Päästeamet ja Nublu külastasid algklasse ja lasteaeda

Teisi pilte vaata SIIT

Õppereis Elistvere loomaparki

Tänane reis viis meid Jõgevamaale Tabivere valda Elistvere loomaparki.

Elistvere loomapark asutati 1997. aastal. Algselt oli see mõeldud emata jäänud ja viga saanud loomadele, nüüd elavad seal ka juba nende loomade järglased ja teistest loomaparkidest, -aedadest vahetamise teel saadud asukad. Pargi eesmärgiks on jagada loodusharidust ja pakkuda võimalusi metsloomade vaatlemiseks nendele omases keskkonnas.

Nägime Elistveres nii meie metsade tavapäraseid loomi (rebane, metssiga, metskits, põder, pruunkaru, ilves, kährikkoer, nugis) kui ka "võõramaalasi" (kabehirv, põhjapõder, kairo ogahiir, deegu), aga ka isendeid, kes on varem meie aladel elanud, ent inimtegevuse tagajärjel oma elupaigad kaotanud (euroopa piison). Lemmikuks osutus muidugi karu Karuliina, kes vastu ootusi ei olnudki taliuinakus.

Elistvere ilves
Vaata teisi pilte SIIT.

Elistvere loomapargi töötajad rääkisid loomadest väga põhjalikult ja huvitavalt ning püüdsid vastused anda kõikidele "miksidele". Hiljem täitsime veel töölehte, et kinnistada õpitut, uurisime ja võrdlesime mikroskoobi all erinevate loomade karvu ning vaatsime filmi põdrast.

ÕPILASTE ARVAMUSI
Karl-Sander: Mulle meeldisid kõige rohkem laborihiired, sest neid oli nii palju ja nad olid nii nunnud. Ma oleksin ühte lausa endale tahtnud.
Reimo: Mulle meeldis kõige rohkem tšintšilja, sest ta oli suur, aga ta poolpilukil silmad olid nagu hiinlasel.
Renita: Mulle meeldis kõige rohkem üks valgetriibuline laborihiir, sest ta oli nii pehme ja armas.
Sandra: Minule meeldis kõige rohkem karu Karuliina, sest ta oli hästi ilus ja armas ning karvase kasukaga.
Kairi P: Minule meeldis kõige rohkem karu Karuliina, kes on 12aastane ning toodi loomaparki 1998. aastal. Mulle meeldivad karud, sest nad on nii suured ja ilusad. Meeldisid ka piisonid Villu ja Vilja. Ilvesed olid ka ägedad, magasid puu otsas. Põhjapõdrad meeldisid ka. Tegelikult meeldisid kõik loomad, kes seal olid, kõik nad oli väga ilusad ja tursked.

LUULETUSED
              karu                                                karu                                        tšintšilja
          suur, paks                                     suur, tugev                                  suur, paks
  kõnnib, magab, tukub                   magab, sööb, müttab               magab, jookseb, sööb
mõmm, mõmm - mina siin               vaikselt mett ta sööb                 ta on halli värvi
           mesikäpp                                       mesikäpp                                   villakhiir
Kairi Peetersoo (V kl)                  Sandra Orav (IV kl)                  Reimo Saar (V kl)

                                 laborihiir                                        laborihiir
                             armas, pehme                                     väike, arg
                      jookseb, mängib, luusib                       sööb, närib, siblib
                            ta on mustvalge                      vapper hiirte juustukuningas
                             juustukuningas                                     karvapall
                     Renita Ämarik (IV kl)                    Karl-Sander Orav (IV kl)

Karu oli suur ja lai,                          Põhjapõdral valge pea,                       Põder astus pikki samme,
istus seal ning mett ta sõi.              pikad sarved, kõrged jalad.                 näitas oma rohket rammu.
Tipa-tapa tema sammus,                  Kõnnib ilusasti ta,                              Ütles: "Minu nimi Tõnu,
lumest läbi vajus.                             kipsat-kõpsat -                                    aga rohkem ma ei sõnu!"
Maarja Brunn (VI kl)                   täpselt nagu preili Laa.                       Merit Sillaots (VI kl)
                                                         Astrit Böning (VI kl)

Puu otsas oli ilves,                      Metsa suurim kaslane,                 Kord suurel oksal istus ilves, 
kelle nägu oli pilves.                   kes istub päevad läbi                    ta iga päev seal magas.
Ise on ta suur kass                       puu otsas nagu                              Polnud üldse rahu tal, sest
ja tal on oma tass.                       president Ilves                              närilistel puu all trall.
Puu otsas tukub ta,                      oma toas magab.                                 Kõik teised loomad vaatasid,
eemalt teda vaatan ma.                Rauno Visor (VI kl)                         miks on seal kisa-kära
Ta on väga suur ja kuri                                                                             ja karu ütles hiirtele:
nagu minu koer Muri.                                                                              "Te minge puuri ära!"
Maria Tamela (VI kl)                                                                     Nüüd ongi närilised
                                                                                                            omaette puuris ning
                                                                                                            ilves magab rahuga,
                                                                                                            ei teda keegi kimbuta.
                                                                                                            Kristi Vister (VI kl)

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jõuluaeg

Jõuluaeg meie koolis oli üsna traditsiooniline - algasime advendihommikutega ning lõpetasime täna jõulupeoga.

Vaata teisi pilte jõulupeost SIIT.

Advendihommikutel laulsime jõululaule ning lugesime luuletusi.

• Esimesel advendil tutvustas raamatukoguhoidja Maimu Järv meile advendiajaga seotud kombeid, seejärel laulsime Walesi jõululaulu "Tooge tuppa kuusekene". Õp Kädi luges oma lemmikluuletusi talvest: L.Andre "Talvemuinasjutt" ja "Tuisus" ning T. Liivi "Katkise tiivaga ingel". Advendihommiku lõpetas "Lumememme jenka", mida kõik lapsed said kaasa tantsida.
• Teisel advendil laulsime "Päkapikujuttu", Maimu Järv jagas tarkuseteri vanarahvasalvest ning luges jõululuuletusi: V. Grünthal-Ridala "Talvine õhtu", O. Saare "Lilled lumes" ja I. Lemberi "Jõuluöö". Selle advendihommiku lõpetasime kõigi poolt armastatud "Aisakella" laulmisega.
• Kolmanda advendi pühitsemist alustasime lauluga "Jõulukellad". Õp Kaidi K luges lemmikluuletusi talvest: E. Esopi "Talvevärviliseks", J. Viidingu "Tuisk on kolmandat päeva" ja A. Rammo "Talveõhtu". Seejärel laulsime "Jõulurõõmu" ning tantsisime päkapikupolkat.
• Neljandal advendil kõlasid laulud "Tiliseb, tiliseb aisakell" ning "Jõulukell". Jõululuulet lugesid algklasside õpilased, kes nädalapäevad varem toimunud jõululuuletuste lugemise konkursil olid parimateks kuulutatud: 1. kl Kevin K, 2. kl Mariina, 3. kl Madis, 4. kl Renita ja Sandra. Samuti lõpetasime pidulikult lugemisaasta: tänati kõiki, kes aasta jooksul koolirahvale oma lemmikraamatuid ette lugesid ning selgus Ala kooli kõige usinam lugeja ja raamatulaenutaja - 4. kl õpilane Karl-Sander.

Suured tänud raamatukoguhoidja Maimu Järvele ja õp Kädile, kes advendihommikuid ette valmistasid ning lugemisaasta üritusi korraldasid.

Kaunist jõuluvaheaega kõigile!

Päkapikula on üks imetore maa

Täna tuli meile väike punane buss kooli juurde järele. Me panimegi riidesse ja läksime bussi. Sõidu ajal rääkisime metsloomadest.

Kui me kohale jõudsime, tulid meile vastu lasteaialapsed. Me sumpasime lõkke juurde. Kui me lõkke äärde jõudsime, nägime vallavanemat, kes lõket tegi. Seejärel palus õp Kädi, et me ringi võtaksime. Hakkasime laulma. Me laulsime targast päkapikust, rumalast päkapikust ja rõõmsast päkapikust.

Pärast laulmist läksime sooja. Me meisterdasime ja värvisime päkapikke. Pärast seda jõime teed ja sõime piparkooke. Samal ajal luges õp Maimu meile muinasjuttu. Sõime ja jõime veel ning läksime rõdule päkapikke vaatama. Mina nägin ühte päkapikku ja Rudolfit. Seejärel läksime kooli tagasi. Oli tore päev ja selliseid üritusi võiks veel olla.

