2014/15. õppeaasta avaaktus

Esimesse klassi astujad: klassijuhataja Raili Vister, Mattias Burenko, Anne-Marii Burenko, Marleen Aaste, Keiti Pinka, Tarasrico Slota. Pildilt puudub Margus Vassiljev.

Fotode autor: Ain Veebel                                                                         Teisi pilte vaata SIIT.

Lõpupidu

Lõpetajad: Kristi Vister, Maido Mägi, Ragne Rasin, klassijuhataja Kaidi Kuškis, Maarja Brunn, Rauno Visor, Merit Sillaots, Airo Hass, Emily Lepp, Jaak Rigor Maidla, Silja Paas

Pildilt puuduvad Saido Hõbemäe ja Lauri Utsar

Teisi pilte vaata SIIT.                                                                                Fotode autor: Neil Viskov

Tutipidu ja lasteaia lõpupidu

Lasteaia lõpupidu: Karoliine, Margus, Marleen ja Keiti

Tutipidu                                                                               FOTOD Maarja Brunni erakogust
Teisi pilte vaata SIIT.

"Kevadtorm 2014"

"Kevadtorm 2014" ajal peatusid meie kooli võimlas Ameerika ja Eesti sõdurid. Pärast seda, kui neil olid õppused peetud, tutvustasid nad enne lahkumist meile oma varustust ning rääkisid sõdurielust.

Sõdurid lubasid oma varustust ka proovida.                                         Fotode autor: Lea Abolkaln

Projekt "Helme valla lasteaialaste linnuõpe"

Sügisest kevadeni õppisid Helme valla kahe lasteaia (Ala Põhikool ja Ritsu LAK) lapsed linde. Alustati ränd- ja paigalindude õppimisega: lapsed said teada, miks linnud rändavad ja millised linnud jäävad meile talvituma. Ornitoloog Tarmo Evestuse juhendamisel saadi uusi teadmisi röövlindudest. Lapsed õppisid Eestis elavaid röövlinde, uurisid nende välimust, eluviisi ja toitumist. Saadi teada, miks neid tuleb kaitsta ja kuidas seda tehakse. Programmi lõpetas viktoriin röövlindudest. Kinnistamiseks joonistasid lapsed röövlinde. Detsembris vaatasid lapsed Rein Marani filmi meie tavalisematest laululindudest ja joonistati oma lemmik paberile.

Talilinde õpiti Riho Kinksi juhendamisel. Talvel hoolitseti meile talvituma jäänud lindude eest: meisterdati linnumaju ja rasvakuule ning anti aialindudele päevalilleseemneid. Veebruaris tutvusid lapsed jäälinnuga - aasta linnuga. Joonistati ja volditi jäälindu ning kuulati tema laulu.

Kevadel pakkusid põnevust õppepäevad "Lindude keelest" ja "Munast kanaks". Kuulati ja õpiti linnulaulu ning uuriti kanamuna ehitust ja selle arengut tibuks. Alal külastati talu, kus kasvatatakse kodulinde.

Projekti lõpuüritus toimus linnuristipäeval, 15. mail. Kuulati uskumusi tähtpäeva kohta, lauldi ja tantsiti rahvalikke tantse, autasustati parimaid linnutundjaid. Kriitidega joonistati asfaldile pilte lindudest.

Projekt andis lastele palju uusi teadmisi lindudest meie ümber ja tekitas huvi lindude jälgimise vastu.

Evelyn Tamm

projektijuht

Projekti toetasid rahaliselt Helme vald ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tähistame linnuristipäeva

Õppepäev "Munast kanaks"

Rõõmsad linnuõppijad

Joonistame linde

"Muinasjutt kuldsest kalakesest"

Täna käis meil etendust andmas Banaanikala Projektiteater koosseisus Allan Kress - näitleja ja Indrek Tamm - pianist. Nad esitasid meile "Muinasjutu kuldsest kalakesest", mis on lavastatud Aleksandr Puškini teksti põhjal.

Aasta oli 1833, kui Puškin "Kuldkalakese" kirjutas. Kirjanduses ja muusikas oli valitsevaks vooluks romantism. Oli valsi võidukäik. Ajastu nägu peegeldus lavastuses ka muusika kaudu, sest etenduses kõlas Chopini muusika.

"Muinasjutt kuldsest kalakesest" on ühelt poolt lihtne muinasjutt, aga teisalt pakub see palju mõtlemisainet: miks on inimesed ahned ja tahavad üha uhkemaid asju, miks nad ei lepi olemasolevaga, kas elus peakski olema soovidega ettevaatlik?

Nii õpilastele, lasteaialastele kui ka õpetajatele meeldis etendus väga. Eriti tore oli, et sai ka ise kaasa lüüa: lapsed said vastata esitatud küsimustele, Kevin K sai pisikese rolli ning õpetaja Syrle oli nõus olema Allan Kressi valsipartneriks. Loodetavasti leiab Banaanikala Projektiteater teinegi kord tee meie kooli.

Õppekäik Võrtsjärve äärde

Täna käisime koos Riidaja kooliga Võrtsjärve õppekeskuses. Kohale jõudes tervitasid meid Anu, Annaliisa ja Maret. Seejärel läksime õppekeskuse teisele korrusele, kus kuulasime loengut kalastusviisidest ja kalastustarvetest. Saime vaadata ja katsuda erinevaid lante, õngi ja muud sellist. Seejärel pidime täitma töölehti.

Edasi läksime ruumi, mille akendel olid erinevad kalad. Meile näidati vee läbipaistvuse ja sügavuse mõõtmisvahendeid, lisaks sellele saime näha ka seadeldist, millega võetakse põhjaproove, et vaadata, missugused selgrootud seal elavad. Neid proove võetakse kaks korda aastas, et jälgida põhjaelustiku mitmekesisust.

Pärast kalade uurimist krabasime õnged ja läksime kalale. Panin minagi õngekonksu otsa ussi ning viskasin õnge vette. Ei läinud minutitki, kui õnge otsas oli väike roosärg. Saime kalastada umbes tund aega - päris kalamehe jaoks on see üpris väike aeg.

Pärast kalastamist pakkisime õnged kokku ja hakkasime gepsima. Me ei saanud päris hästi aru, kuidas GPS töötab, aga tegime ära nii palju ristsõnast, kui oskasime.

Seejärel läksime kalepurjekas Paulaga Võrtsjärvele sõitma. Kapteni nimi oli Jaan ja pootsmani nimi Sass. Kapten ütles poistele, et nad peaksid tüdrukuid paati aitama, kuid poisid ei aidanud. Seetõttu hakkas kapten poisse odratolgusteks kutsuma.

Purjekal pajatas kapten Jaan loo sellest, kuidas purjekas nime sai: kui kapten purjekaga merel oli, siis sünnitas tema naine seal tütre, kes sai nimeks Paula.

Oli väga lahe ja õpetlik reis. Sain teada, et Eestis on täielikult keelatud püüda nelja liiki kala: harjust, tuura, tõugjat ja säga. Meil võiks selliseid kalastusreise rohkem olla!

Loo autor töölehte täitmas.                                                                        Fotode autor: Kaja Hass

Sandra Orav

7. kl õpilane