Täna oli Ala põhikoolis külas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse vanemteadur Arvo Tuvikene (PhD). Toimus
loeng "Kalade meeltest ja keeltest". Lektoril olid kaasas ka kaks akvaariumit
kaladega.
Saime teada, kui tähtis on kuulmine ja
haistmine kalade elus ning miks mõned kalad kuulevad hästi ja mõned halvasti.
Kalade haistmismeel on võrreldes inimesega palju paremini arenenud, kuid vee
reostus nõrgendab ka kalade haistmist tunduvalt. Hästi kuulevad need kalad, kellel on õhku
sees: koger, tursk ja lõhi. Heli liigub vees viis korda kiiremini kui õhus.
Kalad kuulevad ka erineval kõrgusel tekkivaid helisid. Loom, kes kuuleb kõige
kõrgemaid helisid on kala, kelle nimi on alosa. Alosa peab neid kuulma, sest
delfiinid, kes tekitavad kõrgeid helisid, peavad neile jahti ning söövad neid.
Müra (näiteks tuulegeneraatorid) tekitab ka kaladel kuulmiskahjustusi, nende ujupõis võib lõhkeda ja kala sureb selle tagajärjel. Demonstreeriti kalade poolt tekitatud helisid, mis olid lindistatud Bergeni ülikoolis teadustööd tehes. Veealused lindistused on tehtud hüdrofoni abil. Tegelikult pole kalad tummad: nad meelitavad partnerit, tekitavad hirmu- ja toitumishäälitsusi ning hädakisa. Saime selgeks, et vee all on väga lärmakas elu.
Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja
projektijuht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar