Täna käisime Peipsi ääres, täpsemalt külastasime näitust "Peipsi järve elu tuba". Seal oli väga vahva: saime mängida erinevaid õppemänge ja lahendada mitmesuguseid mõistatusi Peipsi järve, selle taimestiku ja loomastiku kohta. Kuulasime ka muistendit Peipsi järve tekkimisest.
Me saime selga proovida Peipsi kaluri riietust ning pildistada, kuidas me sellega välja näeme. Lisaks sellele saime vaadata suurt maketti Peipsi järve äärsetest küladest. Erinevad kohad olid maketil märgitud tulukestega: näiteks kui vajutati turismitalude nuppu, siis süttisid maketil turismitalude asukohti märkivad tulukesed.
Samuti saime proovida, kui palju kaalub Peipsist püütud raskeim kala. Kalaks oli säga, mis kaalus 56 kg - see oli päris raske.
Mulle meeldis väga muuseumi disain, pilku püüdsid lakke pandud kalavõrgud, mis oli eriti leidlik. Seintel olid erinevad infotahvlid, näiteks lõhe areng munast täiskasvanud kalaks. Veel sain teada, et Peipsi järve rannajoone pikkus on 152 km ja laius 47 km, järve keskmine sügavus on 7,1 m ning sügavaim koht asub Lämmijärves - 15,3 m.
 |
Peipsi ääres. Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Kairi Peetersoo, 8. kl õpilane
|
Samuti saime proovida, kui palju kaalub Peipsist püütud raskeim kala. Kalaks oli säga, mis kaalus 56 kg - see oli päris raske.
Mulle meeldis väga muuseumi disain, pilku püüdsid lakke pandud kalavõrgud, mis oli eriti leidlik. Seintel olid erinevad infotahvlid, näiteks lõhe areng munast täiskasvanud kalaks. Veel sain teada, et Peipsi järve rannajoone pikkus on 152 km ja laius 47 km, järve keskmine sügavus on 7,1 m ning sügavaim koht asub Lämmijärves - 15,3 m.
Sandra Orav
7. kl õpilane
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar