Jõulupidu: kontsert-etendus "Lumekuninganna"

Lumekuninganna. Teisi pilte vaata SIIT.

Projekti "Loodusele lähemale" neljas tegevus: Metsamuhklimaa

Täna hommikul sõitsid lasteaia lapsed Lilli looduskeskusesse ja külastasid Metsamuhklimaad. Päeva alguses said lapsed vaadelda küülikuid ja lambaid ning neile ise süüa anda. Edasi mindi metsaretkele. Metsamuhkel jaotas lastele kätte kotikesed, mis täideti metsloomadele mõeldud toiduga. Metsamuhkel rääkis loodusest ja näitas metsloomade jälgesid.

Metsaonnis tehti lõket kadakast, sest see pidi peletama eemale kurjad vaimud ja tugevdama tervist. Ümber lõkke kõndides korrati Metsamuhkli loitsu. Metsloomade söögikohas jagati toit loomadele, kuulati Muhkli juttu metskitsede ja jäneste elust ning toitumisest. Mängiti mängu, kus tuli metslooma pilt ja jälg kokku viia.

Metsamuhklimaa. Teisi pilte vaata SIIT.

Külastati ka kuusekohvikut, mis asus suure kuuse okste all. Kohviku menüüs oli vaarikavarre tee ja tuha sees küpsetatud kartulid võisilmaga.

Loodusmajas said kõik teha piparkooke ja meisterdada männikäbist vahva lambakese. Lõpetuseks mindi vanasse aita, kus vaadati nukuteatri etendust. Sokist meisterdatud Muhkliga tehti päevast kokkuvõte ja asuti koos korvitäie piparkookidega koduteele.

Oli tore elamusi täis ning õpetlik päev, millest said lapsed osa tänu projektile "Loodusele lähemale".

                                                   Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti "Aastaajad rabas" kolmas tegevus: õppepäev "Raba linnud"

Täna pärast 5. tundi toimus loeng teemal "Raba linnud", meile esines Kaja Kübar.

Saime teada palju huvitavat rabas elavate lindude kohta:

• Rabapistrik on väga haruldane lind ning ta on looduskaitse all.
• Laukhanedele meeldivad laukarabad; haned üldiselt eelistavad lageraba, sest neile ei meeldi puud.
• Tutkastel on puhevil kuklasulestik, emaslinnud on tagasihoidlikumad, isaslindudele meeldib aga väga kakelda. Tutkad on looduskaitse all.
• Rabametsades eelistab elada metsis, kes on meie suurim kanaline. Metsistel on omapärased peibutus- ja paaritusmängud. Metsis on jahikeelu all.
• Sookurg pole eriti osav pesaehitaja, ta lihtsalt vooderdab pinnalohku kõrte või oksarisuga. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Sügisel rändab ta Põhja-Aafrikasse talvituma.
• Kiivitaja pesitseb maapinnal. Ta on hästi elav ja häälekas lind. Eriti meeldib talle joosta. Kiivitaja tunneb kergesti ära tänu kuklas püsti olevale suletutile.
• Koovitaja on pikkade jalgadega ning pika peenikese ja veidi kõvera nokaga lind.

Õpitu kinnistamiseks mängisime mängu, kus pidime linnud ära tundma ning vastasime viktoriiniküsimustele.

Kairi Peetersoo ja Kaisa Pinka

7. kl õpilased

                                                   Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Mulgi perepidu

Täna õhtul peeti Ala rahvamajas Mulgi perepidu. Õhtut juhatas Alli Laande, kes rääkis veidi mulkidest ning nende keelest ja kommetest. Esinesid Ala ja Ritsu kooli õpilased regilaulude ning rahvatantsuga. Samuti tantsis memmede rühm Hõbetäht ja naisrühm Liisud - nii võis näha ka Mulgi rahvarõivaid. Omakirjutatud mulgikeelset luulet esitas Vello Jaska, torupillil mängis Ants Taul.

Meeleoluka eeskava lõpus pakuti kõikidele mulgi putru. Pärast kehakinnitust võisid huvilised osa võtta töötubadest: Ester Sakki juhendamisel sai teha käsitööd, Kaja Hass õpetas nukkude tegemist, Kaidi Kuškise juures sai lahendada mulgikeelseid mõistatusi ja ristsõnu ning Ülle Rosenbergi juhendamisel sai kujundada endale oma või oma talu nimega puidust sildi.

Perepidu toimus "Mulgimaa kultuuriprogrammi" raames, projektijuht Evelyn Tamm.

Pildigaleriid saad näha SIIT.

Projekti "Loodusele lähemale" kolmas tegevus: õppeprogramm "Metskits"

Täna toimus meil õppeprogramm "Metskits", mille viis läbi Triinu Pertels Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutusest.

Hommikul käisime Triinu ja tema abilise Janeliga raja läbi ja tegime ettevalmistusi. Enne retke rääkisid koolitajad lastele metskitsest, näitasid pilte ja sokkude sarvi. Seejärel riietusime, kusjuures igaüks sai selga ka midagi teemakohast: suuremad poisid said soku sarved, suuremad tüdrukud olid kitseemad ja väiksemad mudilased riietati kitsetalledeks.

Alustasime õpperaja läbimist. Esimeses peatuses pakuti rosinaid šokolaadis ning räägiti nende sarnasusest kitsepabulatega.

Teises peatuses kuulsime kitsede hüppevõimest ja lapsed proovisid ka ise hüpata. Edasi saime teada, kes on kitsede ja sokkude vaenlased ning mängisime mängu "Kitsed, tulge koju!".

Kolmanda peatuse vahva tegevus oli puude otsa riputatud kapsalehtede kättesaamine ja söömine ilma käte abita.

Kapsalehte söömas. Teisi pilte vaata SIIT.

Neljandas punktis nägime piltlikult, kuidas metskitsed joovad. Lapsed said ka selle mänguga hästi hakkama.

Viiendas kohas saime teada, milliseid häälitsusi teevad kitsed, sokud ja talled. Vanasti kutsuti metskitse kabraks (kaber).

Koolimajja tagasi jõudes tegime õpitust kokkuvõtte, igale lapsele kingiti järjehoidja ja tunnistus selle kohta, et ta oli tubli kitsematkal osaleja.

Laine Kink
lasteaiaõpetaja

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Euroopa Liit selgeks ühe päevaga

Täna käisime koos Riidaja kooli õpilastega Tallinnas õppereisil.

Kõigepealt käisime Euroopa Liidu Majas. Saime teada Euroopa Liidu ajaloost ning toimimisest. Praegu on Euroopa Liidus 27 riiki, järgmisel aastal liitub veel Horvaatia.

Euroopa Liit loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Olulisemad institutsioonid Euroopa Liidus on Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ning Euroopa Komisjon. Tuletasime meelde, et meie europarlamendi saadikud on Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Tunne Kelam ja Indrek Tarand. Euroopa Komisjonis töötab transpordivolinikuna Siim Kallas. Pärast loengut oli viktoriin. Oskasime peaaegu kõikidele küsimustele vastata. Saime auhindu ka: helkuri ja Euroopa kaardi.

Seejärel läksime Riigikokku, kus külastasime istungite saali ning giid rääkis meile riigikogulaste tööst. Saalis oli hästi uhke kõrge lagi. Saime teada, kuidas Riigikogu liikmed saalis istuvad, kui tihti toimuvad neil istungid ning mida nad lisaks istungitel osalemisele tegema peavad. Veel näidati meile Valget saali, kus varem toimusid  valitsuse istungid, aga praegu korraldatakse seal pidulikke üritusi.

Pärast lõunasööki Balti jaama restoranis läksime Energiakeskusesse. Seal oli väga lahe. Saime katsetada magnetigiliikurit, -pendlit ja -kahurit; nägime magnetvedelikku. Uurisime, missugused ained juhivad elektrit, missugused olid vanasti elektrimasinad. Tutvusime robotitega ning uurisime ka valguse ja nägemisega seotud nähtusi ja katsetasime, kuidas saab heli tekitada.

Joonas Murnek ja Karl-Sander Orav

6. kl õpilased

Koolivaheaeg laagris

Helme valla õpilastel oli võimalus veeta koolivaheaeg laagris.

Koolivaheajal oli paarikümnel Helme vallas elaval õpilasel võimalus viibida Taageperas Kivimäe hostelis toimunud sügislaagris. Laagri korraldas Ala külaselts, kes taotles Leader-programmi meetmest Noor Valgamaa raha Helme valla laste sügisese koolivaheaja sisustamise eesmärgil laagri korraldamiseks. Omaosalusega toetas laagri läbi viimist Helme vald. Viiepäevases laagris osalesid need Tõrva gümnaasiumi, Ritsu ja Ala kooli õpilased, kellele  koolivaheajal laagris viibimine põnevaks väljakutseks oli. Sügislaagri juhatajaks valiti Ala põhikooli õpetaja Evelyn Tamm, kes soostus toimunust lähemalt rääkima: „Laagripäevad olid huvitavatest tegevustest tulvil. Ülle Rosenberg õpetas lastele savist mitmesuguseid asju ja esemeid voolima. Põnev oli vaadata, kuidas noored ja osavad käed suutsid üsna ilmetust materjalist nägusaid vaase, tasse ning taldrikuid voolida. Räägiti taaskasutamise võimalustest ja õpetati klaaspurkidele kaunistuste tegemist. Imre Arro juhendamisel toimus tõukerattamatk Tündre järve äärde. Seal oleval RMK puhkealal näitas matkajuht, kuidas on kõige otstarbekam lõket süüdata. Ka siis, kui selleks vajalikud tingimused ja vahendid puuduvad. Õpiti veel teisigi olulisi matkatarkusi. Näiteks energia taastamise võimalusi, toidu- ning joogitagavarade hoidmist ning säästmist jne. Veel käisime õpilastega Pärnus Endla teatris, vaatamaks lasteetendust „Põrr“ ja selle järel ujusime ning suplesime Tervise Paradiisi veepargis. Meelde jääb kindlasti ka õngeritvade valmistamine ja kalapüük ,“ selgitas Tamm.

Loetelusse mahtusid veel viktoriin, lauamängud, joonistamine, saun, karaoke, ning vestlused igapäevaelu puudutavatel teemadel. Margit Turb ja Tarmo Evestus Keskkonnaametist rääkisid teemal kestlik eluviis. Ettevõtlikkusega seonduvast ning kutsevalikust rääkis isiklikele kogemustele tuginedes Kivimäe turismitalu omanik Peeter Arro.

Jõudehetkedele jäid filmide ja fotode vaatamine, muljete ja meenutuste minutid ning päeval nähtust ja kuuldust kokkuvõtete tegemine. Väga oodatuks aga osutusid lastele Liivi Arro ja Maike Sillaotsa valmistatud toidukorrad.

Laagris viibinud õpilastega rääkides ilmnes, et seal oli nende jaoks palju huvitavaid tegevusi ja meelde jäävaid väljasõite.

Ala põhikooli 6. klassi õpilane Tauno Visor ütles, et temale küll laagris meeldis. Eriti süüvisid noorukile mällu metsas käimised. „Seal vaatasime ümbrust ja tegime tutvust puudele ning põõsastele ilmunud sügise märkidega. Samas vaatlesime ja õppisime tundma ka erinevaid putukaid ja taimi. Külaplatsil aga saime palju joosta ning mängida. Liikumismäng "Lambad lauta" meeldis küll kõikidele,“ rääkis noormees oma laagrielamustest. Sama kooli 3. klassi õpilane Kevin Köster ütles naerul näoga, et on varemgi laagrites käinud. „Praegune sügislaager on küll põnev. Käisime Pärnus Terviseparadiisis ujumas. Seal olevast liugurist oli väga vahva alla lasta.“ Ka kalapüügi ritvade valmistamine oli poisi sõnul täiesti asjalik. „Peeter ja Maike Sillaots aitasid meil vibad valmis teha ja siis läksime Taagepera paisjärvele kalu püüdma. Sain kaks väikest ahvenat kätte ka,“ ei varjanud tegus poiss oma rõõmu.

Samas kuulsin, et ka tüdrukute seas oli osavaid õngitsejaid. Algul olevat ussi õnge otsa ajamine mõnedel küll teatavaid tõrkeid tekitanud, kuid hiljem tundus see kõikide jaoks väga loomulik ning asjakohane tegevus olevat.

Kõigest kuuldust ja nähtust võib järeldada, et õpilased jäid koolivaheaja sisustamiseks korraldatud laagriga väga rahule.

Vello Jaska

Jalgrattamatkal. Teisi pilte vaata SIIT.

Kommentaar

Kätlin Kivit, Ala põhikooli 5. klassi õpilane, sügislaagris osalenu: 

„Olin äsja toimunud laagris koos oma sõpradega. Huvitav oli. Aeg möödus kasulikult ja kiiresti. Küllap sellepärast, et võtsime kõigest osa ja püüdsime õppida ning omandada kõike, mis meile pakuti. Sügiseses looduses matkamised olid väga huvitavad. Ka teatrietenduse vaatamine jättis ereda mulje. Olen esimest korda laagris, kuid sellest saadud elamustele tuginedes väidan kindlalt, et viimaseks see kohe kindlasti ei jää.“