Maal on mõnus

Käisime täna kogu kooliga Olustveres. Bussisõit sinna oli 70 kilomeetrit pikk. Poolel teel tekkis udu ning siis hakkas veel tuiskama ka. Kui Olustverre jõudsime, pani mind imestama, kui paks lumi seal on, meie kandis küll enam nii palju ei ole.

Meid võtsid vastu kaks Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õppivat õpilast. Me alustasime ringkäiku. Kõige rohkem meeldis mulle hoones, kus olid topised ja puust hobused. Viljandi kodanik Voldemar Luha oli õppinud seal koolis. Alles pensionieas hakkas ta hobuseid nikerdama ja neid tegi ta üle 300, kusjuures paljud hobused on rakendis. Linnutopiste looja Ilmar Tilk õppis samuti Olustvere koolis. 

Mulle meeldisid väga ka maitsvad meesaiad, mida saime mesilas. Seal saime ka palju teada: mesilased olid olemas mitu tuhat aastat enne inimesi ja loomi; emamesilane "laulab" ja elab kuni 5-aastaseks. Isamesilane ehk lesk elab ainult ühe suve, sest nad aetakse sügisel tarest välja. Veel sain teada, et töömesilased on tüdrukud - see pani mind väga imestama. Nemad elavad suvel kuni viis nädalat, talvel kauem.

Lõpuks sõime lõunat ja siis läksime koju. Mulle meeldis seal väga. Jään uut reisi ootama.

Kevin Köster

3. kl õpilane

Maal on mõnus                                                      Autor: Maarja-Magdaleena Vister, 1. kl õpilane

Mulgimaa laste folklooripäev

Täna kogunesid Ala rahvamajja folklooripäevale Mulgimaa koolide õpilased ja lasteaialapsed oma õpetajatega. Võõrustajateks olid Helme kihelkonna lapsed, külalisi saabus nii Halliste, Karksi kui ka Paistu kandist.

Folklooripäeva teemaks oli "Küläst küllä viip mu tii" ning eesmärgiks tutvustada noortele esivanemate keelt, kultuuri ja elulaadi.

Päeva organiseerijaks oli Ala rahvamaja juhataja Liivi Arro, pidu juhtisid Katrin Rannu ja Valdeko Kalamees.

Halliste lapsed esitasid mitu laulu ja laulumängu. Karksi kihelkonna esindajad esitasid dramatiseeringu A. Kitzbergi jutustuse "Räime Reeda 10 kopikat" ainetel. Paistu lapsed laulsid kandle saatel ning esitasid lühinäidendi "Vigur rehepapp". Helme valla lapsed elustasid vanavanemate töid ja tegemisi: villa kraasimine, vokiga ketramine, lõnga kerimine. Ene Vilipuu juhendamise ja laulu saatel tuletati meelde, kuidas lüpstakse lehma, lüüakse kokku võid ning tehakse põllutöid.

Päev läks väga kenasti korda ja pakkus osavõtjatele suurt lusti.

Ala kooli lapsed (Helme kihelkond)                                                               Autor: Neil Viskov

Teisi pilte vaata SIIT.

Projekti "Aastaajad rabas" kuues tegevus: turbakohver

Täna toimus 5.-9. klassi õpilastele õppepäev turbakohvriga. Tegevusi juhendas Marika Kose, kes on ka ise üks turbakohvri koostajatest.

Turbakohver on õppevahendite komplekt, mis on koostatud soode elustiku tutvustamiseks ja loodusnähtuste selgitamiseks sisetingimustes. Kohvris on Eesti soodes kasvavate taimeliikide herbaarium, turbaproovid, turba näidised mikroskoobi või luubiga vaatamiseks. Kõik näidismaterjalid on kogutud Lõuna-Eesti soodest.

Õppepäev algas Eesti soode teket ja arengut tutvustava filmi vaatamisega. Seejärel jagati õpilased gruppidesse ning alustati uurimistööga. Uuriti soos kasvavate taimede herbaarlehti, mida oli kokku 65. Taimed jagati erinevatesse rühmadesse: madal- ja siirdesoos ning rabas kasvavad taimed. Õpiti taimede süstemaatikat ja saadi teada, millised taimed leiavad kasutamist ravimtaimedena või on söödavad, millised on aga mürgised.

Keerulisem ülesanne oli turbast märgpreparaadi valmistamine. Preparaadi jaoks oli vaja väga vähe turvast, mida tuli pesta kõige peenema fraktsiooniga mullasõelal. Mida lagunenum turvas, seda rohkem pidi pesema, et rakkude vahelt kaoks huumus ja rakustruktuurid muutuksid läbipaistvateks. Alusklaasile pandi samuti väga vähe materjali, mis vajutati prepareerimisnõelaga laiali. Preparaati värviti metüülsinisega - see tekitas suurema kontrasti. Mikroskoobi abil uuriti valmistatud preparaati ning püüti tuvastada, milliste taimede osi see sisaldab ja vaadeldi turbasambla vett imavaid rakke.

Mikroskoobi all turvast uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.

Illustreeritud postrite abil said õpilased selgeks soo arenguastmed ning ökoloogilised seosed rabas. Huvi tekitasid erinevad tooted turbast: brikett, freesturvas, pätsturvas, tükkturvas. Turbakosmeetikast ja turbakangast polnud aga keegi midagi kuulnud, kuid nüüd saadi võimalus pesta käsi turbaseebiga ja määrida näole turbamaski.

Saadud teadmisi kinnistati ristsõnu lahendades.

Õppepäeval osalenud õpilaste mõtteid:

• Sain teada, kuidas mikroskoobiga turbasammalt uurida ning kuidas teha turbast märgpreparaati. Turbast saab valmistada üllatavalt palju kasulikke asju: seepi, botaste taldu jne.
• Mulle meeldis lahendada ristsõnu. Need olid rasked, aga sain teada mõndagi huvitavat.
• Turbast saab teha vedelikku, mida kasutatakse maskina näonahal; sain teada uusi soos kasvavaid taimi ning seda, kuidas neid ravimtaimedena kasutada saab.
• Turbast valmistatud seep teeb käed väga pehmeks ja mõnusaks.
• Tuletasin meelde erinevaid sootüüpe ja -taimi; väga vahva oli mikroskoobi all uurida turvast.
• Sain teada palju huvitavat sootaimede kohta. Oli väga põnev ja mõnusalt töökas päev!
• Mulle meeldis prepareerida turvast ning vaadata mikroskoobi abil, millised taimeosad on turbaks lagunenud. Need on ju väga vanad taimed, isegi vist üle 1000 aasta vanad!
• Mulle meeldis kõige rohkem tutvuda turbatoodetega, need olid väga põnevad. Huvitav oleks tulevikus ka ise midagi turbast leiutada, et seda saaks kasulikult tarbida.
• Sain teada, et raba on tegelikult väga tore koht. Oskan nüüd mikroskoobiga uurida turvast. Lahendasime erinevaid ristsõnu. Oli igat moodi lõbus.
• Vaatasin turvast mikroskoobi all, sain mõne huvitava taime nimetuse ka teada, näiteks vesihernes.
• Sain teada, et soo arengus on erinevad staadiumid; et turvast kasutab inimene palju kütteks, aga rohkem võiks ka pesta turbaseebiga või määrida näkku turbamaski. Rabas kasvav sookail on uimastava toimega.

Õppepäev turbakohvriga sai teoks tänu SA KIK finantseeritud projektile "Aastaajad rabas".

Evelyn Tamm

loodusainete õpetaja

projektijuht

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Emakeelepäev

Emakeelepäeva auks viidi nädala jooksul läbi viktoriin, mis sisaldas küsimusi eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja kultuuri kohta.

Kõik osavõtjad olid tublid ning tulemused tasavägised ja pisikese auhinna sai iga õpilane. Olgu aga siinkohal ära nimetatud iga vanuseastme parimad:

II-IV klass

Triin Visor, Lisette-Valerie Maidla
Kevin Köster
Kadri Aria, Kalmer Kähr
Väga tublid olid ka I klassi õpilased Maarja-Magdaleena Vister ja Rasmus Rosenberg.

V-VI klass

Kätlin Kivit, Anty Leppik
Sandra Orav, Joonas Murnek

VII-IX klass

Kairi Peetersoo, Kaisa Pinka, Reimo Saar
Maarja Brunn, Merit Sillaots, Kristi Vister
Elen Liigus, Geimo Saar

Kaidi Kuškis

emakeeleõpetaja

Läänemere õppeprogramm

Täna viisid juhendajad Tartu Keskkonnahariduse Keskusest läbi Läänemere õppeprogrammi. Osalesid kõik õpilased. Töö toimus kahes rühmas: 1.-4. klass ning 5.-9. klass.

Tööhoos. Teisi pilte vaata SIIT.

Programmis käsitleti järgmisi teemasid:

• Läänemere elustik muutuvas ajas
• Läänemere kalad
• hülged ja nende kaitse
• õlireostus ja selle likvideerimine
• õlireostuse mõju lindudele
• keskkonnamürgid ja nende mõju elustikule
• Läänemere ajalugu
• Läänemere selgrootud ja soolsus
• linnud ja nende kaitse

Õppepäeval lahendasid õpilased ülesandeid, tegid praktilisi töid, määrasid selgroogseid ja selgrootuid loomi.

Evelyn Tamm

loodusainete õpetaja

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

PrügiVaheTund

Täna toimus 4.-7. klassi õpilastele õppeprogramm PrügiVaheTund.

Teeme Ära SA on 2008. aastast tegutsenud prügikoristustalgute korraldamisega. Nüüd on nad otsustanud koos Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ-ga käia 150 koolis, et propageerida läbimõeldud tarbimist ja jäätmete keskkonnasõbralikku käitlemist.

Õppeprogrammist saadi teada, missugune on tootmise mõju keskkonnale, kuidas saaks asju taaskasutada ning miks ja kuidas sorteerida prügi.

Õpilasi pani imestama, et ühe tavalise T-särgi tootmiseks kulub 100 liitrit vett! Meil on puhast vett külluses, aga maailmas sureb palju inimesi, sest pole joogivett.

Koolis kasutatakse iga päev paberit, mis on enamasti uus. Iga konteiner vanapaberit aga säästab looduses ühe kasvava puu! Paneb mõtlema! Leidsime erinevaid viise, kuidas paberit säästlikult kasutada.

Lastele jagati teadmisi prügi sorteerimise vajalikkusest ning seletati, kuidas seda  praktiliselt teha. Kokkuvõtteks pidid programmis osalenud õpilased sõnastama reeglid, kuidas käituda keskkonnasõbralikult.

Jätkutegevusena saab veel osaleda fotojahil "Prügi Õudus" ning tegevustes, mis vähendavad jäätmete teket või suurendavad jäätmete sorteerimist.

Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja

Haridusmess "Vali nutikalt!"

Täna Valga spordihallis aset leidnud haridusmess "Vali nutikalt!" oli Valgamaal esimene omataoline. Võimalustega haridusmaastikul käisid tutvumas ka Ala Põhikooli 8.-9. kl õpilased.

Messil tutvustasid end Valga, Tõrva, Miina Härma, August Kitzbergi nimeline ja Otepää Gümnaasium, samuti Lähte Ühisgümnaasium ning Tsirguliina ja Puka keskkool.

Erialade valikut tutvustasid Luua Metsanduskool, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutsehariduskeskus ja Räpina Aianduskool. Kõrgkoolide võimalusi tutvustasid Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Lennuakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Organisatsioonidest tutvustasid noortele endi pakutavaid võimalusi Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit, Rajaleidja karjäärikohvik, Kaitseressursside Amet, Eesti Töötukassa, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Väliskogemus, VeniVidiVici, Dream Foundation, EURES. SA Archimedes Euroopa Noored Eesti bürood esindas Seiklejate Vennaskond.

Osalejatel oli võimalus külastada ka ettevõtteid: puitmööblit tootev AS Valga Gomab Mööbel, jalatsite valmistaja AS Moon ning ajalehe Valgamaalane toimetus.

Osa sai võtta loosimistest, viktoriinidest ja meelelahutusprogrammidest. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli boksis sai kontrollida oma veresuhkru ja hemoglobiini näitusid.

Ürituse jooksul esinesid paljud Valgamaa noortebändid ning päeva lõpus esitas südamliku kontserdi Marek Sadam.

Elen Liigus (9. kl)