12.04.13

Projekti "Loodusele lähemale" kuues tegevus: looduse õppemängude valmimine

Ala lasteaia laste jaoks valmisid looduse õppemängud.

"Neid mänge mängides saab iga väike inimene sõbraks loodusega, saab meid ümbritsevast loodusest palju targemaks," ütles uusi õppevahendeid tutvustades Ala põhikooli õpetaja ja projekti "Loodusele lähemale" koostaja Evelyn Tamm.

Tema sõnul hõlmab see projekt läbi aasta loodusalaseid tegevusi. Üks osa sellest projektist ongi looduse õppemängu valmistamine. Idee sellise õppevahendi valmistamiseks saadi eelmisel aastal Ala koolis olnud looduskaitse rändnäituselt.


Looduspildid mängudele joonistas kohalik kunstnik Ülle Rosenberg, puitdetailid valmistas OÜ U.A.T. omanik Andrus Sööt. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Helme vald toetas omaosalusega.


"Meid ümbritseva looduse tundma õppimist alustame juba lasteaias. Ja äsja valminud looduse õppemängud on kindlasti asendamatu abivahend looduse salapärasustesse süüvimiseks. Looduse teema on lasteaia õppekavas sees.  Uutesse õppevahenditesse põimitud mänguelementidega saab lastele väga palju kasulikku teavet meid ümbritsevast loodusest selgeks teha. Sest nendesse on joonistatud lindude, loomade, taimede ja meie aastaaegade kõige iseloomulikumate tunnuste temaatika. Ja kunstnik Rosenberg on osanud seda kõike kujutada väga lastepäraselt ja huvitavalt," selgitas Ala lasteaia kasvataja Laine Kink.


Kõneleja lisas veel, et Ülle Rosenbergil on väga hea kunstnikukäsi. Kõik loomad ja linnud on hõlpsasti ära tuntavad ning pilke püüdvad. Loomad ja loomajäljed, mürgised taimed, linnud ja linnumunad, veekogud ja iga nelja aastaaja kõige iseloomulikumad tunnused on väga detailselt välja joonistatud.


"Kui mulle tehti ettepanek lastele looduse õppevahendi elemendid joonistada, hakkas mõte kohe liikuma. See oli küllaltki aega nõudev, kuid ühtlasi väga huvitav töö. Kõik joonistused tegin otse puidule. Püüdsin valida erksamaid värve ning kõike ümbritsevat kujutada võimalikult lastepäraselt," rääkis uutele õppevahenditele joonistused teinud kunstnik Ülle Rosenberg.


"Ala lasteaias käib 21 last vanuses 2-7 aastat. Õnneks on viimastel aastatel lapsi juurde tulnud. Sellest järeldub, et Ala külas on mitu noort peret enesele eluaseme leidnud. Kuid see veel ei tähenda, et nad siia ka jäävad. Kui meie piirkonda ikka töökohti juurde ei tule, võivad nad minna sinna, kus on paremaid võimalusi ära elamiseks," ütles Ala lasteaia kasvataja Laine Kink.

Vello Jaska

Kommentaar
Keivo Türk, Ala lasteaia laps:
"Minule need mängud küll meeldivad. Nad on väga huvitavad. Olen kõikidelt stendidelt kirjutisi lugenud ja palju asju endale meelde jätnud. Nüüd tean, et mürgiseid marju ei tohi süüa ja oskan eristada ka linde ja loomi, kes meie lähedal elavad. Ka klotsidega on põnev mängida. Neid ringi tõstes saab mitmesuguseid looduspilte kujundada. Neid loodusmänge mängides ei hakka kunagi igav."








11.04.13

Projekti "Aastaajad rabas" seitsmes tegevus: kevadine räätsamatk Teringi rabas

Täna käisime taas räätsamatkal. Kui Lilli Looduskeskusesse jõudsime, panime räätsad jalga ja katsetasime, kas need kevadisel sulalumel üldse kannavad. Kandsid ning me saime matkama hakata.

Ülesandeks oli märgata kevade märke rabas ning loomade tegevusjälgi. Õige pea märkasimegi põdrapabulaid. Giid rääkis, kuidas saab teha vahet emase ja isase pabulatel: emase junnid on nagu pätsikesed, aga isasel on kandilised. Nägime, et kits ja jänes olid söönud puude pungi ja murdnud peenikesi oksi. Edasi liikudes leidsime mitu oravate piknikulauda ning märkasime, kuidas rähn oli käinud puukoore alt putukaid otsimas. Avastasime ka orava sahvri, kuhu ta talveks oli peitnud toidupoolist. Veel nägime lendamas ilusat sookurge. 
Leidsime lume pealt sookailu, mida nuusutasime. Giid rääkis, et mõnedel inimestel hakkab sookailu lõhnast pea valutama.

Kõndisime räätsadega umbes 3 kilomeetrit ning kui me lõpuks räätsad alt võtsime, oli imelik käia. Jõime teed, sõime metsamehe ampse ning kringlit. Seejärel sõitsime bussiga tagasi koolimaja juurde.

See oli väga meeldiv matk, ainult et jalad said päris märjaks.
Reimo Saar
7. kl õpilane








08.04.13

Maal on mõnus

Käisime täna kogu kooliga Olustveres. Bussisõit sinna oli 70 kilomeetrit pikk. Poolel teel tekkis udu ning siis hakkas veel tuiskama ka. Kui Olustverre jõudsime, pani mind imestama, kui paks lumi seal on, meie kandis küll enam nii palju ei ole.

Meid võtsid vastu kaks Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õppivat õpilast. Me alustasime ringkäiku. Kõige rohkem meeldis mulle hoones, kus olid topised ja puust hobused. Viljandi kodanik Voldemar Luha oli õppinud seal koolis. Alles pensionieas hakkas ta hobuseid nikerdama ja neid tegi ta üle 300, kusjuures paljud hobused on rakendis. Linnutopiste looja Ilmar Tilk õppis samuti Olustvere koolis. 


Mulle meeldisid väga ka maitsvad meesaiad, mida saime mesilas. Seal saime ka palju teada: mesilased olid olemas mitu tuhat aastat enne inimesi ja loomi; emamesilane "laulab" ja elab kuni 5-aastaseks. Isamesilane ehk lesk elab ainult ühe suve, sest nad aetakse sügisel tarest välja. Veel sain teada, et töömesilased on tüdrukud - see pani mind väga imestama. Nemad elavad suvel kuni viis nädalat, talvel kauem.


Lõpuks sõime lõunat ja siis läksime koju. Mulle meeldis seal väga. Jään uut reisi ootama.

Kevin Köster
3. kl õpilane

Maal on mõnus                                                      Autor: Maarja-Magdaleena Vister, 1. kl õpilane

04.04.13

Mulgimaa laste folklooripäev

Täna kogunesid Ala rahvamajja folklooripäevale Mulgimaa koolide õpilased ja lasteaialapsed oma õpetajatega. Võõrustajateks olid Helme kihelkonna lapsed, külalisi saabus nii Halliste, Karksi kui ka Paistu kandist.

Folklooripäeva teemaks oli "Küläst küllä viip mu tii" ning eesmärgiks tutvustada noortele esivanemate keelt, kultuuri ja elulaadi.


Päeva organiseerijaks oli Ala rahvamaja juhataja Liivi Arro, pidu juhtisid Katrin Rannu ja Valdeko Kalamees.


Halliste lapsed esitasid mitu laulu ja laulumängu. Karksi kihelkonna esindajad esitasid dramatiseeringu A. Kitzbergi jutustuse "Räime Reeda 10 kopikat" ainetel. Paistu lapsed laulsid kandle saatel ning esitasid lühinäidendi "Vigur rehepapp". Helme valla lapsed elustasid vanavanemate töid ja tegemisi: villa kraasimine, vokiga ketramine, lõnga kerimine. Ene Vilipuu juhendamise ja laulu saatel tuletati meelde, kuidas lüpstakse lehma, lüüakse kokku võid ning tehakse põllutöid.


Päev läks väga kenasti korda ja pakkus osavõtjatele suurt lusti.

Ala kooli lapsed (Helme kihelkond)                                                               Autor: Neil Viskov
Teisi pilte vaata SIIT.

02.04.13

Projekti "Aastaajad rabas" kuues tegevus: turbakohver

Täna toimus 5.-9. klassi õpilastele õppepäev turbakohvriga. Tegevusi juhendas Marika Kose, kes on ka ise üks turbakohvri koostajatest.

Turbakohver on õppevahendite komplekt, mis on koostatud soode elustiku tutvustamiseks ja loodusnähtuste selgitamiseks sisetingimustes. Kohvris on Eesti soodes kasvavate taimeliikide herbaarium, turbaproovid, turba näidised mikroskoobi või luubiga vaatamiseks. Kõik näidismaterjalid on kogutud Lõuna-Eesti soodest.


Õppepäev algas Eesti soode teket ja arengut tutvustava filmi vaatamisega. Seejärel jagati õpilased gruppidesse ning alustati uurimistööga. Uuriti soos kasvavate taimede herbaarlehti, mida oli kokku 65. Taimed jagati erinevatesse rühmadesse: madal- ja siirdesoos ning rabas kasvavad taimed. Õpiti taimede süstemaatikat ja saadi teada, millised taimed leiavad kasutamist ravimtaimedena või on söödavad, millised on aga mürgised.


