Sügisene looduslaager Lillis

12.-13. september

Valmistasime vihtasid. Teisi pilte vaata SIIT.

Veepäev

Täna peeti Ala Põhikoolis veepäeva. Koolipere jagati kaheks. Üks grupp läks Taageperra jalgsi ja sihtpunkti jõudes uuris paisjärve elustikku Külli Kalamees-Pani juhendamisel. Teiste hulgas kohtusime selliste põnevate tegelastega nagu vesihark, vesiämblik, selgsõudur, kiilivastne, mudakukk, kaan, kollaserv ujur ja puruhunniku seest piilus isegi mõni puruvana.

Erinevate liikide kohta selgus nii mõndagi. Näiteks kas sina teadsid, et selgsõuduril on hirmsad lõuad ja ta võib lausa hammustada? Ega ta nüüd igat ujujat nii meelelahutuseks ründama ei lähe, üldiselt kasutab ta oma lõugu ikka toidu hankimiseks ja inimene oleks tema jaoks ilmselgelt liialt suur suutäis. Kui aga selgsõudur sõrmede vahele võtta, siis ta võib üsna valusasti näksata küll.

Kanuumatk. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autorid: Kaja Hass, Kaidi Kuškis ja Imre Arro

Teine grupp liikus Õhne jõge pidi kanuudega ja õppis tundma jõe elustikku, nii mõnigi õpilane oli kaelast saati vees, et kanuud erinevatest takistustest välja tirida ja tänu sellele sai mitmeid kordi kinnitust tõsiasi, et vesi on ikka täitsa märg ja üsna jahe ka juba. Hoolimata märgadest riietest, oli matk tore ning nii mõnegi õpilase ja õpetaja jaoks pikaks ajaks meenutamist väärt.

Tagasiteel toimus gruppide vahetus: kes olid jalgsi tulnud Taageperra, läksid tagasi kanuudega ja vastupidi.

Veepäev toimus projekti "Loodusüritused Helme-Tõrva piirkonna loodussõpradele 2013. aastal" raames.

Kaja Hass

huvijuht

                                                                          

  Toetasid Helme vald ja

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Õpilaste muljeid

LAURI (8. kl): Minu arvates oli see päev päris normaalne. Ma sõitsin esimest korda kanuuga. Teekond oli pikk ja käänuline. Veelgi parem oleks olnud, kui minu paariline poleks kogu aeg virisenud. Erinevalt paljudest teistest ei kukkunud meie aga ümber ega pidanud ka kanuust välja tulema, nii et me jõudsime sihtpunkti täiesti kuivalt. Mõned, kes märjaks said, jäid järgmisel päeval haigeks.

KALLE (8. kl): Ma sõitsin ka esimest korda kanuuga. Oleksin mitu korda peaaegu ümber läinud, sain märjaks ka.

TAUNO (7. kl): Kanuuga oli tore sõita, aga liiga tihti jäime kinni, sest vesi oli üsna madal jões. Pärast kanuutamist sõime maitsvat plovi ja kringlit ning jõime morssi. Seejärel uurisime paisjärve elustikku. Saime ise kahvaga püüda, leidsime palju erinevaid liike. Pärast täitsime veel töölehte.

GRETE (6. kl): Mina olin ühes kanuus Sandraga. Jäime kogu aeg kinni, sest vesi oli nii madal. Alati pidin mina vette minema, et kanuu lahti lükata. Korra oleksime isegi ümber läinud, aga õnneks seda ei juhtunud. Kohale jõudes olin läbimärg.

KÄTLIN (6. kl): Mulle meeldis väga kanuumatk. Lisaks sain palju teadmisi Õhne jõe ja Taagepera paisjärve elustiku kohta. 

Muinasjutuhommik Piret Pääriga

Muinasjutuhommik Piret Pääriga (paremal).                                                   Autor: Kaja Hass

Täna hommikul külastas veepäeva raames meie kooli jutuvestja Piret Päär. Jutustaja oli väga emotsionaalne, lapsed kuulasid tähelepanelikult ja oskasid igast loost üles leida tõeterad, mida saame oma elus ka edaspidi kasutada. Tore oli see, et meie Õhne jõgi võttis jutustaja nägemuse järgi hoopis Õnne jõe kuju. Laste arvates võiks igal nädalal olla üks muinasjutuhommik nii toreda jutustajaga.

Lugegem ja rääkigem rohkem muinasjutte!

Raili Vister

algklassiõpetaja

Valgamaa 93. aastapäeva tähistamine

Täna tähistasime oma koolis Valgamaa 93. aastapäeva. Toimus viktoriin erinevate võistkondade vahel. Kui mõni võistkond ei teadnudki täpselt, mitu valda on meie maakonnas või milline näeb välja maakonna vapp, siis kaardil oskasid kõik võistkonnad oma kodumaakonna ära märkida.

Iga võistkond sai üheskoos joonistada pildi kõige kaunimast kohast Valgamaal. Joonistati Helme ordulinnuse varemeid, Taagepera lossi, Vanamõisa hüppetorni ja paar võistkonda pidas Valgamaa kauneimaks kohaks just Ala Põhikooli. Lõpetuseks sai iga õpilane Valgamaale midagi ilusat soovida ning selle kaardile kinnitada. Nii nagu igal õigel sünnipäevapeol, kostitasime ka meie külalisi kommidega.

Õnnitluskaart Valgamaale: õpilaste ühistöö

Kaja Hass

huvijuht

2013/14. õppeaasta avaaktus

Esimesse klassi astujad Marion Rosemari Tiirak, Mattias Burenko ja Keivo Ganijatullin koos klassijuhataja Kaidi Visteriga.

Teisi pilte avaaktusest vaata SIIT.                                                        Fotode autor: Ain Veebel

Linnulaager

Laagripäevad viisid õpilased lindude salapärasesse maailma

Juulikuu esimesel nädalal toimus Taageperas Kivimäe hostelis linnulaager. Selle korraldas Ala põhikooli õpetaja Evelyn Tamm. Laagripäevade tõrgeteta sujumisele aitas kaasa ka Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Liia Ortus. Linnulaagris osalejateks oli nelikümmend Ala põhikooli ja Tõrva gümnaasiumi õpilast.

Viis laagripäeva olid väga sisutihedad ja töised. Programm oli koostatud selliselt, et õpilased said teada väga palju uut ja huvitavat meiega ühist eluruumi jagavatest lindudest ja nende toimingutest.

Juba esimesel laagripäeval viis linnuteadlane Külli Kalamees laagrilised linnulaulu imeliste helide võlumaailma. Õpilased said kuulata, kuidas üks või teine lind laulab ja mis sõnumi nad oma viisikatketega ümbritsevasse keskkonda saadavad. Sügava elamuse jätsid õpilastesse samuti varahommikused linnuretked ning Peep Veedla teadmistele tuginev linnupesade tundmaõppimine. Pikaks ajaks jääb õpilastele kindlasti meelde Urmas Sellise loeng kotkastest ja röövlindudest ning väljasõit Valgjärve äärde, kus suplemisele ja ujumisele lisaks viidi läbi ka praktilised kotkauuringud. Elamusterohkeks osutus ka Tarmo Evestuse juhendatav linnuretk meie tavalisemate linnuliikide tundma õppimiseks ja tema loeng lindude elust. Täiendavaid teadmisi juba eelnevalt omandatule pakkus ka Riho Kinks vestlusega lindude rändest ja nende kirjeldamisest. Erilist tähelepanu pööras teadlane 2013. aasta linnule, kelleks on teadupärast nurmkana.

Lisaks mainitule pandi üles veel mitmeid näitusi, valmistati lindude pesakaste, joonistati linde ja nende pesitsuskohti ja korraldati õpitu põhjal viktoriine.

Samavõrd pöörati laagris tähelepanu ka isiklikule hügieenile, korraharjumuste lihvimisele, päevarežiimist kinni pidamisele jne.

Pesakasti ehitamas Peep Veedla juhendamisel. Teisi pilte vaata SIIT.

Fotode autor: Liia Ortus (Tõrva Gümnaasium)

Ala põhikooli õpilane Kristjan Paurson ütles põnevale linnulaagrile tagasi mõeldes, et tema jälgib loodust pidevalt, aga see laager pani teda hoopis teadlikumalt meid ümbritsevat loodust vaatlema ja selle seaduspärasustest aru saama. "Teise pilguga näen nüüd ka meiega ühist eluruumi jagavaid linde. Nüüd oskan neid palju rohkem üksteisest eristada. Eriti laulu järgi. Kuigi mõnikord osutub see siiski suhteliselt raskeks. Et täpsemalt teada saada, missuguse linnuga on tegemist, tuleb kindlaks teha ka tema välimus, elupaik, lendamise iseärasused jne." Nooruk lisas, et see oli väga vajalik laager. "Siin jagati täiendavat teavet sellele, mis koolis õpitud. Pärast laagris olekut lähen tööle. Kogun raha selleks, et autojuhiload kätte saada. Loomulikult jätkan ka lindude vaatlemist ja nende toimingute jälgimist," oli Paurson veendunud.

Sama kooli kolmanda klassi lõpetanud noormees Kevin Köster ütles, et temale meeldis laagris kõige rohkem Valgjärve ääres käimine ja kotkaste uurimine. "Meile pandi traksid külge ja siis ronisime nagu tõelised kotkauurijad vastavate rihmade abil kõrge männipuu otsa. Vajalikud turvaseadmed olid ka, et keegi ei kukuks. Kotkauurijad käivad nende seadmetega kaameraid üles panemas ja kotkaste pesi uurimas," selgitas kotkastest vaimustunud nooruk. Nad olevat ka teiste lindude pesi vaatlemas käinud. "Õpetaja Evelyn Tamm leidis kõige suurema musträsta pesa. See oli lindude poolt maha jäetud, sest pojad olid sellest pesast juba välja lennanud. Mina leidsin ka ühe pesa," ei varjanud Kevin Köster oma rõõmu. Tema sõnul valmistati laagris ka lindude pesakaste. See olevat olnud küllaltki raske ja täpne töö, kuid samavõrd põnev ka. "Olen selles linnulaagris palju juurde õppinud. Nüüd oskan vabalt eristada kuldnoka, musträsta ja lehelinnu laulu. Kõige rohkem jäid aga meelde hall kärbsenäpp ja pääsukesed. Ühesõnaga – see oli väga hea laager," ütles Kevin Köster laagris veedetud päevadele tagasi vaadates.

Tõrva gümnaasiumi õpilane Helen Hiiob väitis, et temale jäänud linnulaagrist väga hea mulje.  "Laagris olid head õpetajad ja väga asjatundlikud lektorid. Ka õpilased said omavahel hästi läbi. Igavust ei pidanud keegi tundma, sest kõik oli eelnevalt peensusteni läbi mõeldud. Huvitavat tegevust jagus kõikidele," tegi tütarlaps laagris veedetud päevadele hetkelise tagasivaate. Temale meeldinud väga õpetaja Meeri Raide juhendamisel lindude joonistamine. "Samas õppisime ka erinevaid joonistamise tehnikaid. Ka lindude pesakastide valmistamine oli minu jaoks uus kogemus. Samuti lindude eristamine sulestiku, jalgade ning noka kuju järgi. Varem tundsin ära metsvindi, talvikese, rähni ja muidugi ka toonekure. Kuid selles laagris õppisin paljusid teisigi linde ilma erilise vaevata ära tundma," jätkas vestluskaaslane.

"Taageperas olev Kivimäe hostel on väga hea koht linnulaagri läbi viimiseks. Oleme ju siin otse elava looduse keskel. Siin on kõik tingimused õpilaste silmaringi laiendamiseks loodud. Ka toitlustamine ja majutamine on tasemel," ütles linnulaagri korraldaja Evelyn Tamm laagripäevadele tagasi vaadates.  

Linnulaagri läbiviimist toetas nõu ja jõuga Eesti Ornitoloogia Ühing, rahastas Keskkonna Investeeringute Keskus, omaosaluse kulud kattis Helme vald.

Vello Jaska

Kommentaar

Kaie Leppik, Tõrva gümnaasiumi õpilane:

"Õpetaja Liia Ortus teab, et mulle meeldib linde vaadelda ja pildistada, sellepärast pakkus mulle võimaluse Kivimäe turismitalus toimuvas linnulaagris osaleda. Võtsin selle pakkumise pikemalt mõtlemata vastu ja ei kahetse. Elan maal Jõgevestes ja sellepärast on loodus kogu aeg minu ümber. Sellest johtuvalt olen õppinud loodust armastama ja hindama. Olen ka varem mõnes laagris osalenud, kuid see linnulaager oli kindlasti üks asjalikumaid ja huvitavamaid, sest kogu aeg jagus põnevaid ning silmaringi arendavaid tegevusi. Nüüd oskan paljusid linde eristada ja tean üht-teist ka nende eluviisist. Eriti palju uut teavet sain kotkaste kohta. Nüüd tean, et linde tuleb osata vaadelda, neid mõista ja nende tegevust jälgida. Kavatsen ka tulevikus oma elu maaga siduda. Loodan, et minust saab hea loodusfotograaf."

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lõpupidu

Lõpetajad: Geimo Saar, Elen Liigus, klassijuhataja Aili Kiidli, Martin Burenko

Teisi pilte vaata SIIT.                                                                                Fotode autor: Neil Viskov