Täna alustas Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud loodusürituste sari, mis on mõeldud Helme-Tõrva piirkonna loodussõpradele.
Esimene üritus toimus meie koolis. Lektoriks oli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur Marju Kõivupuu, kes esines teemal "Loodus: uskumused, kombed ja rituaalid". Kohal olid ka Tõrva Gümnaasiumi loodushuvilised ja õpetaja Liia Ortus.
Maailma seletamise viisidest ürgseim on puukujund. Marju Kõivupuu arvates on inimesed elanud ja elavad veel praegugi puuajas. Põlispuid on peetud tähtsateks, puutüvi on olnud maailma koos hoidvaks sümboliks, oksad jagavad selle aga osadeks. Nii on väga vanu puid nimetatud ka ilmapuudeks. Puudele tehti ristimärk, kui inimene lahkus siitilmast.
Mida usuti või kõneldi, kui rist lõigati? Üks paljudest uskumustest, mis levis vanarahva seas, oli see, et siis kinnistati hing puu sisse, et pahad ei tuleks koju käima. Risti tegemisega oled austust avaldanud – ta on ikkagi elus ja olemas, tema hea vaim on kinnistatud puu sisse.
Puudele seoti külge linte. Tänapäeval kasutatakse selleks aga tehismaterjale, mis lagunevad aeglaselt looduses. Rituaalide läbiviimiseks on läbi aegade otsitud looduslikke pühakodasid: ümbrusest kõrgemad künkad, suurte kivide ümbrus, kohad, kus kasvab põlispuu või voolab allikas. Tuntumad hiied on Taevaskoja ümbruses, Kassinurmel ja Kiigeorus.
Esimene üritus toimus meie koolis. Lektoriks oli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur Marju Kõivupuu, kes esines teemal "Loodus: uskumused, kombed ja rituaalid". Kohal olid ka Tõrva Gümnaasiumi loodushuvilised ja õpetaja Liia Ortus.
Maailma seletamise viisidest ürgseim on puukujund. Marju Kõivupuu arvates on inimesed elanud ja elavad veel praegugi puuajas. Põlispuid on peetud tähtsateks, puutüvi on olnud maailma koos hoidvaks sümboliks, oksad jagavad selle aga osadeks. Nii on väga vanu puid nimetatud ka ilmapuudeks. Puudele tehti ristimärk, kui inimene lahkus siitilmast.
Mida usuti või kõneldi, kui rist lõigati? Üks paljudest uskumustest, mis levis vanarahva seas, oli see, et siis kinnistati hing puu sisse, et pahad ei tuleks koju käima. Risti tegemisega oled austust avaldanud – ta on ikkagi elus ja olemas, tema hea vaim on kinnistatud puu sisse.
Puudele seoti külge linte. Tänapäeval kasutatakse selleks aga tehismaterjale, mis lagunevad aeglaselt looduses. Rituaalide läbiviimiseks on läbi aegade otsitud looduslikke pühakodasid: ümbrusest kõrgemad künkad, suurte kivide ümbrus, kohad, kus kasvab põlispuu või voolab allikas. Tuntumad hiied on Taevaskoja ümbruses, Kassinurmel ja Kiigeorus.
Kannatlike kuulajate seast loositi välja õnnelik, kellele lektor kinkis oma pühendusega raamatu "Hinged puhkavad puudes". Õnnelikuks raamatuomanikuks sai suur loodushuviline Tauno Palanen Tõrva Gümnaasiumi 6.b klassist.
Osalejaid oli esimesel üritusel üle 60.
Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja
projektijuht
Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar