Meie riided olid küll märjad, aga kokkuvõttes oli see kanuusõit tore. Ei pidanud vähemalt koolis olema ja õppima. (Lauri, 9. kl)

Kõigepealt õpetas Imre, mida peab tegema, et vette ei kukuks, kuidas mõlaga tüürida ja rääkis ka ohutusest. Minu paariliseks oli Lauri. Tee peal aitasime nelja kanuud: kes ei saanud sillast üle ja kes olid meil risti jõe peal ees. Meil endalgi oli raskusi: jäime okste külge kinni, kukkusime vette, saime ülepea märjaks.
Kohale jõudsime neljandatena. Võtsime kuuma teed ja kohukesi, et sooja saada. Õpetajad olid lahked ja lubasid meid koju, sest olime väsinud ja läbimärjad. Üldiselt võis päevaga rahule jääda, kuna polnud koolitunde ja sai ka väheke ujutud. Pidime Taageperast veel koju kõndima. Õpetajad aga läksid tagasi Tõnise autoga. (Reimo, 9. kl)

Esimene grupp alustas kanuusõitu Alalt. Teine grupp, kuhu ka mina kuulusin, pidi jalutama Taageperra läbi metsa. See oli päris huvitav, kuna ma polnud terve suvi metsas käinud. Ainus, mis mind häiris, oli see, et jalad said märjaks, kuna hein oli niiske.
Kui Taageperra jõudsime, pidime osa võtma võistlustest ja ootasime teist gruppi. Ootasime päris kaua, aga lõpuks nad saabusid. Kui kõik olid kohale jõudnud, sõime lõunat. Need, kes enne jalutasid, läksid mööda jõge tagasi. Kartsin algul hirmsasti, aga kui juba kanuus istusin ja mööda jõge sõitsin, tundus see väga huvitav.
Muidugi meile õpetati, kuidas ja mida teha, aga vahel läks ikka nii, nagu minema pidi. Sõitsime päris palju võssa ja kõrkjatesse ning jäime ka kinni. Saime takistustest kenasti üle ja aerutasime edasi. Sõitsime mõnest kanuust mööda ka - see oli päris hea tunne. Paar korda pidime kanuud üle palkide tassima, et edasi saada. Seejuures said muidugi riided ja jalad päris mudaseks. Kui lõpppunkti jõudsime, olime küll üleni märjad, kuid õnnelikud, et retk läbi sai. Kuna see oli mu elu esimene kanuusõit, siis sain väga huvitava ja meeldejääva kogemuse. (Maria, 9. kl)

2014/15. õppeaasta avaaktus

Esimesse klassi astujad: klassijuhataja Raili Vister, Mattias Burenko, Anne-Marii Burenko, Marleen Aaste, Keiti Pinka, Tarasrico Slota. Pildilt puudub Margus Vassiljev.

Fotode autor: Ain Veebel                                                                         Teisi pilte vaata SIIT.