Täna toimus meie koolis looduspäev algklassidele ning 5.-7. klassi õpilastele. Meie juhendajad Eva-Liisa Orula ja Külli Kalamees Tartu Ülikooli Loodusmuuseumist olid väga toredad ning me saime tänu neile palju uusi teadmisi juurde. Läbisime mitu programmi.
I Imetajate üldiseloomustus, skeleti iseärasused
Eestis elab 65 liiki imetajaid, need jaotuvad 8 erineva seltsi ja 20 sugukonna vahel. Kõige arvukam on näriliste selts. Tutvusime imetajate süstemaatilise nimestikuga.Imetajaid võib leida kõikjalt: metsast, niidult, veekogudest ja isegi maa alt. Põhiline tunnus, mis iseloomustab imetajaid on see, et nad toidavad oma poegi piimaga ning on püsisoojased.
Imetajaid on juba ammustest aegadest kütitud liha ja nahkade saamiseks, sellega piiratakse ja osade liikide arvukust. Meie uurisime imetajate koljusid ja hambaid ning õppisime mõõtma kolju pikkust. Kolju pikkust mõõdetakse kolju kuklapõntade tagaservast kuni kolju eesosani. Määrasime kolju pikkuse järgi liigi ja seltsi. Kõige suurem kolju, mida meile näidati, kuulus metsseale. Samuti loendasime erinevatel koljudel hambaid üla- ja alalõuas. Ka selle järgi saab määrata, millise imetajate liigiga on tegemist.
II Loomade tegevusjäljed
Teises programmis pidime uurima loomade tegevusjälgi: väljaheiteid, söömisjälgi, käpajälgi. Kaalusime erinevate loomade väljaheiteid, uurisime nende värvust, kuju ja suurust. Meile näidati ka loomade toitumisjälgi: missugune on käbi pärast seda, kui orav on seda närinud; mille poolest erinevad kitse ja jänese hammustusjäljed okstel.
Väga põnev oli jälgede uurimise osa. Vaatlesime erinevate liikide puhul nii üksiku jälje laiust ja pikkust kui ka jäljerida. Jälgede abil on loomaliiki üsna kerge määrata. Näiteks rebase jälg on pikliku kujuga, jäljes on näha neli varbajäljendit, küünised on pikad ja kitsad. Põdra esijalgade jälgedes paistavad sõrgatsite jäljendid. Koostasime omale jäljeraamatu, mille abil saame ka edaspidi jälgi uurida ja määrata. Lisaks saime oma käega katsuda ja uurida erinevaid loomanahku.
See oli väga tore uute teadmiste omandamise päev.
I Imetajate üldiseloomustus, skeleti iseärasused
Eestis elab 65 liiki imetajaid, need jaotuvad 8 erineva seltsi ja 20 sugukonna vahel. Kõige arvukam on näriliste selts. Tutvusime imetajate süstemaatilise nimestikuga.Imetajaid võib leida kõikjalt: metsast, niidult, veekogudest ja isegi maa alt. Põhiline tunnus, mis iseloomustab imetajaid on see, et nad toidavad oma poegi piimaga ning on püsisoojased.
Imetajaid on juba ammustest aegadest kütitud liha ja nahkade saamiseks, sellega piiratakse ja osade liikide arvukust. Meie uurisime imetajate koljusid ja hambaid ning õppisime mõõtma kolju pikkust. Kolju pikkust mõõdetakse kolju kuklapõntade tagaservast kuni kolju eesosani. Määrasime kolju pikkuse järgi liigi ja seltsi. Kõige suurem kolju, mida meile näidati, kuulus metsseale. Samuti loendasime erinevatel koljudel hambaid üla- ja alalõuas. Ka selle järgi saab määrata, millise imetajate liigiga on tegemist.
II Loomade tegevusjäljed
Teises programmis pidime uurima loomade tegevusjälgi: väljaheiteid, söömisjälgi, käpajälgi. Kaalusime erinevate loomade väljaheiteid, uurisime nende värvust, kuju ja suurust. Meile näidati ka loomade toitumisjälgi: missugune on käbi pärast seda, kui orav on seda närinud; mille poolest erinevad kitse ja jänese hammustusjäljed okstel.
 |
| Looduspäev. Teisi pilte vaata SIIT. |
See oli väga tore uute teadmiste omandamise päev.
Oma muljeid jagasid 7. kl õpilased Maarja, Astrit, Merit, Maria ja Kristi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar