Linnuõpe lasteaias: röövlinnud

Täna tuli Ala ja Ritsu lasteaialastele külla looduskaitse bioloog Tarmo Evestus, et rääkida röövlindudest. Kaasas oli tal kaks linnutopist: kakk ja kotkas.

Looduskaitse bioloog tegi lastele selgeks, missugused linnud on röövlinnud, missugused mitte. Röövlind on kõvera konksja noka, suurte tiibade ja tugevate teravate küünistega. Röövlind ei laula kunagi.

Kullilised on märkimisväärselt head jahipidajad, kes kütivad väga erinevaid saakloomi, keda nad tapavad võimsate küünistega. Neil on hea nägemine ja kuulmine. Kotkas näiteks võib näha õhust 5 kilomeetri kõrguselt inimest.

Tarmo Evestus rääkis lastele ka kullide toidukaardist ja pesitsemisest. Kakud teevad näiteks pesa murdunud puude otsa. Samuti näidati lastele erinevate lindude ja loomade pilte, mille abil mängiti äraarvamismängu, kus lapsed pidid tõstma küsimuse vastuseks õige pildi. Hiljem meisterdasime ja joonistasime ise röövlinde.

Oli tore ja õpetlik loodustund, mis meeldis nii kasvatajatele kui ka lastele.

Õppepäev toimus loodusainete õpetaja Evelyn Tamme juhitud projekti "Helme valla lasteaialaste linnuõpe" raames.

Laine Kink

lasteaiaõpetaja

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loovuse radadel

Täna toimus Valgamaa kutseõppekeskuses seminar teemal "Loovuse radadel", mis jätkus üle-eestilise Osaluskohvikuga.

Loovusest rääkis kõigepealt ettevõtja Marek Mekk, kelle arvates võib loovuseks nimetada juba oskust fantaseerida ning kiirelt ja paindlikult mõelda. Tõrva gümnaasiumi õpilane Janek Loko avaldas arvamust, et üks noor peaks loov olema just seetõttu, et elus edasi jõuda, et oleks piisavalt fantaasiat, et uusi asju välja mõelda ja enda annet proovile panna ning midagi saavutada.

Seejärel jagas muljeid oma loovast tööst ja teekonnast disainimaailma Sille Sikmann, kes on Eesti disaini auhinna Bruno äramärgitud töö autor ja ettevõtte Scheckmann omanik. Tema firma tegeleb eksklusiivsete käsitsi valmistatud jalanõude ja aksessuaaride valmistamisega meestele. Oli innustav kuulata kellegi edulugu, kuidas keegi on saavutanud selle, mida ta armastab.

Ovaalstuudio oli välja mõelnud mõned virgutavad ja ergutavad tegevused. Brasiiliast pärit mees, kes oli käinud vihmametsades, rääkis meile palju uut ja huvitavat helide kohta. Seejärel saime tavapäraste vahenditega - erinevate torude ja muu sellisega - ise muusikat teha.

Päeva teises osas toimus Osaluskohvik, mille eesmärgiks oli tuua ühiste teemade ümber kokku väga erineva tausta ja kogemustega noored ja noortemeelsed inimesed, et panna paika noorte tulevikusuunad. Väikestes ümarlaudades arutati viie teema üle:

• noorte töötuse vähendamine kohalikus omavalitsuses,
• noorte omaalgatuse suurendamine kohalikus kogukonnas,
• ennetustöö narkootiliste, psühhotroopsete ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks,
• koolivägivalla vastu võitlemine,
• noorte liikumine.

Seminarist ja Osaluskohvikust võttis osa umbes 200 Valgamaa noort. Ala koolist osalesid Maarja Brunn, Saido Hõbemäe, Eliise Maiste, Kristjan Paurson, Merit Sillaots, Maria Tamela, Lauri Utsar, Rauno Visor ja Kristi Vister 9. klassist ning huvijuht Kaja Hass. Päev oli huvitav ja ideederohke.

Kristi Vister

9. kl õpilane

Kohtumine kirjanikuga Taagepera raamatukogus

Täna kohtusime Taagepera raamatukogus Elmar Oravaga, kes on Valgamaal tuntud kui Hummuli raamatukogu juhataja ja viljakas kirjamees. Ta rääkis oma elust ning luges ette katkendeid käsikirjast, mis pole veel raamatuks saanud.

Elmar Orav sündis 1941. aastal Hummulis, seal alustas ta ka oma kooliteed. Piiratud majanduslike olude tõttu katkes tema haridustee mõneks ajaks, kuid sihikindla mehena lõpetas ta kaugõppes keskkooli ja omandas Tartu ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Raugematu soov õppida ja ennast mitmekülgselt arendada on saatnud teda tänini.

Elmar Orav on pidanud mitmeid ameteid. Ta on olnud näiteks põllumees, postiljon, metsatehnik, õpetaja. Kõige enam on teda köitnud raamatud ja töö raamatukogus, kus on võimalus olla kogu aeg inimeste keskel ja ammutada ainest oma raamatute jaoks. Kirjanik sõnas, et vanemas eas on ta eriti hakanud hindama ilu ja inimesi enda ümber. Mulgimaal sündinuna tunneb ta huvi mulgi keele ja kultuuri vastu, nii mõnedki lood on ta kirja pannud Helme kihelkonna murrakus. Küsimusele, missuguseid raamatuid talle endale meeldib lugeda, kõlas vastuseks, et läbi aegade on lemmikuks olnud Oskar Lutsu "Kevade".

Elmar Oraval on tänaseks pandud paberile umbes tuhat lugu. Paljud on jõudnud raamatukaante vahele: ilmunud on mälestusteraamatud "Lapsepõlve radadel", "Igatsus õnne järele", "Kodupäikese all" ja "Taas lapsepõlvemaile". Nagu pealkirjadestki võib välja lugeda, on tegemist lugudega kirjaniku nooruspõlvest. Mitmed ennesõjaaegsed lood on kirja pandud vanemate inimeste, peamiselt oma ema meenutuste põhjal. Ehkki lapsepõlv ja noorusaastad olid rasked, leidus nendes killukaupa kaunistki. Rõõm ja kurvastus tulevad tema lugudes vaheldumisi esile. Sarnast tonaalsust kandsid ka kohtumisel ette loetud lood, kus huumoriga vaheldusid kurbusenoodid. Autori koduarmastust ja kiindumust oma kodupaiga vastu ilmestasid lugude vahele põimitud lüürilised laulud, mida esitasid Leana ja Eha Lihtne.

Kohtumine Elmar Oravaga toimus kultuuripärandi aasta raames.

Kaidi Kuškis

emakeeleõpetaja

Euroopa keeltepäeva veebiviktoriinilt võitsid auhinna kaks Ala kooli õpilast

Euroopa keeltepäeva veebiviktoriini korralduskomisjoni auhinna võitsid loosi teel paljude teiste hulgas ka meie kooli 8. klassi õpilased: KAIRI PEETERSOO ja KAISA PINKA.

Viktoriinist võttis osa üle 3000 õpilase üle kogu Eesti. Kõikidele küsimustele õigesti vastanuid oli 292, auhinnad loositi nende vahel.

AHHAA teadusteatri külaskäik

Täna oli meil külas AHHAA teaduskeskus projektiga "Ahhaa, õnnetus ei hüüa tulles." Toimusid situatsioonimäng ja teadusteatri etendus.

Osalusmängus tutvuti erinevate õnnetusjuhtumite kirjeldustega, infokaartidelt sai teavet, kuidas käituda, kui leiad pommi või muu kahtlase eseme:

• Ära puutu leidu! 
• Jäta koht meelde ja mine ise eemale!
• Teavita 112 ja räägi, mida nägid!
• Jäta enda kontakt!
• Ära luba teisi lähedale!
• Oota abi!

Rühmatööna tuli õpilastel välja mõelda õnnetuste ennetamise juhised ning hiljem toimus ühine mõttevahetus ja arutelu.

Kaarel ja Jorven AHHAA teadusteatrist demonstreerivad plahvatusi. Teisi pilte vaata SIIT.

Fotode autor: Evelyn Tamm

Teadusteater demonstreeris erineva tugevusega plahvatusi ning lööklaine tugevust ja mõju. Õpilased osalesid aktiivselt arutelus, kuid kõige rohkem pakkusid elevust plahvatuste võimsus ja tulevärk ning sellega kaasnev tossupilv. Nii mõnigi õpilane lubas järgmisel veerandil keemiat paremini õppima hakata.

Projekti rahastasid Päästeamet ja Lõuna-Eesti pommigrupp.

Evelyn Tamm

loodusainete õpetaja

Õppeprogramm Sangaste pargis

Kevadel osalesid Ala kooli õpilased edukalt RMK metsaviktoriinil. Auhinnaks saadi õppeprogramm Sangaste pargis, kus me täna käisimegi.

Alustuseks rääkisid giidid Sangaste lossist ja pargist. Lossi viimane omanik krahv F. G. M. von Berg oli mitmekülgsete huvidega, muuhulgas tunti teda dendroloogina. Tema rajaski lossi ümbrusesse nii lossi- kui ka metsapargi.

Metsaparki eraldab lossipargist omavahel kraavidega ühendatud tiikide süsteem. Metsapark on jagatud kuude ossa puude geograafilise päritolu alusel: Eesti, Euroopa, Lõuna-Euroopa, Siberi, Aasia ja Põhja-Ameerika osakond. Pargis asub ka krahvi jahikoerte kalmistu nimeliste hauaplaatidega.

Tutvusime pargis kasvavate haruldaste liikidega: kuradipuu, valge ja keerdmänd, mandžuuria pähklipuu, palsaminulg, suurelehine pärn. Peahoone taga nägime nn Peetri tamme, mille olevat istutanud Peeter I. Samuti uudistasime pargis kasvavaid Eesti kõrgemaid puid: 41-meetrine ebatsuuga, 35-meetrine saar ja 12-meetrine valgepöök.

Krahv Berg tegeles ka rukki aretusega, seetõttu õppisime tundma teravilju: rukis, nisu, oder, kaer. Pidime oskama neid üksteisest eristada ja teadma, mida neist valmistatakse.

Pärast õppekäiku täitsime töölehti ja kuulasime pärimuslugusid krahv Bergist.

Kairi Peetersoo

8. kl õpilane

Hetki õpetajate päevast

Hetki õpetajate päevast. Teisi pilte vaata SIIT.

Fotode autorid: Kaja Hass ja Kaidi Kuškis

Vaata pildigaleriid õpetajate päeva tähistamisest Endla teatris SIIT.