Täna viis
Keskkonnaameti spetsialist Margit Turb läbi õppeprogrammi „Jõevähk ja teised
veeloomad“. Õpilased said teada, et ainuke põline vähiliik Eestis on jõevähk,
keda ohustavad mitmed võõrvähiliigid, näiteks signaalvähk ja ogapõskne vähk.
Võõrliigid võivad saada jõevähile hukatuslikuks, kuna nad on viljakamad,
agressiivsemad ning vastupidavamad nii haiguste kui ka raskete
keskkonnatingimuste suhtes. Juhendajal olid kaasas erinevat liiki vähid, kelle
tunnuseid võrreldi jõevähiga – nii õpiti viimast võõrvähiliikidest eristama.
Samuti mõõdeti jõevähi pikkust ja saadi teada, kuidas vältida veekogudes
vähikatku.
Lisaks jõevähile uurisid
õpilased ja lasteaiarühma vanemad lapsed meie kooli juures asuva tiigi
elustikku. Elevust tekitas kahvaga püüdmine. Kõik loomad, kes kahva sisse jäid,
pandi veega täidetud anumasse ning määrati nende liigid. Saime teada, et meie
tiigi elustik on väga rikkalik, siin elab hulgaliselt nii selgroogseid kui ka
selgrootuid veeloomi.
 |
| Õpilased valmistuvad kahvaga veeloomi püüdma Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Evelyn Tamm |
Õppepäeva põnevamad leiud olid kiilivastsed,
tähnikvesilik ja tema vastsed, vesikakand, sõudik, liuskur, kukrik, selgsõudur,
kollaserv-ujur, mudakaan, ühepäevikulised ja ämblikud. Kahvaga õnnestus püüda
ka erinevates arenguetappides konni. Nii nägid õpilased ilma jäsemeteta sabaga
konna; sabaga konna, kellel olid välja arenenud tagajäsemed; sabaga konna, kellel
olid välja arenenud esi- ja tagajäsemed ning tavapärast sabata konna.
Väiksemaid loomi uuriti binokulaariga. Laste jaoks oli kõige toredamaks
uuritavaks tähnikvesiliku vastne, kes nägi binokulaari all välja nagu väike
sarviline draakon. Pärast liikide määramist ja loomakeste uurimist lasti nad
vette tagasi. Õpitu kinnistamiseks mängiti mõistatamise mängu ja koostati tiigi
toiduahelaid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar