Emakeelepäev

Emakeelepäeva auks viidi nädala jooksul läbi viktoriin, mis sisaldas küsimusi eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja kultuuri kohta.

Kõik osavõtjad olid tublid ning tulemused tasavägised ja pisikese auhinna sai iga õpilane. Olgu aga siinkohal ära nimetatud iga vanuseastme parimad:

II-IV klass

Triin Visor, Lisette-Valerie Maidla
Kevin Köster
Kadri Aria, Kalmer Kähr
Väga tublid olid ka I klassi õpilased Maarja-Magdaleena Vister ja Rasmus Rosenberg.

V-VI klass

Kätlin Kivit, Anty Leppik
Sandra Orav, Joonas Murnek

VII-IX klass

Kairi Peetersoo, Kaisa Pinka, Reimo Saar
Maarja Brunn, Merit Sillaots, Kristi Vister
Elen Liigus, Geimo Saar

Kaidi Kuškis

emakeeleõpetaja

Läänemere õppeprogramm

Täna viisid juhendajad Tartu Keskkonnahariduse Keskusest läbi Läänemere õppeprogrammi. Osalesid kõik õpilased. Töö toimus kahes rühmas: 1.-4. klass ning 5.-9. klass.

Tööhoos. Teisi pilte vaata SIIT.

Programmis käsitleti järgmisi teemasid:

• Läänemere elustik muutuvas ajas
• Läänemere kalad
• hülged ja nende kaitse
• õlireostus ja selle likvideerimine
• õlireostuse mõju lindudele
• keskkonnamürgid ja nende mõju elustikule
• Läänemere ajalugu
• Läänemere selgrootud ja soolsus
• linnud ja nende kaitse

Õppepäeval lahendasid õpilased ülesandeid, tegid praktilisi töid, määrasid selgroogseid ja selgrootuid loomi.

Evelyn Tamm

loodusainete õpetaja

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

PrügiVaheTund

Täna toimus 4.-7. klassi õpilastele õppeprogramm PrügiVaheTund.

Teeme Ära SA on 2008. aastast tegutsenud prügikoristustalgute korraldamisega. Nüüd on nad otsustanud koos Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ-ga käia 150 koolis, et propageerida läbimõeldud tarbimist ja jäätmete keskkonnasõbralikku käitlemist.

Õppeprogrammist saadi teada, missugune on tootmise mõju keskkonnale, kuidas saaks asju taaskasutada ning miks ja kuidas sorteerida prügi.

Õpilasi pani imestama, et ühe tavalise T-särgi tootmiseks kulub 100 liitrit vett! Meil on puhast vett külluses, aga maailmas sureb palju inimesi, sest pole joogivett.

Koolis kasutatakse iga päev paberit, mis on enamasti uus. Iga konteiner vanapaberit aga säästab looduses ühe kasvava puu! Paneb mõtlema! Leidsime erinevaid viise, kuidas paberit säästlikult kasutada.

Lastele jagati teadmisi prügi sorteerimise vajalikkusest ning seletati, kuidas seda  praktiliselt teha. Kokkuvõtteks pidid programmis osalenud õpilased sõnastama reeglid, kuidas käituda keskkonnasõbralikult.

Jätkutegevusena saab veel osaleda fotojahil "Prügi Õudus" ning tegevustes, mis vähendavad jäätmete teket või suurendavad jäätmete sorteerimist.

Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja

Haridusmess "Vali nutikalt!"

Täna Valga spordihallis aset leidnud haridusmess "Vali nutikalt!" oli Valgamaal esimene omataoline. Võimalustega haridusmaastikul käisid tutvumas ka Ala Põhikooli 8.-9. kl õpilased.

Messil tutvustasid end Valga, Tõrva, Miina Härma, August Kitzbergi nimeline ja Otepää Gümnaasium, samuti Lähte Ühisgümnaasium ning Tsirguliina ja Puka keskkool.

Erialade valikut tutvustasid Luua Metsanduskool, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutsehariduskeskus ja Räpina Aianduskool. Kõrgkoolide võimalusi tutvustasid Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Lennuakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Organisatsioonidest tutvustasid noortele endi pakutavaid võimalusi Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit, Rajaleidja karjäärikohvik, Kaitseressursside Amet, Eesti Töötukassa, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Väliskogemus, VeniVidiVici, Dream Foundation, EURES. SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bürood esindas Seiklejate Vennaskond.

Osalejatel oli võimalus külastada ka ettevõtteid: puitmööblit tootev AS Valga Gomab Mööbel, jalatsite valmistaja AS Moon ning ajalehe Valgamaalane toimetus.

Osa sai võtta loosimistest, viktoriinidest ja meelelahutusprogrammidest. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli boksis sai kontrollida oma veresuhkru ja hemoglobiini näitusid.

Ürituse jooksul esinesid paljud Valgamaa noortebändid ning päeva lõpus esitas südamliku kontserdi Marek Sadam.

Elen Liigus (9. kl)

"Suur maalritöö" Viljandi Ugalas

Täna said lasteaia lapsed ja algklasside õpilased tänu heategevuskampaaniale "Aitan lapsi!" vaadata Viljandi Ugala teatris etendust "Suur maalritöö".

See on kirjanik Ellen Niidu samanimelise lasteraamatu järgi valminud tore lugu maalrist, kes aitab maailma värve luua. Vaatajate silmade all jutustatakse ja maalitakse valmis lugu, kuidas mered said siniseks ja maasikad punaseks. Jutustajaks oli Carita Vaikjärv ning kunstniku osas Oleg Titov.

Hiljem said lapsed ise oma teatrielamused paberile maalida, valminud töödest seati üles näitus.

õp Evelyn Tamm

Eesti Vabariik - 95

Eesti Vabriigi 95. sünnipäeva tähistasime piduliku aktuse ja kontserdiga. Selle tähtsa päeva puhul tulid meid tervitama ka Läti sõbrad Naukšene vallast.

Pildigaleriid näed SIIT.                                                                       Fotode autor: Neil Viskov

Loeng rändrahnudest: külas Kalle Suuroja

Täna toimus Ala Põhikooli 5.-9. klassile loeng rändrahnudest. Loengut pidas geoloog Kalle Suuroja, lisaks näitas ta hulgaliselt fotosid.

Selgitati, mis vahe on rändrahnul ja hiidrahnul. Hiidrahn on rahn, mille ümbermõõt on üle 25 meetri. Eesti hiidrahnude esikümme on järgmine:

1. Nõva valla põhjaranniku lähedal asuv Toodrikivi (maht u 1200 m³)
2. Letipea neeme tipus olev Ehalkivi (1000 m³; maapealne osa 960 m³)
3. Muuga Kabelikivi
4. Majakivi (Juminda poolsaarel)
5. Vaindloo kivi (Vaindloo saarel)
6. Rohuneeme kivi (Viimsi poolsaarel)
7. Aruküla kivi (Aruküla alevikus)
8. Painuva kivi (Eru lahe läänerannas)
9. Ellandvahe kivi (Jõelähtme küla lähistel)
10. Kukka kivi (Hiiumaal Kukka külas)

Toodrikivi puhul küll vaieldakse, kas seda saab lugeda maismaal asuvaks hiidrahnuks, sest enamik ajast on ta vee all ning välja paistab kivist väike nukk ainult väga madala veeseisu korral. Meremeeste jaoks on tegemist salaliku kariga. Kivi pärineb Osmussaare ja Krassi saare vahel asuvast Neugrundi meteoriidikraatrist, mis on üle 530 miljoni aasta vana. Plahvatanud asteroidi läbimõõt oli umbes 1 kilomeeter.

Kalle Suuroja. Teisi pilte vaata SIIT.

Fotode autor: Kaidi Kuškis

Mitme hiidrahnuga on seotud muistendid ja legendid. Vainupea külas asuv Kaarnakivi olla rahvajutu järgi ühel udusel ööl Soomest Vainupea randa tulnud, hommikul istunud selle otsas kaaren. Õhtuti roninud rannapiigad kivi otsa ootama oma merelt saabuvaid peigmehi. Samuti minevat kivi alt käik põrgusse, selle kaudu käivat Vanapagan väljas.

Palju erisisulisi jutte on koondunud Kadrina vallas asuva Lindakivi ehk Linda-Neitsi kivi ümber. Kiviga on kokku puutunud nii Linda, Kalevipoeg kui ka Vanapagan. Samuti räägib rahvasuu, et kord läinud üks seakarjus äiksevihma ajal kivi varju. Välk löönud kivisse ja matnud karjuse koos karjaga kivitüki alla. Praegugi olevat sealt kuulda poisi hädaldamist ja sigade vingumist. Kivi ja maapinna vahele moodustunud ruumikas varjualune, äikse ajal ei tohi aga sinna varju minna.

Palju lugusid on ka rändrahnude kohta. Kõige tuntum on kindlasti Ülemiste järves asuva Linda kivi lugu, mis on pärit meie rahvuseeposest "Kalevipoeg": Linda kogus kokku suuri kive, et viia need vana Kalevi hauale. Üks kivi oli liiga raske ja Linda pillas selle maha. Suurest kurbusest istus Linda kivi otsa maha ja hakkas nutma. Tema pisaratest tekkis Ülemiste järv.

Räägiti ka hiidrahnudest maailmas. Euroopas võib hiid- või rändrahne leida näiteks Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Taanist. Eesti on aga hiidrahnude poolest Euroopa rikkaim maa, samuti asub siin Põhja-Euroopa jäätumisala suurim maismaal asuv hiidrahn - Letipea Ehalkivi. Eestis paikneb ka suurim ohvrikivi - Iila külas asuv Ellukivi. Maailma 140st suurimast rahnust 120 asuvad Eestis ning sellele on väga lihtne seletus: Skandinaavia poolt libises mandrijää ühtse massiivina Läänemere lamedasse nõkku ning sealt edasi lõuna poole. Liustikud haarasid kaasa kive ning külvasid need uutesse paikadesse. Kõigepealt pudenesid kogukamad ja raskemad rahnud. Eestis asub enamik hiidrahnudest põhjarannikul, Lõuna-Eesti rahnud on väiksemad ja paiknevad hõredamalt. Samuti jääb Läti vägevaim rändrahn alla Lõuna-Eesti suurimale ning Leedu suurim rändrahn jääb omakorda alla Läti suurimale.

Eestis on suurem osa rändrahnudest kaitse all, kuid maailmas on suuri rahne kasutatud mitmeti: Venemaal tahuti näiteks Kõuekivist alus Vaskratsaniku monumendile. Saksamaal aga tehti Markgrafensteine'st tarbe- ja kunstiesemeid, millest kuulsaim - hiigelsuur kauss - asub Berliini Muuseumisaarel. Eestis rääkis baltisaksa geoloog Gregor von Helmersen esmakordselt vajadusest võtta suured rändkivid kaitse alla juba 1879. aastal.

Helme vallas asub samuti üks hiidrahn: Helgikivi, mille ümbermõõt on 30,2 m ja kõrgus 2 m.

Pärast loengut said kõik küsimusi esitada; Kalle Suuroja rääkis veidi sellestki, kuidas temast sai geoloog. Seejärel moodustati grupid: koostati ja lahendati ristsõnu ning täherägastikke loengust saadud info põhjal.

Elen Liigus (9. kl) ja
õp Kaidi Kuškis

   Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.