Keerulisem ülesanne oli turbast märgpreparaadi valmistamine. Preparaadi jaoks oli vaja väga vähe turvast, mida tuli pesta kõige peenema fraktsiooniga mullasõelal. Mida lagunenum turvas, seda rohkem pidi pesema, et rakkude vahelt kaoks huumus ja rakustruktuurid muutuksid läbipaistvateks. Alusklaasile pandi samuti väga vähe materjali, mis vajutati prepareerimisnõelaga laiali. Preparaati värviti metüülsinisega - see tekitas suurema kontrasti. Mikroskoobi abil uuriti valmistatud preparaati ning püüti tuvastada, milliste taimede osi see sisaldab ja vaadeldi turbasambla vett imavaid rakke.


Mikroskoobi all turvast uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.

Illustreeritud postrite abil said õpilased selgeks soo arenguastmed ning ökoloogilised seosed rabas. Huvi tekitasid erinevad tooted turbast: brikett, freesturvas, pätsturvas, tükkturvas. Turbakosmeetikast ja turbakangast polnud aga keegi midagi kuulnud, kuid nüüd saadi võimalus pesta käsi turbaseebiga ja määrida näole turbamaski.


Saadud teadmisi kinnistati ristsõnu lahendades.


Õppepäeval osalenud õpilaste mõtteid:


  • Sain teada, kuidas mikroskoobiga turbasammalt uurida ning kuidas teha turbast märgpreparaati. Turbast saab valmistada üllatavalt palju kasulikke asju: seepi, botaste taldu jne.
  • Mulle meeldis lahendada ristsõnu. Need olid rasked, aga sain teada mõndagi huvitavat.
  • Turbast saab teha vedelikku, mida kasutatakse maskina näonahal; sain teada uusi soos kasvavaid taimi ning seda, kuidas neid ravimtaimedena kasutada saab.
  • Turbast valmistatud seep teeb käed väga pehmeks ja mõnusaks.
  • Tuletasin meelde erinevaid sootüüpe ja -taimi; väga vahva oli mikroskoobi all uurida turvast.
  • Sain teada palju huvitavat sootaimede kohta. Oli väga põnev ja mõnusalt töökas päev!
  • Mulle meeldis prepareerida turvast ning vaadata mikroskoobi abil, millised taimeosad on turbaks lagunenud. Need on ju väga vanad taimed, isegi vist üle 1000 aasta vanad!
  • Mulle meeldis kõige rohkem tutvuda turbatoodetega, need olid väga põnevad. Huvitav oleks tulevikus ka ise midagi turbast leiutada, et seda saaks kasulikult tarbida.
  • Sain teada, et raba on tegelikult väga tore koht. Oskan nüüd mikroskoobiga uurida turvast. Lahendasime erinevaid ristsõnu. Oli igat moodi lõbus.
  • Vaatasin turvast mikroskoobi all, sain mõne huvitava taime nimetuse ka teada, näiteks vesihernes.
  • Sain teada, et soo arengus on erinevad staadiumid; et turvast kasutab inimene palju kütteks, aga rohkem võiks ka pesta turbaseebiga või määrida näkku turbamaski. Rabas kasvav sookail on uimastava toimega.
Õppepäev turbakohvriga sai teoks tänu SA KIK finantseeritud projektile "Aastaajad rabas".
Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja
projektijuht

14.03.13

Emakeelepäev

Emakeelepäeva auks viidi nädala jooksul läbi viktoriin, mis sisaldas küsimusi eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja kultuuri kohta.

Kõik osavõtjad olid tublid ning tulemused tasavägised ja pisikese auhinna sai iga õpilane. Olgu aga siinkohal ära nimetatud iga vanuseastme parimad:
II-IV klass
Triin Visor, Lisette-Valerie Maidla
Kevin Köster
Kadri Aria, Kalmer Kähr
Väga tublid olid ka I klassi õpilased Maarja-Magdaleena Vister ja Rasmus Rosenberg.
V-VI klass
Kätlin Kivit, Anty Leppik
Sandra Orav, Joonas Murnek
VII-IX klass
Kairi Peetersoo, Kaisa Pinka, Reimo Saar
Maarja Brunn, Merit Sillaots, Kristi Vister
Elen Liigus, Geimo Saar

Kaidi Kuškis
emakeeleõpetaja

Läänemere õppeprogramm

Täna viisid juhendajad Tartu Keskkonnahariduse Keskusest läbi Läänemere õppeprogrammi. Osalesid kõik õpilased. Töö toimus kahes rühmas: 1.-4. klass ning 5.-9. klass.

Tööhoos. Teisi pilte vaata SIIT.

Programmis käsitleti järgmisi teemasid:
  • Läänemere elustik muutuvas ajas
  • Läänemere kalad
  • hülged ja nende kaitse
  • õlireostus ja selle likvideerimine
  • õlireostuse mõju lindudele
  • keskkonnamürgid ja nende mõju elustikule
  • Läänemere ajalugu
  • Läänemere selgrootud ja soolsus
  • linnud ja nende kaitse
Õppepäeval lahendasid õpilased ülesandeid, tegid praktilisi töid, määrasid selgroogseid ja selgrootuid loomi.
Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja