Taani päev

Taani on Euroopa Liidu eesistujamaa 2012. aastal. Seoses sellega külastab Taani Kultuuri Instituut koole ja pakub tasuta loenguid ning vestlusi erinevatel Taaniga seotud teemadel.

Täna, 13. märtsil olid Taani Kultuuri Instituudi projektikoordinaator Maarja Laineste ja praktikant Helena Christensen Ala Põhikoolis ning rääkisid õpilastele Taani loodusest, muusikast, kultuurist, kirjandusest, Taani ja Eesti suhetest. Kuulati loengut ja viktoriinide käigus selgitati välja parimad Taani tundjad.

Maarja Laineste tutvustab õpilastele Taani Kuningriiki

Viktoriinid toimusid kahes vanuseastmes. Nooremas vanuseastmes võitsid 5. kl õpilane Sandra Orav ning 7. kl õpilased Maria Tamela, Kristi Vister, Kalle Kähr, kes vastasid kõikidele küsimustele õigesti. Vanemas astmes oli kõige tublim Martin Burenko 8. klassist, kes kogus kümnest punktist kaheksa.

Algklasside lapsed vaatasid Taani animafilmi. Koolis oli väljas ka kaks Taani-teemalist stendi: kuulsast muinasjutuvestjast Hans Christian Andersenist ja Taani Kuningriiki üdiselt tutvustav stend.

Päeva lõpus toimus vestlusring õpetajatele, kus tutvustati Taani kooli- ja haridussüsteemi. Koolile kinkis Taani Kultuuri Instituut raamatu "Kilde Taani suhetest Eestiga", mis ilmus 2010. aastal, kui tähitati instituudi 20. aastapäeva Eestis.

Evelyn Tamm

külaskäigu organiseerija

Loodusõppeprogrammid

Täna külastasid lasteaeda Erastvere looduskeskuse töötajad, kes rääkisid lastele mutist ja vihmaussist. Lapsed said teadmisi muti ja vihmaussi elust. Mängisime mänge, voolisime, panime kokku puslesid mutist ja värvisime pilte. Lapsed nägid ka mutitopist, mida nad võisid katsuda ja lähemalt uurida. Luubiga vaatasime vihmaussi pilti.

Elas metsas mutionu...

Külalistel oli kaasas ka muti kostüüm, mida lapsed said selga panna, et mutti mängida. Lastele väga meeldis see üritus, nad said teada, et mutt ja vihmauss on kasulikud elukad.

Laine Kink

lasteaiaõpetaja

Algklasside õpilased õppisid samal ajal tundma Eesti linde: erinevaid paiga- ja hulgulinde ning talilinde. Räägiti lindude toitmisest talvel ning sellest, kuidas ilmastik mõjutab lindude tegevust. Õpiti lindude välimust ja kuulati linnuhääli. Täideti töölehti ja lahendati ristsõna.

5.-7. klassi õpilased õppisid Keskkonnaameti loodushariduse spetsialisti Margit Turbiga määrama puid ja põõsaid koore ning pungade järgi. See oli praktiline töö, mis toimus õues.

Puude ja põõsaste määramine pungade järgi. Teisi pilte vaata SIIT.

Seejärel tutvustas ornitoloog Tarmo Evestus Eestis elavaid kotkaid. Ta rääkis nende tunnustest, eluviisist, pesitsemisest, toitumisest ning kotkaid ohustavatest teguritest. Saime teada, et kotkad suudavad näha selja taha ilma pead keeramata, võivad söömata olla isegi kuu aega. Õpitu kinnistamiseks toimus viktoriin ja looduse kuldvillak.

Evelyn Tamm

loodusainete õpetaja

Vabariigi aastapäev

Teisi pilte vaata SIIT

Sõbra- ja vastlapäev

Veebruarikuu toredamad tähtpäevad - sõbrapäev ja vastlapäev - möödusid lustlikult. Traditsiooniliselt kuulutati sõbrapäeval välja kõige sõbralikumad õpilased ja õpetaja, kelleks osutusid 

Triin (I kl),
Madis (IV kl),
Maria (VII kl),
Jaan (IX kl) ja
õp Kaja Hass. 

Mäele koolimaja taga meisterdati-värviti südameid. Õhtul võis Ala rahvamajas osa võtta karaokest ja diskost.

Lasteaed lumele südameid värvimas. Teisi pilte vaata SIIT. 

Vastlapäeva aitasid meil läbi viia külalised. Imre Arro Loodusturism OÜst, mis tegeleb loodus- ja matkaturismiga, viis läbi tõukekelguvõistlused. Soovijad said tõukekelguga ka vastlaliugu lasta, tõukerattaga sõita ja räätsasid proovida. Kogu varustus oli Loodusturismilt. Kuna Imre Arro on olnud meie koolis ka kehalise kasvatuse õpetaja, oli kohtumine seda toredam.

Tõeliselt lõbusat vastlasõitu pakkus Ritsu spordibaasi juhataja Jaak Raidve, kes sõidutas lapsi Burani haakes saaniga. Õp Ain Veebel sõidutas soovijaid Burani tagaistmel. Õpilaste õhetavad põsed ja rõõmus meel oli parim tunnistus sellest, et vastlapäev möödus edukalt.

Vastlasõit. Teisi pilte vaata SIIT.

Külas oli folklorist Marju Kõivupuu

Täna alustas Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud loodusürituste sari, mis on mõeldud Helme-Tõrva piirkonna loodussõpradele.

Esimene üritus toimus meie koolis. Lektoriks oli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur Marju Kõivupuu, kes esines teemal "Loodus: uskumused, kombed ja rituaalid". Kohal olid ka Tõrva Gümnaasiumi loodushuvilised ja õpetaja Liia Ortus.

Maailma seletamise viisidest ürgseim on puukujund. Marju Kõivupuu arvates on inimesed elanud ja elavad veel praegugi puuajas. Põlispuid on peetud tähtsateks, puutüvi on olnud maailma koos hoidvaks sümboliks, oksad jagavad selle aga osadeks. Nii on väga vanu puid nimetatud ka ilmapuudeks. Puudele tehti ristimärk, kui inimene lahkus siitilmast.

Mida usuti või kõneldi, kui rist lõigati? Üks paljudest uskumustest, mis levis vanarahva seas, oli see, et siis kinnistati hing puu sisse, et pahad ei tuleks koju käima. Risti tegemisega oled austust avaldanud – ta on ikkagi elus ja olemas, tema hea vaim on kinnistatud puu sisse.

Puudele seoti külge linte. Tänapäeval kasutatakse selleks aga tehismaterjale, mis lagunevad aeglaselt looduses. Rituaalide läbiviimiseks on läbi aegade otsitud looduslikke pühakodasid: ümbrusest kõrgemad künkad, suurte kivide ümbrus, kohad, kus kasvab põlispuu või voolab allikas. Tuntumad hiied on Taevaskoja ümbruses, Kassinurmel ja Kiigeorus.

Kannatlike kuulajate seast loositi välja õnnelik, kellele lektor kinkis oma pühendusega raamatu "Hinged puhkavad puudes". Õnnelikuks raamatuomanikuks sai suur loodushuviline Tauno Palanen Tõrva Gümnaasiumi 6.b klassist.

Osalejaid oli esimesel üritusel üle 60.

Evelyn Tamm

loodusainete õpetaja

projektijuht

                                 Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kirjandushommik

9. veebruaril toimus meie koolis kirjandushommik, mis oli pühendatud jaanuarikuus sündinud kirjanikele-juubilaridele: Jaanus Vaiksoole (45), Oskar Lutsule (125.sünniaastapäev), Henno Käole (70.sünniaastapäev) ja Paul-Eerik Rummole (70). Ettevalmistus toimus terve jaanuarikuu, kuid külmade tõttu venis toimumisaeg  veebruarikuusse. Õpetajatelt abi paludes sain kõigilt positiivse vastuse. Eriti tänan õp Kaidi Kuškist, Kaja Hassi, Sirje Sossi, Ain Veebelit, Kaidi Visterit ning Raili Visterit.

Välja oli toodud kirjanike looming, niipaljukest, kui meie raamatukogus leidub. Lisaks tõin oma raamatuid ning lapsevanem Ülle Rosenberg täiendas väljapanekut kolme uue raamatuga. Ka kirjanike fotod ilmestasid üritust.

Lapsed lugesid Henno Käo, Jaanus Vaiksoo ning Paul-Eerik Rummo luulet, õpetajad tutvustasid kirjanike elu ja loomingut .Jaanus Vaiksoo raamatust "Neli hommikut ja üks õhtu"“ esitasid 5. kl lapsed ja 2. kl poiss Kevin Ganijatullin ning 3. kl tüdruk Carmen Tihhonova katkendi 1. septembri hommikust. See oli väga lõbus, kuidas kollased roosid ukse vahele jäid ning maha kukkusid ja kuidas Väike Joonas oma klassijuhatajale kimbu sibulaid kinkis.

Õpetaja Sirje Sossi oli õpetanud laulud selgeks. Kevin Köster, 2. kl poiss, esitas laulu "Kikilips", mis vaimustas kuulajaid. 5. klass laulis toreda laulu "Kas tahad tulla minuga". Teised laulud tulid plaadilt Ivo Linna, Mati Nuude, Peeter Tooma ja Anne Veski esituses.

Õpetaja Kaja Hass oli valmistanud ette katkendi „Kevadest“, kus Kiire saabaste nööbid olid ära kadunud. Kaspar Tootsina, Kalle Kiirena, Astrit Visakuna andsid endast parima, kuid õp Ain köstrina oli ikka väga-väga naljakas.

Sünnipäevapidu lõppes kõigi esinejate tänamisega (tänuleht) ja kringli söömisega. 5. ja 7. klass olid kõige aktiivsemad tegijad. Loodan, et selline üritus rikastab õpilasi kirjandusmaailmas.

Teisi pilte vaata SIIT.

Maimu Järv

raamatukoguhoidja

Päev jahimehega

30. jaanuaril oli meil külas jahisektsiooni esimees Indrek Valner. Ta rääkis meile jahimeheks saamisest ja nende tööst. Jahimehel olid kaasas loomade nahast tehtud esemeid. Lapsed said teada, kuidas jahti peetakse ja mida peab jahimees arvestama, kui ta metsa läheb.

Teisi pilte vaata SIIT.

Koos sõitsime loomade söötmiskoha juurde, uurisime loomade jälgi ja nendele pandud toitu. Vaatasime varitsuspukki, kust jahimehed jälgivad loomade tegevust. Huvitav oli olla jahisaalis, seal oli palju erinevate loomade nahku ja muid jahitrofeesid. Kõigile meeldisid Indreku koerad Peka ja Valge.

Õpilastega käis kaasas ja muljeid jagas õpetaja Raili Vister.

Õpperetk sai teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektile "Metsaõppeaasta Ala Põhikoolis".

Evelyn Tamm

loodusainete õpetaja

projektijuht