Sandra Orav

4. kl õpilane

ALGKLASSIDE ÕPILASTE MÕTTEID PÄKAPIKUMAAST:

• KEVIN K: Me läksime päkapikkudelle külla ja nägime neid. Meile meeldis piparkooke süüa ja teed juua. Meile meeldis päkapikke teha.
• KEVIN G: Mulle meeldis päkapikkude meisterdamine. Natuke meeldis piparkookide söömine.
• VALERIJA: Me nägime seal päkapikke, kes tegid tööd. Sõime piparkooke, laulsime ja mängisime.
• KADRI: Mulle meeldis päkapikkude meisterdamine ja värvimine. Veel meeldis see, et loeti ette  raamatut.
• GRETE: Me käisime päkapikumaal. Me meisterdasime päkapikke ja värvisime neid. Meile pakuti piparkooke ja me pidime vaatama, kas me näeme päkapikke. Me tantsisime ka. Mulle eriti ei meeldinud.
• MADIS: Mulle meeldis päkapikke värvida ja piparkooke süüa ning teed juua. Mulle ei meeldinud bussiga sõita.
• RENITA: Mulle meeldis, kuidas me seal laulsime ja tantsisime, värvisime ja meisterdasime. Me vaatasime metsas ka päkapikke. Ma tahan sinna veel minna.
• KARL-SANDER: Alguses oli mul külm. Aga siis luges õp Maimu meile ühe loo ette ja meie tegime päkapikke ning joonistasime päkapikke ja sõime piparkooke. See oli lõbus.
• TAUNO: Me käisime Tündre järve ääres päkapikumajas. Tegime päkapikke, joonistasime, jõime teed ja sõime piparkooke. Vaatasime päkapikke metsa all, mängisime, tantsisime ja laulsime. Jäin päevaga rahule.
• KAIRI: Seal oli natuke külm, aga polnud hullu midagi. Me läksime tuppa ja värvisime päkapikke, siis meisterdasime päkapikke. See oli kõik vahva. Me sõime ka piparkooke ja jõime teed. Seejärel läksime vaatama päkapikke, aga mina ei näinud ühtegi.

"Kapten Trummiga reisimas"

Täna tehti meie koolis teatrit: külas olid Ervin Lillepea ja Raimo Aas, kes oma etenduses viisid meid koos kapten Trummiga reisima.

6. klassi õpilased olid lahkelt nõus oma elamusi kirjeldama.

• KRISTI: Etendus oli lahe, sest kapten Trumm rääkis nii naljakalt. Kitarriga onu laulis ja see oli ka lahe, sest tal oli nii kõva lauluhääl. Etenduse alguses pidid kõik silmad kinni panema ja ennast saare peale mõtlema. See tuli päris hästi välja. Lõpus pidime ka silmad kinni panema ning siis olime tagasi koolimajas. Täringumängu mängisime ka.
• RAUNO: Mulle pakkus kõige rohkem huvi muusika. Lahe ja naljakas etendus oli.
• MERIT: See etendus oli naljakas. Kapten Trumm küsis: "Kas teil on kõik viied?" Paljud vastasid: "Jaa!" Kapten kostis seepeale: "Ahsoo, ma ei teadnudki, et te kõik pugejad olete." Me saime ise ka kaasa mängida. Samuti meeldis mulle pootsman, kes mängis kitarri ja laulis.
• ASTRIT: Etendus oli lõbus ja ajas naerma. Mängimiseks kasutati kolme vahendit: hunti, jänest ja porgandit. Nad reisisid Kohvrisaarelt Klaverisaarele ning päris kaardi asemel oli neil lauamäng. Kapten esitas naljakaid küsimusi. Pootsman laulis ilusaid laule. Mulle meeldis.
• MAARJA: Etendus rääkis kapten Trummi merereisist. Kapten Trumm oli nii lahe, eriti tema häälitsused, näiteks "Ohoo!" ja "Ahsoo!" Naljaks oli, kui ta ütles: "Ma ei teadnudki, et te kõik pugejad olete." Nii ütles ta pärast seda, kui me olime talle öelnud, et meil on kõik viied. Vahepeal mängisime suure täringuga, mis tal kaasas oli. Veel oli kaptenil kaasas pootsman, kes mängis kitarri ja laulis.

Teatrietendus pole tegelikult ainuke kultuurisündmus, mida meil sel kuul õnnestus nautida. 10. novembril käis Ala rahvamajas Kinobuss, mis tõi näitamiseks kaks filmi. Lapsed vaatasid suure kaasaelamisega lõbusat filmi "Pettson, Findus ja mälukaotus". Lisaks Ala kooli õpilastele käisid kinoelamusi saamas ka Ritsu kooli õpilased. Täiskasvanutele näidati lühifilmi "Kutsar koputab kolm korda".

