 |
| Teisi pilte vaata SIIT |
22.09.11
19.09.11
Bernard Kangro 101. sünniaastapäeva tähistamine Valga Põhikoolis
Valgas J. Kuperjanovi tänaval asub linna üks sümboleid - Valga Valge Maja ehk Valga Põhikool, mille kuulsamaid vilistlasi on kirjanik Bernard Kangro. Kevadel kuulutati välja luulekonkurss, mis oli pühendatud B. Kangro 101. sünniaastapäevale. Konkursi tulemused selgusid täna, päev pärast kirjaniku sünniaastapäeva. Meie koolist olid üritusele kutse saanud 5. kl õpilane Tauno Visor, 8. kl õpilane Elen Liigus, 9. kl õpilased Merli Virki ja Reelika Viitak ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaidi Kuškis.
Pärast ringkäiku Valga Valges Majas õpilastest giidide saatel oodati kõiki B. Kangro nimelise eesti keele ja kirjanduse kabineti avamisele, kus tervitussõnad laususid Valga Põhikooli direktor Tarmo Post ja vastavatud kabineti juhataja Harry Zilensk. Valga Gümnaasiumi õpetaja Jaan Rapp pidas ettekande "Valga B. Kangro elus ja loomingus". Ettekandja tõdes, et Kangro on rohkem Tartu kirjanik, kuid Valga on tähtsal kohal tema mälestusetraamatus "Kipitai". Teadaolevalt on Valge Maja nimetus pärit just B. Kangrolt.
Üritus jätkus tuntud vilistlaste maaligalerii avamisega hoone kolmandal korrusel. Galerii esimeseks maaliks on loomulikult portree B. Kangrost. Kätte jõudiski päeva oodatuim osa: kirjanduslikul omaloomingu konkursil "B. Kangro - 101" osalenute tunnustamine. Žürii selgitas, et parima valimine oli oodatust raskem ning seekord otsustati, et kõikide osalejate omalooming ilmub almanahhis, mis omakorda oligi auhinnaks. Mis olekski kirjutajale parim tunnustus, kui see, et tema loodud tekst ilmub raamatus. Kuigi kõik tööd olid toredad, anti välja ka mõned eriauhinnad, milleks oli B. Kangro raamat. Meie koolist pälvis eriauhinna Tauno luuletus.
Ametlik osa oli sellega lõppenud, kuid Valga Kultuuri- ja huvialakeskuses jätkus B. Kangro sünniaastapäeva tähistamine. Esines kirjanik Rein Põder, kahekordne B. Kangro preemia laureaat, Eesti Raamatu peatoimetaja. Tartu Üliõpilasteater andis etenduse "Piirivöönd". Lavastus põhineb B. Kangro Tartu-romaanidel ("Jäälätted", "Emajõgi", "Tartu").
Loodetavasti innustab saadud tunnustus kõiki konkursil osalenuid julgelt jätkama loometegevusega.
Pärast ringkäiku Valga Valges Majas õpilastest giidide saatel oodati kõiki B. Kangro nimelise eesti keele ja kirjanduse kabineti avamisele, kus tervitussõnad laususid Valga Põhikooli direktor Tarmo Post ja vastavatud kabineti juhataja Harry Zilensk. Valga Gümnaasiumi õpetaja Jaan Rapp pidas ettekande "Valga B. Kangro elus ja loomingus". Ettekandja tõdes, et Kangro on rohkem Tartu kirjanik, kuid Valga on tähtsal kohal tema mälestusetraamatus "Kipitai". Teadaolevalt on Valge Maja nimetus pärit just B. Kangrolt.
Üritus jätkus tuntud vilistlaste maaligalerii avamisega hoone kolmandal korrusel. Galerii esimeseks maaliks on loomulikult portree B. Kangrost. Kätte jõudiski päeva oodatuim osa: kirjanduslikul omaloomingu konkursil "B. Kangro - 101" osalenute tunnustamine. Žürii selgitas, et parima valimine oli oodatust raskem ning seekord otsustati, et kõikide osalejate omalooming ilmub almanahhis, mis omakorda oligi auhinnaks. Mis olekski kirjutajale parim tunnustus, kui see, et tema loodud tekst ilmub raamatus. Kuigi kõik tööd olid toredad, anti välja ka mõned eriauhinnad, milleks oli B. Kangro raamat. Meie koolist pälvis eriauhinna Tauno luuletus.
Ametlik osa oli sellega lõppenud, kuid Valga Kultuuri- ja huvialakeskuses jätkus B. Kangro sünniaastapäeva tähistamine. Esines kirjanik Rein Põder, kahekordne B. Kangro preemia laureaat, Eesti Raamatu peatoimetaja. Tartu Üliõpilasteater andis etenduse "Piirivöönd". Lavastus põhineb B. Kangro Tartu-romaanidel ("Jäälätted", "Emajõgi", "Tartu").
Loodetavasti innustab saadud tunnustus kõiki konkursil osalenuid julgelt jätkama loometegevusega.
17.09.11
Õppereis Sagadisse
Selle õppeaasta esimene reis viis meid keskkonnaharidusprojekti "Metsaõppeaasta Ala Põhikoolis" raames Sagadi looduskooli, mis asub maalilise ümbrusega Sagadi mõiskompleksis, endisaegses meiereis. Väljasõit oli kahepäevane, ööbisime võõrastemajas, mis paikneb endises mõisa valitsejamajas.
Neljapäeval tutvusime ümbruskonnaga, külastasime mõisahoonet. Metsamuuseumis õppisime juhendaja Tiina Jamsja käe all tundma puid, nende vilju, aga ka rahvapäraseid nimetusi. Õppetöö oli huvitav, kuna saime rakendada kõiki meeli: kompasime, kuulasime, nuusutasime ja pidime ära arvama, mis puu või tema viljaga on tegemist. Samuti pidime täitma töölehte, kus olid antud puulehed ja meie ülesandeks oli kirjutada või leida muusemi väljapaneku abil, mis liigiga on tegemist.
Pärast muuseumikülastust osalesime maastikumängus, kus pidime Sagadi mõisa ümbruses lahendama erinevaid ülesandeid: uurima talveaiast, kust on pärit sealsed liigid; leidma kivistisi; uurima mikroskoobi all kõrvenõgest, liblika tiiba ning lehetäid. Päeva lõpetas dendropargis jalutamine ning ülesanne, kus okaste ja käbide järgi pidime leidma pargist õiged puuliigid.
Reedene päev oli pühendatud seentele, millest huvitava ja sisuka ülevaate andis juhendaja Tiina Reintal. Seejärel läksime seeni ka metsa otsima. Leidsime ja nägime palju huvitavaid liike, näiteks kollast kärbseseent, panter-kärbseseent, aga ka haruldast puuseent - korallnarmikut. Saime teada, kuidas eristada mürgiseeni söödavatest, aga kõlama jäi soovitus, et korjata tohib ainult neid seeni, mida kindlasti tunned.
Jalutuskäik jõudis välja mere äärde ning sellega hakkas ka meie õppepäev lõppema. Pärast kehakinnitust asusime koduteele.
Koolis vastasime õpitu kinnistamiseks viktoriiniküsimustele ning alustasime õpimapi koostamist, mida täiendame pärast iga õppekäiku.
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Neljapäeval tutvusime ümbruskonnaga, külastasime mõisahoonet. Metsamuuseumis õppisime juhendaja Tiina Jamsja käe all tundma puid, nende vilju, aga ka rahvapäraseid nimetusi. Õppetöö oli huvitav, kuna saime rakendada kõiki meeli: kompasime, kuulasime, nuusutasime ja pidime ära arvama, mis puu või tema viljaga on tegemist. Samuti pidime täitma töölehte, kus olid antud puulehed ja meie ülesandeks oli kirjutada või leida muusemi väljapaneku abil, mis liigiga on tegemist.
Pärast muuseumikülastust osalesime maastikumängus, kus pidime Sagadi mõisa ümbruses lahendama erinevaid ülesandeid: uurima talveaiast, kust on pärit sealsed liigid; leidma kivistisi; uurima mikroskoobi all kõrvenõgest, liblika tiiba ning lehetäid. Päeva lõpetas dendropargis jalutamine ning ülesanne, kus okaste ja käbide järgi pidime leidma pargist õiged puuliigid.
Reedene päev oli pühendatud seentele, millest huvitava ja sisuka ülevaate andis juhendaja Tiina Reintal. Seejärel läksime seeni ka metsa otsima. Leidsime ja nägime palju huvitavaid liike, näiteks kollast kärbseseent, panter-kärbseseent, aga ka haruldast puuseent - korallnarmikut. Saime teada, kuidas eristada mürgiseeni söödavatest, aga kõlama jäi soovitus, et korjata tohib ainult neid seeni, mida kindlasti tunned.
 |
| Metsamuuseumis Teisi pilte vaata SIIT. |
Koolis vastasime õpitu kinnistamiseks viktoriiniküsimustele ning alustasime õpimapi koostamist, mida täiendame pärast iga õppekäiku.
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
13.09.11
01.09.11
Esimene koolipäev
 |
| 1. klassi astusid Otto Markus Tiirak ja Triin Visor Klassijuhataja Kaidi Vister Teisi pilte vaata SIIT |
18.07.11
Looduslaagrid on õpilaste hulgas väga populaarsed
Möödunud nädalal viibis nelikümmend Helme vallas ja Tõrva linnas elavat last Udumäe puhketalus looduslaagris. Laagri korraldasid Ala põhikooli õpetaja Evelyn Tamm ja Tõrva gümnaasiumi õpetaja Liia Ortus. Looduslaagri läbi viimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
„Meie laagris on kõik virtuaalmänguline. Iga asja kohta saavad lapsed punkte. Isegi laagripäeviku koostamine ja üksteisele tutvustamine, tubade korrashoid ja öörahu lähevad arvesse. Mida suurem on punktide kogusumma, seda kõrgem koht paremusjärjestuses. Aga teadmiste omandamine on siiski kõige tähtsam. Iga programmi osa kohta tuleb viktoriin. Sealt saadud punktidel on eriti suur osatähtsus, “ selgitas õpetaja Liia Ortus.
Õpilaste väidetele tuginedes oli looduslaager väga huvitav ning uusi teadmisi pakkuv. Et on käimas üleriigiline metsa aasta, olid ka looduslaagris korraldatud üritused suures osas pühendatud metsale. Laagri esimesel päeval peeti oluliseks rääkida metsatulekahjude ennetamisest, metsaaluste korras hoidmisest, aga ka lindude ja loomade kaitsmisest jne.
„Teisel päeval käisime kogu kollektiiviga Tilleoru matkarajal. Õppisime tundma samblaid ja samblikke. Siis läbisime suure ja väikese Taevaskoja ringi ning saime looduskaunil Ahja jõel sõita sealse jõelaeva Lonnyga. Sügavaid elamusi jättis õpilastesse Ahja maastikukaitseala,“ selgitas õpetaja Evelyn Tamm.
Ahja jõe maastikukaitseala ligikaudu 19 kilomeetri pikkusel lõigul esineb kokku 43 liivakivipaljandit. Nendest 27 jõe paremal ja 16 vasakul kaldal. Liivakivide värvus on tugevasti varieeruv: valkjas- ja kollakashallidest kuni roosade, kohati punakate, oranžide või kollasteni.
Järgmisel päeval õppisid looduslaagris olijad tundma niidutaimi. „Tegime taimedest käevõrusid ja keetsime naistepuna- ning raudrohuteed. Ühtviisi uurisime, mis haigusi on võimalik taimedega ravida. Sisutihe ja väga õpetlik oli ka Tarmo Evestuse linnuprogramm,“ väitis Tõrva gümnaasiumi õpilane Hanna Kuusksalu.
Neljapäeval osalesid looduslaagris olevad õpilased RMK Kabli Looduskeskuse programmis. Selles programmis räägiti õpilastele lindudest, metsast, merest, rannaniitudest jne. Üheskoos käidi palgiparvetust vaatamas, õpiti meremehesõlmi tegema ning tutvuti purjelaevade ajalooga. Lõpuks käidi meres ujumas ka. Ujumine Koorküla Valgjärves oli aga iga päevaprogrammi lahutamatu koostisosa. Sealjuures räägiti ka Valgjärves olevast vaiehitisest ning rahvasuus levivatest selleteemalistest legendidest. Laagri viimasele päevale oli planeeritud metsaõpperetk, õpitust kokkuvõtete tegemine ning autasustamine.
„Oleme väga tänulikud RMK-le ja keskkonnaametile, kes aitavad lastele selliseid laagreid korraldada. Nende välja õppinud spetsialistid oskavad noorte inimeste meeled avali hoida ning looduse salapärasused selgeks ja enesestmõistetavaks teha,“ ütles õpetaja Evelyn Tamm.
„Oleme väga tänulikud RMK-le ja keskkonnaametile, kes aitavad lastele selliseid laagreid korraldada. Nende välja õppinud spetsialistid oskavad noorte inimeste meeled avali hoida ning looduse salapärasused selgeks ja enesestmõistetavaks teha,“ ütles õpetaja Evelyn Tamm.
Vello Jaska
KOMMENTAAR
Maria Tamela - looduslaagris osalenu, Ala põhikooli 6. klassi õpilane:
Maria Tamela - looduslaagris osalenu, Ala põhikooli 6. klassi õpilane:
„Seekordne looduslaager oli väga lahe. Õppisin selliseid taimi tundma, millest varem aimugi polnud. Sain teada, et põdrakanepi õitevihk näitab ära, kui palju suve veel ees on. Nüüd tean ka, et raudrohtu kasutatakse tee valmistamiseks, aga ka maitse teravdamiseks ja verejooksu peatamiseks. Siin, Udumäe puhketalus on ka kõik nii ilus ja puhas. Veetsime siin väga kasuliku nädala. Olen väga tänulik, et mul tekkis võimalus selles looduslaagris osaleda.“
17.07.11
Alal toimus üliõpilaste floristikapraktikum
Tartu ülikooli bioloogia, ökoloogia ning loodusainete õpetajate eriala üliõpilased olid 7.-16. juulini Alal floristika praktikumil. Kohal oli 25 õppurit.
Ökoloogia ning elustikukaitse eriala üliõpilane Ott Kangur ütles, et floristikapraktikumil tegeldakse taimede tundma õppimise ning nende ladinakeelsete nimetuste omandamisega. See on kohustuslik praktika, mille edukas läbimine annab ka ainepunkte.
Ökoloogia ning elustikukaitse eriala üliõpilane Ott Kangur ütles, et floristikapraktikumil tegeldakse taimede tundma õppimise ning nende ladinakeelsete nimetuste omandamisega. See on kohustuslik praktika, mille edukas läbimine annab ka ainepunkte.
Enne välipraktikale suundumist läbisid üliõpilased teoreetilised kursused ning osalesid ka sisepraktika tundides.
„Floristikapraktikum toimub Alal sellepärast, et siin piirkonnas on väga rikkalik taimestik. Praegu on meie nimekirjas juba 275 erinevat taime. Praktika edukas läbimine eeldab aga, et me tunneme ära 250 taime ja teame ka, kuidas neid ladina keeles nimetatakse,“ ütles sama eriala üliõpilane Tauno Tilk.
Tema sõnul oli praktika koostatud selliselt, et neli-viis päeva tutvustasid juhendajad Illi Tarmu, Iti Jürjendal ning Riin Tamme üliõpilastele ümbruskonnas leiduvaid taimi ja selgitasid, kuidas neid üksteisest eristada. Järgnevatel päevadel pidid aga tudengid ise rääkima, mis taimedega on tegemist ja kuidas kõlab nende ladinakeelne nimetus.
Praktikajuhendaja Illi Tarmu sõnul on taimeteatmiku järgi Eestis ligemale 1400 taimeliiki. „Nad on kõik väga huvitavad ja omanäolised. Paljud nendest ka üsna haruldased. Üliõpilastele meeldib neid vaadelda, koguda ja tundma õppida,“ ütles Tarmu.
Niisama huviga kuulasid üliõpilased ka Helme vallavanema Tarmo Tamme vestlust ajaloolisest Helme kihelkonnast ja nüüdisaegsest Helme vallast. Mitmed täiendavad küsimused kuulajatelt näitasid kujukalt, et noored on üha uute teadmiste omandamisest väga huvitatud.
Juhendaja Illi Tarmu sõnul saavad noored inimesed väga hästi aru, et kõik, milles me elame, on osake loodusest ja meie ülesanne on kõike seda hoida, kaitsta ja põlvest põlve edasi kanda.
Vello Jaska