Seenenäitus

Eilsel matkapäeval korjatud seeni sai täna imetleda näitusel
Teisi pilte vaata SIIT

Esimene koolipäev

1. klassi astusid Otto Markus Tiirak ja Triin Visor
Klassijuhataja Kaidi Vister

Teisi pilte vaata SIIT

Looduslaagrid on õpilaste hulgas väga populaarsed

Möödunud nädalal viibis nelikümmend Helme vallas ja Tõrva linnas elavat last Udumäe puhketalus looduslaagris. Laagri korraldasid Ala põhikooli õpetaja Evelyn Tamm ja Tõrva gümnaasiumi õpetaja Liia Ortus. Looduslaagri läbi viimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

„Meie laagris on kõik virtuaalmänguline. Iga asja kohta saavad lapsed punkte. Isegi laagripäeviku koostamine ja üksteisele tutvustamine, tubade korrashoid ja öörahu lähevad arvesse. Mida suurem on punktide kogusumma, seda kõrgem koht paremusjärjestuses. Aga teadmiste omandamine on siiski kõige tähtsam. Iga programmi osa kohta tuleb viktoriin. Sealt saadud punktidel on eriti suur osatähtsus, “ selgitas õpetaja Liia Ortus.

Õpilaste väidetele tuginedes oli looduslaager väga huvitav ning uusi teadmisi pakkuv. Et on käimas üleriigiline metsa aasta, olid ka looduslaagris korraldatud üritused suures osas pühendatud metsale. Laagri esimesel päeval peeti oluliseks rääkida metsatulekahjude ennetamisest, metsaaluste korras hoidmisest, aga ka lindude ja loomade kaitsmisest jne.

„Teisel päeval käisime kogu kollektiiviga Tilleoru matkarajal. Õppisime tundma samblaid ja samblikke. Siis läbisime suure ja väikese Taevaskoja ringi ning saime looduskaunil Ahja jõel sõita sealse jõelaeva Lonnyga. Sügavaid elamusi jättis õpilastesse Ahja maastikukaitseala,“ selgitas õpetaja Evelyn Tamm.

Ahja jõe maastikukaitseala ligikaudu 19 kilomeetri pikkusel lõigul esineb kokku 43 liivakivipaljandit. Nendest 27 jõe paremal ja 16 vasakul kaldal. Liivakivide värvus on tugevasti varieeruv: valkjas- ja kollakashallidest kuni roosade, kohati punakate, oranžide või kollasteni.

Järgmisel päeval õppisid looduslaagris olijad tundma niidutaimi. „Tegime taimedest käevõrusid ja keetsime naistepuna- ning raudrohuteed. Ühtviisi uurisime, mis haigusi on võimalik taimedega ravida. Sisutihe ja väga õpetlik oli ka Tarmo Evestuse linnuprogramm,“ väitis Tõrva gümnaasiumi õpilane Hanna Kuusksalu.
  

Neljapäeval osalesid looduslaagris olevad õpilased RMK Kabli Looduskeskuse programmis. Selles programmis räägiti õpilastele lindudest, metsast, merest, rannaniitudest jne. Üheskoos käidi palgiparvetust vaatamas, õpiti meremehesõlmi tegema ning tutvuti purjelaevade ajalooga. Lõpuks käidi meres ujumas ka. Ujumine Koorküla Valgjärves oli aga iga päevaprogrammi lahutamatu koostisosa. Sealjuures räägiti ka Valgjärves olevast vaiehitisest ning rahvasuus levivatest selleteemalistest legendidest. Laagri viimasele päevale oli planeeritud metsaõpperetk, õpitust kokkuvõtete tegemine ning autasustamine.

„Oleme väga tänulikud RMK-le ja keskkonnaametile, kes aitavad lastele selliseid laagreid korraldada. Nende välja õppinud spetsialistid oskavad noorte inimeste meeled avali hoida ning looduse salapärasused selgeks ja enesestmõistetavaks teha,“ ütles õpetaja Evelyn Tamm. 

Vello Jaska

KOMMENTAAR
Maria Tamela - looduslaagris osalenu, Ala põhikooli 6. klassi õpilane:

„Seekordne looduslaager oli väga lahe. Õppisin selliseid taimi tundma, millest varem aimugi polnud. Sain teada, et põdrakanepi õitevihk näitab ära, kui palju suve veel ees on. Nüüd tean ka, et raudrohtu kasutatakse tee valmistamiseks, aga ka maitse teravdamiseks ja verejooksu peatamiseks. Siin, Udumäe puhketalus on ka kõik nii ilus ja puhas. Veetsime siin väga kasuliku nädala. Olen väga tänulik, et mul tekkis võimalus selles looduslaagris osaleda.“

                                                    Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Alal toimus üliõpilaste floristikapraktikum

Tartu ülikooli bioloogia, ökoloogia ning loodusainete õpetajate eriala üliõpilased olid 7.-16. juulini Alal floristika praktikumil. Kohal oli 25 õppurit.

Ökoloogia ning elustikukaitse eriala üliõpilane Ott Kangur ütles, et floristikapraktikumil tegeldakse taimede tundma õppimise ning nende ladinakeelsete nimetuste omandamisega. See on kohustuslik praktika, mille edukas läbimine annab ka ainepunkte.

Enne välipraktikale suundumist läbisid üliõpilased teoreetilised kursused ning osalesid ka sisepraktika tundides.

„Floristikapraktikum toimub Alal sellepärast, et siin piirkonnas on väga rikkalik taimestik. Praegu on meie nimekirjas juba 275 erinevat taime. Praktika edukas läbimine eeldab aga, et me tunneme ära 250 taime ja teame ka, kuidas neid ladina keeles nimetatakse,“ ütles sama eriala üliõpilane Tauno Tilk.

Tema sõnul oli praktika koostatud selliselt, et neli-viis päeva tutvustasid juhendajad Illi Tarmu, Iti Jürjendal ning Riin Tamme üliõpilastele ümbruskonnas leiduvaid taimi ja selgitasid, kuidas neid üksteisest eristada. Järgnevatel päevadel pidid aga tudengid ise rääkima, mis taimedega on tegemist ja kuidas kõlab nende ladinakeelne nimetus.

Praktikajuhendaja Illi Tarmu sõnul on taimeteatmiku järgi Eestis ligemale 1400 taimeliiki. „Nad on kõik väga huvitavad ja omanäolised. Paljud nendest ka üsna haruldased. Üliõpilastele meeldib neid vaadelda, koguda ja tundma õppida,“ ütles Tarmu.

Niisama huviga kuulasid üliõpilased ka Helme vallavanema Tarmo Tamme vestlust ajaloolisest Helme kihelkonnast ja nüüdisaegsest Helme vallast. Mitmed täiendavad küsimused kuulajatelt näitasid kujukalt, et noored on üha uute teadmiste omandamisest väga huvitatud.
  

Juhendaja Illi Tarmu sõnul saavad noored inimesed väga hästi aru, et kõik, milles me elame, on osake loodusest ja meie ülesanne on kõike seda hoida, kaitsta ja põlvest põlve edasi kanda.

Vello Jaska

Lõpupidu

Lõpetajad: Endi Laidsalu, Rain Viitak, Kristel Paju, Raivo Viitak, Kalle Padar, Urmo Kivit, klassijuhataja Aili Kiidli

Teisi pilte vaata SIIT.

Koolitus- ja võistlussari "Loodussõbraks läbi oma silmade"

Toimumisaeg: mai 2010 - juuli 2011

Osalejad: Ala Põhikooli, Tõrva Gümnaasiumi ja Riidaja Põhikooli õpilased

Juhendajad: Evelyn Tamm, Liia Ortus, Merike Priedenthal

Projekt algas õppereisiga Matsalu looduskeskusesse, kus tutvuti rahvuspargi ajalooga, õpiti tundma linde ning uuriti Suitsu ja Kasari jõe elustikku.

Suvel toimus 5-päevane looduslaager: käidi Haanja looduspargis, matkati Vällamäel, õpiti tundma taimi ning koostama toiduahelaid. Tarmo Evestus jagas uusi teadmisi kaladest ning nende kohastumustest vees. Valmis loodussõbra voldik. Kabli looduskeskuses läbiti programm "Merelt maale ja maalt merele". Saadi uusi teadmisi Läänemere Liivi lahe taimestikust, loomastikust, lindudest ning kaladest. Tutvuti rannarahva  tööde ja tegemistega kauges minevikus ja tänapäeval.

Sügisel külastati Alatskivi looduskeskust, uuriti kivimite teket ja geoloogilist aineringet. Toimus viktoriin teadmiste kinnistamiseks. Metsamehe tööde ja mõõteriistadega tutvuti Lilli looduskeskuses.

Talvel toimus maastikumäng Otepää looduspargis: õpiti tundma  raagus puid ja põõsaid ning tutvuti looduspargi ajalooga. Koolides toimus joonistusvõistlus. Pähni looduskeskuses tutvuti talilindude eluga, kuulati linnulaulu, uuriti  lindude tegevusjälgi  ning õpiti talilinde õigesti toitma. Kokkuvõtteks meisterdati kollaaž "Talilinnud metsas". Soontagas kohtuti jahimees Aare Jaamaga, kellega matkati  paksus metsas, uuriti  metsloomade tegevusjälgi ja õpiti jahimehetarkusi. Kõige põnevam oli näha, kuidas töötab taksidermist ning uurida loomanahku ja -sarvi. Kokkuvõtteks kirjutati kogutud elamustest metsajutte.

Loodussõbrad Saare- ja Hiiumaal. Teisi pilte vaata SIIT.

Fotode autor: Elen Liigus

Mai alguses toimus 3-päevane õppereis Saare- ja Hiiumaale. Mustjala looduskeskuses läbiti kaks loodusõppeprogrammi: "Rannikust metsani" ja "Loodus ja pärandkultuuri rikkused Vilsandi rahvuspargis“. Hiiumaal tutvuti sealse looduse ja vaatamisväärtustega. Tehti kokkuvõtteid  projektist, selgitati välja tublimad, keda ka autasustati.

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Õppereis Saadjärvele

Viimane õppereis viis meid Saadjärve äärde. Sealses looduskeksuses näidati meile slaidiprogrammi ja räägiti järvest ning selle elustikust. Saadjärv on suurim Vooremaa järv, tema pindala on 708 ha ning suurim sügavus 25 m. Saadjärve vesi on väga hea läbipaistvusega: kui teistes järvedes on läbipaistvus 2 m, siis Saadjärves on see 5 m ja rohkemgi. Veevahetus on järves väga aeglane, sest sinna ei voola sisse jõgesid. Nii vahetubki vesi Saadjärves välja u 7 aasta jooksul.

Taimedest leidub Saadjärves ja selle ääres näiteks pilliroogu, järvkaislat, hundinuia, mändvetikat, erinevat liiki penikeeli, kardheina. Viimane on valguse suhtes vähenõudlik ning seetõttu võib kasvada isegi 5 m sügavusel. Saadjärves leidub ka loodukaitse all olevaid järvepalle: rohevetikate kogumid, mis lainetuse mõjul on palli kuju võtnud.

Järvekarpide kõrval leidub Saadjärves palju rändkarpe, mis eritavad kleepuvat vedelikku, mille abil nad kinnituvad kõvadele esemetele, muuhulgas laevade külge - siit ehk on tulnudki nende tegelikult paiksete limuste nimetus, kuna laevade abil saavad nad väga edukalt rännata.

Lindudest võib Saadjärvel kohata naerukajakaid, jõgitiire, roo-loorkulle, rästas-roolinde, tutt-pütte, rabahanesid, laukusid, kühmnokk-luiki ja paljusid teisi.

Saadjärv on kalarikas, seal leidub särgi, ahvenaid, hauge, kiisku, rääbiseid, viidikaid, angerjaid ja teisi kalu.

Saadjärve uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.

Pärast loengut läksime parvega järvele, et seda ka oma silmaga uurida. Õppisime mõõtma vee läbipaistvust ja sügavust, määrasime kompassi abil oma asukoha ning kandsime kontuurkaardile Saadjärve ääres olevad vaatamisväärsused: Äksi kiriku, Kukulinna ning Saadjärve mõisa. Pärast õppetööd ootas meid tore üllatus: saime jahiga sõites meelt lahutada ning päikest ja järvetuult nautida. Saadjärve äärde läheksime varsti hea meelega tagasi, sest saime teada, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis valmib järgmiseks kevadeks seal jääaja teemapark.





                                                    Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.