Projekti "Õpin igal sammul" raames käisime täna Viljandi linnaga tutvumas. Ehkki Viljandi asub meile väga lähedal, taipasime, et tegelikult teame sellest kaunist järveäärsest linnast üsna vähe.
Igaüks teab, et Viljandi tänavatel on palju maasikaid, seetõttu nimetasid giidid meie linnatuuri maasikate noppimiseks. Esimeseks maasikaks oli koolikontsert "Sinasõprus pärimusmuusika ja -pillidega" Pärimusmuusika Aidas. Pille tutvustasid meile Sofia Joons, Merike Paberits ja Tarmo Noormaa. Saime teada, et vanimaks pilliks on hääl ning vanimateks lauludeks regilaulud. Laulsime ka koos regilaulu, mis rääkis maailma loomisest. Pillidest tutvustati meile hiiu kannelt, mida mängitakse poognaga, mitte sõrmedega nagu tavalist kannelt. Tegelikult on nimetus hiiu kannel eksitav, sest see pill on hoopiski populaarne Vormsi saarel, mitte Hiiumaal. Vormsi saart aga kutsutakse ka Hiiurootsi saareks - sealt pilli nimigi. Veel näidati ja mängiti meile viiulit, parmupilli, torupilli ja lõõtspilli. Torupill muutus Eestis populaarseks 16. sajandil. Lõõtspilli eelkäijaks oli aga suupill: nimelt on lõõtspilli iga rida analoogne erinevas helistikus suupillile. Nendel huvitavatel pillidel mängiti meile nii vanemaid kui ka uuemaid tantsulugusid: labajalavalssi, marssi, polkat ja valssi.
Pärast toredat kontserti algas Viljandi avastamise retk. Teiseks maasikaks oli Bonifatiuse Gild. Bonifatius oli keskajal õmblejate ja õllepruulijate kaitsepühak. Gildi põhieesmärgiks on hansaliikumise ja hansatraditsioonide tutvustamine, samuti antakse inimestele võimalus minna tagasi ajalukku - keskaja pisut müstilisse ja põnevasse maailma. Meie valmistasime Bonifatiuse Gildis aga martsipanist maasikaid.
Kolmandaks maasikaks oli Viljandi Muuseumi hoov, kus meile õpetati vanu mänge. Kõige huvitavam oli tünnimäng, kus mängijad moodustasid üksteise kõrval tihedalt seistes ringi ja liikusid ringiratast; üks mängijatest kehastus aga hiireks ning pidi "tünni" sisse saama. Samuti täiendasime Viljandi maasikavälu omajoonistatud marjadega.
 |
Muuseumi hoovis. Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Kaidi Kuškis
|
Viiendaks maasikaks oli Pärimusmuusika teabekogu külastamine. Seal võtsid meid vastu teabekogu hoidja Tiina Soopa ja Janne Suits. Nooremad hakkasid üheskoos regilaulu looma-laulma, vanematele õpilastele mängiti erinevaid muusikapalu ning nad pidid ära arvama, mis pillidega mängitakse ning mis tantsulooga on tegemist. Kõige nutikamaks osutus VI klassi õpilane Maarja, aga ka Kristi (VI kl) ja Elen (VII kl) olid tublid. Retke lõpus ootas meid üllatus: meie tegemised salvestati teabekogus CD-plaadile ning anti meile kingituseks kaasa.
Kuues maasikas oli jalutuskäik Lossimägedes, mille kulminatsiooniks oli kaunis vaade Viljandi järvele ning üle rippsilla minek.
Seitsmes ja viimane maasikas oli Ugala teatri külastus, kus teatri avalike suhete juht Kairi Leivo tutvustas meile teatrimaja ja rääkis inimestest, kes teatris töötavad ning ametitest, mida teatris peetakse. Uskumatuna tundus, et näitlejate lavatagune elu on koondunud kitsastesse koridoridesse ja üsna väikestesse tubadesse. Põnev oli seista suurel laval ja kummardada kujuteldavale publikule ning näha kostüümi- ja rekvisiidiladudes peituvaid saladusi. Huvitav oli ka Ugala muuseumituba.
Tänu õppereisile kogesime, et õppida on tõepoolest võimalik igal sammul ning kõik nopitud maasikad maitsesid meile üliväga. Reisi jooksul kogutud teadmised ja muljed kinnistame homme koolis, kui hakkame õpimappi koostama.
Projekti toetasid:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar