Õppereis Emajõe-Suursoo looduskeskusesse

Tänane õppereis viis meid Emajõe-Suursoo looduskeskusesse, mis asub kauni Emajõe kaldal Tartumaal. Suurvee tõttu oli matkarada läbimatu, mistõttu jalutasime nii palju mööda jõekallast, kui saime. Looduskeskuse juhataja Liina Karrofeldt ning teised looduskeskuse töötajad rääkisid meile palju huvitavat Emajõest: muist infost oli tuttav, muist uus. Näiteks teadsime me, et 100 kilomeetri pikkune Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest ning suubub Peipsisse. Saime teada, missugused taimed kasvavad jões ja selle ääres ning millistele kaladele, kahepaiksetele, putukatele ja veeselgrootutele on koduks Emajõgi. Jões ei kasva väga rohkelt taimi, sest paljud neist ei ole kohastunud vooluveekogu tingimustega. Kalda ääres meeldib kasvada pillirool, kõõluslehel, vesikupul, siin-seal on ka vesiroose. Kaladest võib Emajõest püüda haugi, latikat, ahvenat, särge, looduskaitsealust sägagi võib siin kohata. Veel räägiti loomadest, kes tegutsevad jões: peamiselt kobras ja saarmas, aga ka mink.

Pärast õuesolemist läksime looduskeskuse majja. Seal näidati meile Arne Aderi ja Urmas Tartese koostatud multimeediaprogrammi "Konnapilgul mööda Emajõge", mille abil saime eelnevalt õpitut kinnistada, sest programmi lõpus oli viktoriin. Meil läks küsimustele vastamine väga hästi - ainult üks vastus oli vale. Seejärel räägiti meile ka Eesti looduskaitsest, mis eelmisel aastal sai 100-aastaseks: just nii palju aastaid tagasi loodi Artur Toomi eestvõttel Vaika linnukaitseala.

Õppepäeva lõpetuseks tutvustati meile ka Emajõe-Suursoo looduskeskuse uhket maakivist hoonet, mille ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil seal asus Tartu piiskopkonna kaitseks rajatud linnus, mis hävines 16. sajandil  Liivi sõja ajal. 18. sajandil kerkis linnuse asemele Kantsi kõrts - Eesti väidetavalt ainus jõekõrts. 1960. aastatel lõpetas kõrts tegevuse. Hoone renoveerimist alustati 2001. aastal ning 2004. aasta suvel asus sinna Emajõe-Suursoo looduskeskus. Majas on maaküte. Osa fuajee põrandast on klaaskattega, mis võimaldab piiluda linnuse sisehoovi sillutist. Samuti võib klaasi all näha luid, kahurikuuli, potikilde.

Õppereis oli väga tore, seda enam, et väljas oli tõeliselt mõnus päiksepaisteline kevadilm. Koolis tehti õpitu kohta viktoriin, milles parimad tulemused (10 ja rohkem punkti) saavutasid Maarja Brunn (6. kl), Renita Ämarik (4. kl), Martin Burenko (7. kl), Laura Sillaots (8. kl), Maria Tamela (6. kl), Raivo Viitak (9. kl), Sandra Orav (4. kl). Viktoriini võits Merit Sillaots (6. kl), kes 15 punktist kogus 14.

                                                          Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.