Täna toimus Ala Põhikooli 5.-9. klassile loeng rändrahnudest. Loengut pidas geoloog Kalle Suuroja, lisaks näitas ta hulgaliselt fotosid.
Selgitati, mis vahe on rändrahnul ja hiidrahnul. Hiidrahn on rahn, mille ümbermõõt on üle 25 meetri. Eesti hiidrahnude esikümme on järgmine:
- Nõva valla põhjaranniku lähedal asuv Toodrikivi (maht u 1200 m3)
- Letipea neeme tipus olev Ehalkivi (1000 m3; maapealne osa 960 m3)
- Muuga Kabelikivi
- Majakivi (Juminda poolsaarel)
- Vaindloo kivi (Vaindloo saarel)
- Rohuneeme kivi (Viimsi poolsaarel)
- Aruküla kivi (Aruküla alevikus)
- Painuva kivi (Eru lahe läänerannas)
- Ellandvahe kivi (Jõelähtme küla lähistel)
- Kukka kivi (Hiiumaal Kukka külas)
Toodrikivi puhul küll vaieldakse, kas seda saab lugeda maismaal asuvaks hiidrahnuks, sest enamik ajast on ta vee all ning välja paistab kivist väike nukk ainult väga madala veeseisu korral. Meremeeste jaoks on tegemist salaliku kariga. Kivi pärineb Osmussaare ja Krassi saare vahel asuvast Neugrundi meteoriidikraatrist, mis on üle 530 miljoni aasta vana. Plahvatanud asteroidi läbimõõt oli umbes 1 kilomeeter.
Mitme hiidrahnuga on seotud muistendid ja legendid. Vainupea külas asuv Kaarnakivi olla rahvajutu järgi ühel udusel ööl Soomest Vainupea randa tulnud, hommikul istunud selle otsas kaaren. Õhtuti roninud rannapiigad kivi otsa ootama oma merelt saabuvaid peigmehi. Samuti minevat kivi alt käik põrgusse, selle kaudu käivat Vanapagan väljas.
Palju erisisulisi jutte on koondunud Kadrina vallas asuva Lindakivi ehk Linda-Neitsi kivi ümber. Kiviga on kokku puutunud nii Linda, Kalevipoeg kui ka Vanapagan. Samuti räägib rahvasuu, et kord läinud üks seakarjus äiksevihma ajal kivi varju. Välk löönud kivisse ja matnud karjuse koos karjaga kivitüki alla. Praegugi olevat sealt kuulda poisi hädaldamist ja sigade vingumist. Kivi ja maapinna vahele moodustunud ruumikas varjualune, äikse ajal ei tohi aga sinna varju minna.
Palju lugusid on ka rändrahnude kohta. Kõige tuntum on kindlasti Ülemiste järves asuva Linda kivi lugu, mis on pärit meie rahvuseeposest "Kalevipoeg": Linda kogus kokku suuri kive, et viia need vana Kalevi hauale. Üks kivi oli liiga raske ja Linda pillas selle maha. Suurest kurbusest istus Linda kivi otsa maha ja hakkas nutma. Tema pisaratest tekkis Ülemiste järv.
Räägiti ka hiidrahnudest maailmas. Euroopas võib hiid- või rändrahne leida näiteks Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Taanist. Eesti on aga hiidrahnude poolest Euroopa rikkaim maa, samuti asub siin Põhja-Euroopa jäätumisala suurim maismaal asuv hiidrahn - Letipea Ehalkivi. Eestis paikneb ka suurim ohvrikivi - Iila külas asuv Ellukivi. Maailma 140st suurimast rahnust 120 asuvad Eestis ning sellele on väga lihtne seletus: Skandinaavia poolt libises mandrijää ühtse massiivina Läänemere lamedasse nõkku ning sealt edasi lõuna poole. Liustikud haarasid kaasa kive ning külvasid need uutesse paikadesse. Kõigepealt pudenesid kogukamad ja raskemad rahnud. Eestis asub enamik hiidrahnudest põhjarannikul, Lõuna-Eesti rahnud on väiksemad ja paiknevad hõredamalt. Samuti jääb Läti vägevaim rändrahn alla Lõuna-Eesti suurimale ning Leedu suurim rändrahn jääb omakorda alla Läti suurimale.