"Päikesesüsteemi hämarates tagatubades"

Täna käisime Otepää Looduspargis ning osalesime loodusõhtul, kus esines Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik, kelle ettekanne kandis pealkirja "Päikesesüsteemi hämarates tagatubades". Esineja rääkis meile Päikesesüsteemist ja tutvustas selle kaugemaid objekte. Saime teada, kuidas Päike tekkis, kust tulevad komeedid ning miks Pluuto enam planeet ei ole.

Kõige huvitavam oligi jutt Pluutost. Oma nime sai see taevakeha Vana-Rooma allmaailmajumala Pluto järgi, kusjuures nime pakkus välja inglise koolitüdruk. 2006. aastal otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon, et tegemist on siiski kääbusplaneediga. Peamiseks põhjuseks oli see, et Pluuto ei tiirle ümber Päikese nii nagu teised planeedid, vaid tema orbiit on hoopis pikergune, samuti liigub ta kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest.

Loodusõhtu oli väga põnev, sest jutte kosmosest on alati huvitav kuulata.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Peipsi järve jälgedes

Eilne õppepäev möödus Ida-Virumaal Iisaku vallas Kauksi külas, juhendajateks olid Kauksi looduskeskuse töötajad. Töö toimus kahes grupis, aga õppesisu oli sarnane. 

Kõigepealt jalutasime Peipsi-äärses metsas, vaatlesime rannamännikuid, nende kooslust. Õppisime tundma paakspuud, maitsesime kadakamarju või õigemini kadakakäbisid, sest kadakas on okaspuu ja seetõttu on ka tema vili käbi. Pöörasime tähelepanu looduse loomingule (mitmetüvelised puud, kõverad puud) ja otsisime jälgi loomade-lindude tegevusest (väga huvitav oli rähnide "korruselamu").

Peipsi ääres. Vaata teisi pilte SIIT.

Matkasime edasi käänulise Kauksi oja kallastel ning jõudsime lõpuks Peipsi järve juurde, kus meile räägiti, kuidas tekivad luited: tuul kannab liivateri  ühest kohast teise, kuni kohtab oma teel takistust ja puistab liivaterad maha. Luited esinevad ainult Peipsi põhjakaldal, lõunakallas on üsna soostunud. Selle põhjuseks on maa kerkimine põhjakaldal, mistõttu Peipsi järve vesi valgub aeglaselt lõunasse ja ujutab seal üle järjest uusi alasid. Peipsi-äärsed luited on kinnistunud, kasvanud täis taimestikku.

Veel räägiti meile Peipsi järve kalavarudest ning kalapüügiriistadest. Kalu on Peipsis 37 liiki, kõige rohkem on rääbist, ahvenat, tinti, haugi, lutsu, aga ka koha, särge, latikat ning siiakala. Kalapüügiriistadest tutvustati nii tänapäevaseid vahendeid kui ka neid, mis praeguseks keelatud:

• Väga levinud vahend on sikuska - söödata õng, millega püütakse eelkõige jääaugust siiga, ahvenat ja muid suuremaid kalu.
• Mutt ehk põhjanoot on lühikeste võrktiibadega noot, mille tiibade pikenduseks on õletuustidest ja võrguräbalatest valmistatud köied, mille lohisemisel mööda põhja tõmmatakse üles muda, mis lööb omakorda liikvele põhjakalad. Muti vedu kasutatakse tänapäevalgi.
• Lutsumänd koosnes 6-12 raudharust, mille teravad otsad olid keeratud ülespidi. Kui mända jääaugus üles-alla liigutati, hakkasid õnge külge kinnitatud metallitükikesed helisema ja meelitasid kala ligi. Tänapäeval on sellega püüdmine keelatud, sest seda kasutati talvisel kudemisajal.

Pärast retke võtsime looduskeskuse hoovis veidi kehakinnitust ning seejärel loeti meile looduskeskuse õppeklassis Kodavere murrakus muistendit Peipsi järve tekkimisest. Tagasiteel pajatas Avinurmest, Kallastest ja Alatskivist meile õpetaja Ermiine, kes on sealtkandist pärit. Juhan Liivi sünnikohast olid kõik küll kuulnud, aga paljud nägid seda esimest korda. Samuti oli huvitav kuulata vanausulistest, kelle jaoks aeg oleks nagu seisma jäänud - nad elavad Peipsi-äärsetes külades väga vanade tavade järgi.

Jõudsime koju üsna hilja, seetõttu kokkuvõtte õppepäevast tegime täna. Vanemates klassides viidi esimese tunni ajal läbi tunnikontroll-viktoriin. Igast klassist kolm parimat said auhinnaks šokolaadi ning loodusteemalise brošüüri. Nooremad õpilased joonistasid reisil kogetu-õpitu põhjal pildi.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.