Projekti "Aastaajad rabas" esimene tegevus: looduslaager "Sügisene raba"

Eile, 18. septembril sõitsime Lilli looduskeskusesse, kus toimus looduslaager "Sügisene raba". Kui kohale jõudsime, näidati meile kõigepealt meie toad kätte, tutvustati maja ning räägiti päevakavast.

Alustuseks viidi meid metsa samblaid, samblikke ja seeni korjama, et me saaks need oma kogusse panna. Kiletasime samblad ja samblikud ning panime albumisse. Minu kogusse kuuluvad kaksikhammas, turbasammal, lehviksammal, laanik, karusammal, palusammal, lehtsammal, habesamblik ja narmassamblik.

Vabal ajal saime loodusmaja ümbruses ringi vaadata ning sealseid loomi toita. Seejärel mängisime kaks tundi keskkonna- ja osavusmänge ning pärast õhtusööki läksime Virapuu rändrahnu juurde, mille ümbermõõduks öeldi 20,5 meetrit, aga mina mõõtsin 21,9 meetrit. Õhtu lõpetas ruunide valmistamine ja nõiakivi juures käimine. Kui me kivi juurde jõudsime, hakkas mu süda kiiremini tuksuma ja näpud surisema - järelikult mingi vägi sel kivil oli.

Virapuu rändrahn. Teisi pilte vaata SIIT.

Täna pärast hommikusööki läksime tõukeratastega sõitma. Suundusime Teringi õpperajale ning läbisime kokku 4,5 kilomeetrit. Rabas oli väga vesine ning seal oli palju seeni ja kanarbikku.  Leidsime veel ka jõhvikaid. Loodusmajja tagasi jõudes kiletasime veel taimi ning laagri lõpetas maastikumäng.

Looduslaager oli tore: sai viibida looduses, õppida vahetult tundma taimi ning tegevused olid väga vaheldusrikkad.

Renita Ämarik

6. kl õpilane

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti Taaskasutusorganisatsiooni külaskäik

Täna toimus pakenditeadlikkuse tund kõikidele Ala Põhikooli õpilastele ja ka lasteaiale. Esmalt näidati lustakat filmi jäätmekäitlusest ja pakendite sorteerimisest. Hiljem said kõik oma silmaga näha, missugused on juba taaskasutusjaamast väljunud jäätmete toorained.

Plastikust pakenditest tehakse väikesed tükid ja siis sulatatakse pisikesteks plastmasspallideks, mis saadetakse erinevatesse tehastesse, kus neid kasutatakse nt uute mobiilide, fliisi või mistahes esemete valmistamiseks.

Paber purustatakse samuti ja seda kasutatakse nt ajalehepaberi tootmiseks. Saime uurida erinevaid esemeid, mis olid taaskasutatud materjalidest valmistatud: märkmik, joonlaud jne. Väga huvitavaks esemeks oli maisijahust tehtud pliiats.

Lõpuks näidati meile sammhaaval, kuidas teha endale mahlapakist rahakotti.

Loodan, et jäätmete sorteerimise viis sai kõikidele selgeks ning kui õpilased seda oma kodudes järgima hakkavad, siis tekib neil ka harjumus jäätmeid sorteerida. Maailma päästmine algab iseendast!

Elen Liigus

9. kl õpilane

Lisainfo:

Eesti Taaskasutusorganisatsioon

Keskkonnake

Kanuumatk Õhne jõel

Täna said soovijad pärast koolipäeva osaleda kanuumatkal Õhne jõel. Matka viis läbi meie kooli vilistlane ja endine kehalise kasvatuse õpetaja Imre Arro, kes tegeleb loodusturismiga.

Alustuseks saime väga põhjaliku väljaõppe ohutusest ning sellest, kuidas kanuuga hakkama saada. Läbisime 4,3 kilomeetri pikkuse käänulise Õhne jõe lõigu Alalt Taageperani. Selleks kulus meil umbes 2 tundi.

Kõik osalejad arvasid, et tegu oli maruvahva üritusega, kus sai proovile panna oma julgust ning füüsilist vastupidavust. Nii mõnigi pidi ületama hirmu vee ees, aga mitte keegi ei kahetsenud, et ta retkest osa võttis.

Suur aitäh Imrele, kes korraldas meeldejääva matka heast tahtest ja täiesti tasuta!

Esimene koolipäev

1. klassi võeti vastu Maarja-Magdaleena Vister ja Rasmus Rosenberg
Klassijuhataja Raili Vister

Loodusürituste sari: nahkhiirteöö

Eile õhtupoolikul ja öösel toimus Kivimäe hostelis loodussõpradele üritus "Nahkhiirteöö". Kuulati ettekannet nahkhiirtest - lektoriteks Triinu Tõrv ja Rauno Kalda, kes kuuluvad MTÜ-sse Suurkõrv, kus tegeldakse nahkhiirte uuringutega ning püütakse edendada nende omapäraste imetajate kaitset.

Vaadati Eestis elavate nahkhiirte kohta koostatud infostende ning filmi nahkhiirtest. Soovijad said meisterdada või joonistada nahkhiiri ning lahendada ristsõnu käsitiivaliste kohta.

Nahkhiiri meisterdamas. Teisi pilte vaata SIIT.

Seda, et nahkhiired on käsitiivalised ning oskavad lennata, teadsid kõik, aga paljudele oli üllatuseks, et nad polegi väga paiksed loomad - mõned liigid rändavad talvituma lõuna poole. Nahkhiired võivad rännata pikki vahemaid. Kuna nad on ööloomad, siis toimub ränne öösiti; ning selliseid rändesalku nagu linnud nahkhiired ei moodusta. Talviti tuleks vältida põnevate seikluste otsimist koobastest ja maaalustest kohtadest, sest tõenäoliselt magavad seal oma talveund nahkhiired, kes häirimise korral ärkavad ning kaotavad nii suure osa oma energiavarust ning ei pruugi kevadeni vastu pidada.

Kui lindudele ehitatakse tihti pesakaste, siis sama võib teha ka nahkhiirtele. Õpetuse leiad SIIT.

Ööhämaruses toimus nahkhiirte vaatlusretk. Dedektorite abil määrati kolm liiki: veelendlane, tiigilendlane ja pargi-nahkhiir.

Nahkhiirteööl osales 49 huvilist.

Evelyn Tamm

loodusainete õpetaja

projektijuht

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loodusürituste sari: ravimtaimeretk

Täna said ravimtaimedest huvituvad loodussõbrad osaleda retkel, kus saadi uusi teadmisi levinumate ravimtaimede kohta.

Lektor Ain Raal, kes on hariduselt farmatseut, selgitas põhjalikult taimede ravitoimet ning õpetas, kuidas taimede erinevaid osi tohterdamiseks saab tarvitada. Botaanik Ülle Reier õpetas, kuidas taimede liiki õigesti määrata ning milliseid tunnuseid tuleb silmas pidada ja võrrelda sarnaste taimede puhul. Rõhutati, et kasutada tohib ainult neid taimi, mida kahtlusteta osatakse määrata, sest nii mõnedki mürgised taimed on sarnased ohututega.

Retke alustati Ala Põhikooli katseaiast, käidi niidul ning lõpetati Taageperas õpetaja Raili Visteri aias.

Õpitud taimed: kummel (teekummel, apteegikummel), sidrunmeliss, varemerohi, vägihein (üheksavägine), käoking, kuningakepp, piibeleht, nurmenukk, liivatee, pune, jalgleht, võilill, maarjaohakas, veiste südamerohi, naistepuna, palderjan, teeleht, tamme koor, tedremaran, hõbepaju, kask, humal, aedmonarda, põdrakanep, kopsurohi, karvane pajulill, kalmus, maapirn, verev lemmalts, viirpuu, seatapp, aedruut, kurgirohi, kanep.

Kokku õpiti ja saadi uut teavet enam kui 30 ravimtaime kohta. Osales 43 huvilist.

Evelyn Tamm

loodusainete õpetaja

projektijuht

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Putukalaager

3.-7. juulil toimus Helme vallas Kivimäe hostelis  putukalaager. Laagris osales 40 Ala Põhikooli ja Tõrva Gümnaasiumi loodushuvilist õpilast. Viie päeva  jooksul saadi uusi ja huvitavaid teadmisi putukate kohta. Lapsi juhendasid  oma ala spetsialistid: bioloog ja fotograaf Urmas Tartes ning Tartu Ülikooli teadlased Mati Martin ja Aivo Tamm.

Määrati  nii vees, maas  kui ka õhus olevaid putukaid. Taagepera külaplatsilt leiti ja määrati looduskaitse all olev liblikaliik: suur-mosaiikliblikas. Väga põnev oli putukate ööpüük, mis algas pärast päikeseloojangut. Kahe posti vahele tõmmati valge lina ning sellele lasti eredat valgust. Öistel  putukatel on kaks aktiivsusperioodi: pärast loojangut - siis lendavad nad toituma - ja enne päikesetõusu - siis poevad peitu. Kui kõige usinamad noored putukauurijad  ära väsisid, lülitasid teadlased käima automaatpüüduri. Sealsete leidudega sai tutvuda hommikul ning liikide määramine võttis aega mitu tundi.

Putukapüük. Teisi pilte vaata SIIT.

Õpilastele tutvustati, kuidas valmistada endale ise väikest entomoloogilist kogu ning milliseid vahendeid selleks vaja on. Väga raske ja püsivust nõudev töö on liblika tiibade sirutamine. Oma võimeid sai ka  proovile panna 12 kilomeetri pikkusel tõukerattamatkal, kus uuriti samuti erinevates biotüüpides elavaid putukaid. Matkajuht Imre Arro tutvustas meile  matkamise põhitõdesid. Käelise tegevusena sai looduslikest materjalidest  valmistada ise  putukat.

Külastati ka Kiidjärve looduskeskusest ning läbiti loodusõppeprogramm „See lummav sipelgariik“. Sipelgaid  on imetletud nende töökuse ja koostöövõime pärast. Eestis  elab 38 sipelgaliiki, kellest tuntumad on metsasipelgad kuklased. Uurisime metsakuklaste imepärast maailma: nende välimust, sisemust ja elukorraldust. Saime teada laanekuklaste pereelust, sõjategevusest, karjapidamisest ning ehitustegevusest. Sipelgatel on  väga oluline koht  ökosüsteemis. Leidsime, et inimestel ja sipelgatel on väga palju ühist.

Külastades Helme vallas asuvat mesilat Vanavardi talus, saime põnevaid teadmisi mesilaste elust. Nägime, kuidas peetakse mesilasi ning milliseid töid tuleb teha mesinikul. Loomulikult saime ka ise rikkalikult kaetud laua taga maitsta mesilaste selle aasta toodangut.

Laagris õpitud teadmisi sai proovile panna putukaviktoriinil. Parimad said autasuks Urmas Tartese autogrammiga raamatud putukatest. Kõik osalejad said aga putukalaagri tunnistuse, mis tõendab, et nad osalesid laagris ja said putukate kohta uusi teadmisi.

Pärast tunnistuste jagamist ootas meid hiigelsuur ja ülimaitsev maasikatort.

Laagri viimasel päeval tutvustas Kivimäe hosteli peremees Peeter Arro meile Taagepera vaatamisväärsusi ja ajalugu.

Laagripere poolt täname Kivimäe peremeest Peetrit ja perenaist Liivit hubase peavarju ja väga maitsvate toitude eest!

Päevad laagris möödusid kiiresti, mälestuseks jääb kõikidele osalejatele looduslaagri päevik, mida täideti igal õhtul. Seda hiljem lugedes saab meenutada toredaid koos veedetud hetki.

Laagri toimumist toetas  SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projektijuht Evelyn Tamm