Muljeid õpetajate päevalt

Õpetajate päev. Teisi pilte vaata SIIT.

Geimo (9. kl): Õpetajate päeval sain proovida õpetajaks olemist. Minu arust on õpetajaamet suhteliselt lihtne, aga samas olin ma ainult 2 tundi õpetaja, nii et täpselt ei oska öelda, kui raske või lihtne see on. Ma arvan, et õpetajatöö plussiks on võimalus istuda läpaka taga ja teha natukene ka enda asju, miinuseks aga õpetada lapsi, kes hakkavad vastu ja ei tee tundides kaasa. Kui ma tundi andsin, mõtlesin ma, et see võiks juba läbi saada. Minu meelest on lastele koduste tööde andmine ja hinnete panemine lihtne. Õpetajate päev mulle meeldis.

õp Kaidi K: Õpetajate päev oli väga vahva. 9. klass oli väga hästi ette valmistunud. Kuna neid on klassis vähe, siis aitasid neid ka 8. klassi tüdrukud. Õpetajatel oli võimalus tunda ennast õpilastena, osaledes kolmes õppetunnis. Päev ise algas aga piduliku aktusega, kus õpetajaid tänati nii laulude, hea sõna kui ka lilleõiega.

Inimeseõpetust andsid Merit ja Maarja. Pidime täitma töölehe sportimise tähtsuse kohta ning saime teada palju huvitavaid fakte inimkeha kohta; nt inimene aevastab kiirusega 161 km/h.

Geograafiatunnis, mida andis Elen, pidime õigesti värvima Euroopa riikide lipud ning käima tahvli juures kaardilt riikide asukohti näitamas. Selles tunnis olime natuke kiuslikud ning hakkasime õpetajale vastu: keeldusime vastama minemast, ajasime omavahel juttu ja rääkisime telefoniga. Õpetaja läks lõpuks direktorit kutsuma, aga osa meist peitis end samal ajal kapi taha ära ja teised panid keset klassi luukere seisma. Direktor Martin vaatas olukorra üle, aga pidas targemaks taanduda, enne kui olukord päris hulluks läheb. Lõpuks suutis õpetaja Elen meid leebelt maha rahustada. Eks me püüdsime veidi peegeldada, kui pöörased võivad õpilased mõnikord olla.

Kehalise kasvatuse tundi, mida andis Jaan, meist kahjuks paljud ei jõudnud, sest kellel olid dressid koju ununenud, kellel oli vabastus, kellel jalg valutas jne. Tublimad said aga hularõngaga hullata.

Minu arvates õpetajate päev alati veidi lähendab õpetajaid ja õpilasi. Õpetajatel tuleb meelde, kui raske on tegelikult olla õpilane: kuulata käske ja keeldusid, õppida paljusid erinevaid aineid ka siis, kui mõned neist üldse ei meeldi või kui mõnest arugi ei saa. Õpilased ehk aga näevad ühe päeva jooksul elu ka õpetaja silme läbi: kui keeruline on ühtaegu õpetada ning ohjeldada erinevate oskuste, huvide ja maailmavaadetega õpilasi.

Suur aitäh 9. ja 8. kl õpilastele ning õp Ailile ja Kajale, kes selle toreda päeva läbi viisid.

Õppepäev "Seened"

Külli Kalamees Tartu Ülikooli Loodusmuuseumist käis meile täna rääkimas seentest. Õppisime tundma seente mitmekesisust, tutvusime erinevate seeneliikidega ja uurisime nende tunnuseid. Lisaks vaatasime seenefilmi, kust saime teada, et seeni võib kasutada mitmeks otstarbeks, sealhulgas paberi valmistamiseks ning lõngade värvimiseks.

Pärast teoreetilist osa läksime metsa seenile. Ülesandeks oli korjata võimalikult palju erinevaid seeneliike, nii söödavaid kui ka mürgiseid. Eelnevalt tuletati meelde, et suhu ei tohi panna ühtegi seent, isegi kui liik on tuttav.

Metsa seenele... Teisi pilte vaata SIIT.

Kui seened olid korjatud, hakkasime koolis üles seadma seenenäitust. See oli väga raske ülesanne, sest liikide määramine oli keeruline. Paljud liigid olid üksteisega nii sarnased, et suutsime neid eristada üksnes Külli Kalamehe abiga. Õppisime kasutama seenemäärajat, mille abil lisasime iga näitusel oleva liigi juurde selgitava sedeli seeneliigi nimetuse ning tingmärkidega liigi söödavuse või mürgisuse kohta.

Õppepäeva lõpuks olime seente tundmises palju targemad, sest päris paljude eelnevad teadmised seentest piirdusid kukeseene, puraviku ja riisikate tundmisega.

Kokku korjasime ning seadsime väljanäitusele üle 50 seeneliigi: punane, kollane, kollakaspruun ning panter-kärbseseen, narmasnutt, sinivärvik, hallipiimane riisikas, tava-, lepa-, kamper-, tuli-, väävel- ja kaseriisikas, pruun sametpuravik, kasepuravik, sinipäkk, külmaseen, tavavahelik, leek-, kuld- ja kitsemampel, põdranapsik, sätendav tindik, soomustindik, täpiline värvik, suits-kollanutt, viha tulinutt, siid-narmasnutt, jahutanuk, kännumütsik, lilla ja roosa mütsik, kirbe metskõrges, männiliimik, kukeseen, lehterkukeseen, harilik ja pirn-murumuna, maatäht, harik, rohetiksik, hüüvik, üdik, lilla ebaheinik, väävel-, seep- ja habeheinik, vöödik, verev vöödik, lehtrik, haisev pilvik, kollane ja magepilvik, suur sarvik, püramiid-soomussirmik, kollane bisporell, tagel, kännu- ja juurepess, tuletael, kasekäsn, hundipiim.

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kooli sünnipäevajooks

Täna toimus traditsiooniline jooks kooli sünnipäeva tähistamiseks. Vastavalt kooli vanusele oli sel aastal distantsiks 93 meetrit.

Tublid olid kõik, kes raja läbisid, aga olgu siinkohal ära toodud klasside kõige kiiremad poisid ja tüdrukud.

I kl: Rasmus ja Maarja-Magdaleena
II kl: Siret ja Otto
III kl: Valerija ja Kevin K
IV kl: Kalmer ja Kadri
V kl: Madis ja Jaanika
VI kl: Sandra ja Tauno
VII kl: Kaisa
VIII kl: Emily ja Kalle
IX kl: Lauri ja Elen

9. klass valmistumas stardiks. Teisi pilte vaata SIIT.

Lasteaia kunstitööd

Teisi pilte vaata SIIT

Projekti "Loodusele lähemale" esimene tegevus: õppeprogramm "Sügis"

Eile, 26. septembril osalesid lasteaia lapsed koos vanematega ning algklasside õpilased Vapramäel õppeprogrammis "Sügis".

Lõunaks jõudsime Vapramäele ja meid võttis vastu matkajuht Triinu. Läbisime 1,6 km pikkuse matkaraja. Triinu tutvustas loodust, taimi, seeni, linde, puid ning nende lehti läbi erinevate õppemängude. Õppisime söödavaid ja mürgiseid marju ning söögi- ja mürgiseeni.

Vapramäel. Teisi pilte vaata SIIT.

Nautisime Vapramäge ümbritsevat loodust. Saime teada nende paikadega seotud legende. Üks uskumus räägib, et lohk, mis asub keset Vapramäge, on tekkinud siis, kui Kalevipoeg seal istus pärast väsitavat lahingut koletise Tõra vastu.

Nägime hongi ehk põlismändi, mille kõrgus on 18 meetrit ja ümbermõõt 2,5 meetrit. Samuti nägime Kuninga pärna ning uudistasime uue looduskeskuse ruume.

Matkarada, millel käisime, meeldis kõigile väga. Õppemängud olid huvitavad ja õpetlikud - neid saab edaspidigi kasutada.

Matkapäeva lõpetasime piknikuga. Päevast jäi kõikidele tore mälestus, mida jagasime täna hommikuringis ning kinnistasime sügispilte joonistades.

Laine Kink  - lasteaiaõpetaja

Evelyn Tamm - projektijuht

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tigude õppepäev

Täna külastas meid Anneli Ehlvest Tartu Keskkonnahariduse Keskusest, kes rääkis meile Eesti limustest ning nende rollist looduses.

Saime teada, et Eestis elab umbes 80 liiki tigusid maismaal, lisaks veel 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe mageveekogudes ning 20 liiki tigusid ja 8 liiki karpe Läänemeres. Saime infot selle kohta, kui vanaks teod elavad, mida nad söövad ning kes nendest toituvad.

Tigusid uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.

Üllatav oli fakt, et mõned karbid võivad elada 150 aastat ja rohkemgi. Suured maismaateod elavad enamasti 6-10aastaseks ning väikesed 1-2aastaseks. Üldiselt söövad teod erinevaid taimeosi, kuid kiritigu võib süüa ka surnud liigikaaslasi ning sama võib teha ka suur seatigu. Teod ise on toiduks mitmetele mardikalistele (teotapik, jaanimardikate vastsed), lindudele ja imetajatele.

Pärast loengut ootas ees praktiline osa: toimusid vaatlused ja praktilised tööd limustega, mille käigus täideti ka töölehti. Uuriti tigude välisehitust ja kehaosi, määrati liiki, mõõdeti nende pikkust. Luubiga vaadates pidi leidma teo pea, jala, tundlad, silmad, mantliava; samuti uuriti, kas teol on naba. 

Vaadeldi tigude liikumist, mõõdeti ja arvutati nende liikumiskiirust. Tigude keskmiseks liikumiskiiruseks saadi 8 m/h. Uuriti tigude toidulauda ning püüti välja selgitada nende lemmiktoit, milleks osutus kurk. Kõige põnevam oli tigude võidujooks. Õpitu kinnistamiseks toimus viktoriin.

Õpilastele meeldis selline õppepäev väga, eriti praktiline osa. Tigudest saadi palju uut teada ning tegevused olid väga põnevad ning mitmekesised.

Merit Sillaots, Silja Paas ja Kristi Vister

8. kl õpilased

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lasteaia sügismatk Soontaga looduskaitsealal

Teisi pilte vaata SIIT