Eestis on suurem osa rändrahnudest kaitse all, kuid maailmas on suuri rahne kasutatud mitmeti: Venemaal tahuti näiteks Kõuekivist alus Vaskratsaniku monumendile. Saksamaal aga tehti Markgrafensteine'st tarbe- ja kunstiesemeid, millest kuulsaim - hiigelsuur kauss - asub Berliini Muuseumisaarel. Eestis rääkis baltisaksa geoloog Gregor von Helmersen esmakordselt vajadusest võtta suured rändkivid kaitse alla juba 1879. aastal.
Helme vallas asub samuti üks hiidrahn: Helgikivi, mille ümbermõõt on 30,2 m ja kõrgus 2 m.
Pärast loengut said kõik küsimusi esitada; Kalle Suuroja rääkis veidi sellestki, kuidas temast sai geoloog. Seejärel moodustati grupid: koostati ja lahendati ristsõnu ning täherägastikke loengust saadud info põhjal.
 |
Kalle Suuroja. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor: Kaidi Kuškis
|
Palju erisisulisi jutte on koondunud Kadrina vallas asuva Lindakivi ehk Linda-Neitsi kivi ümber. Kiviga on kokku puutunud nii Linda, Kalevipoeg kui ka Vanapagan. Samuti räägib rahvasuu, et kord läinud üks seakarjus äiksevihma ajal kivi varju. Välk löönud kivisse ja matnud karjuse koos karjaga kivitüki alla. Praegugi olevat sealt kuulda poisi hädaldamist ja sigade vingumist. Kivi ja maapinna vahele moodustunud ruumikas varjualune, äikse ajal ei tohi aga sinna varju minna.
Palju lugusid on ka rändrahnude kohta. Kõige tuntum on kindlasti Ülemiste järves asuva Linda kivi lugu, mis on pärit meie rahvuseeposest "Kalevipoeg": Linda kogus kokku suuri kive, et viia need vana Kalevi hauale. Üks kivi oli liiga raske ja Linda pillas selle maha. Suurest kurbusest istus Linda kivi otsa maha ja hakkas nutma. Tema pisaratest tekkis Ülemiste järv.
Räägiti ka hiidrahnudest maailmas. Euroopas võib hiid- või rändrahne leida näiteks Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Taanist. Eesti on aga hiidrahnude poolest Euroopa rikkaim maa, samuti asub siin Põhja-Euroopa jäätumisala suurim maismaal asuv hiidrahn - Letipea Ehalkivi. Eestis paikneb ka suurim ohvrikivi - Iila külas asuv Ellukivi. Maailma 140st suurimast rahnust 120 asuvad Eestis ning sellele on väga lihtne seletus: Skandinaavia poolt libises mandrijää ühtse massiivina Läänemere lamedasse nõkku ning sealt edasi lõuna poole. Liustikud haarasid kaasa kive ning külvasid need uutesse paikadesse. Kõigepealt pudenesid kogukamad ja raskemad rahnud. Eestis asub enamik hiidrahnudest põhjarannikul, Lõuna-Eesti rahnud on väiksemad ja paiknevad hõredamalt. Samuti jääb Läti vägevaim rändrahn alla Lõuna-Eesti suurimale ning Leedu suurim rändrahn jääb omakorda alla Läti suurimale.
Eestis on suurem osa rändrahnudest kaitse all, kuid maailmas on suuri rahne kasutatud mitmeti: Venemaal tahuti näiteks Kõuekivist alus Vaskratsaniku monumendile. Saksamaal aga tehti Markgrafensteine'st tarbe- ja kunstiesemeid, millest kuulsaim - hiigelsuur kauss - asub Berliini Muuseumisaarel. Eestis rääkis baltisaksa geoloog Gregor von Helmersen esmakordselt vajadusest võtta suured rändkivid kaitse alla juba 1879. aastal.
Helme vallas asub samuti üks hiidrahn: Helgikivi, mille ümbermõõt on 30,2 m ja kõrgus 2 m.
Pärast loengut said kõik küsimusi esitada; Kalle Suuroja rääkis veidi sellestki, kuidas temast sai geoloog. Seejärel moodustati grupid: koostati ja lahendati ristsõnu ning täherägastikke loengust saadud info põhjal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar