Lasteaialapsed käisid ekskursioonil Viljandis. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor Kaja Hass
18.05.15
04.05.15
Tegime ära!
Nädalavahetusel toimusid üle Eesti koristustalgud "Teeme ära!". Meie kool viis talgupäeva läbi täna. Lisaks koolirahvale osalesid talgupäeval ka Ala külaseltsi liikmed.
Riisusime, pügasime ja lõikasime hekke, rohisime kooliaias ning meie koolimaja ümbrus sai tänu suurematele ja väiksematele talgulistele veelgi puhtamaks ja kenamaks. Talgujuhiks oli õp Evelyn Tamm.
 |
| Talgulised tööhoos Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autorid: Kairi Peetersoo ja
Ants Piirsalu
|
07.04.15
Õppisime tundma samblikke - õppekäik Otepää looduskeskusesse
6.-9. klassi õpilased käisid täna Otepää looduskeskuses ja osalesid õppepäeval, mille teemaks olid samblikud. Meie juhendajaks ja giidiks oli Margit Turb.
Kõigepealt räägiti meile sammaldest ja samblikest. Vaatasime binokulaari all erinevate samblike ehitust ning tegime katseid samblike ja KOH (kaaliumhüdroksiidi) lahusega. Samblikuained muudavad viimasega reageerides värvust ja selle abil saab kindlaks teha, milliseid aineid samblik sisaldab.
 |
|
Fotode autor: Kaisa Pinka, 9. kl õpilane
|
Seejärel läksime parki, et vaadata, mitut liiki leht-, koorik- ja põõsassamblikke me puudelt leiame. Kogusime erinevatesse kotikestesse samblike näidiseid, mida hiljem rühmatööna määrasime.
Oli taas üks tore õppepäev, kus sai looduses viibida ja uusi teadmisi koguda.
Kairi Peetersoo ja Kaisa Pinka
9. kl õpilased
13.03.15
Laululaps 2015 - Helme valla voor
Kolmanda veerandi viimasel päeval toimus Ala rahvamajas lauluvõistluse "Laululaps 2015" Helme valla voor, kus osalesid ka meie kooli õpilased. Kõik lauljad olid väga tublid ja andsid nauditava kontserdi.
Piirkondlikku vooru, mis toimub Riidajas, said Ala koolist edasi Anne-Marii Burenko, Kevin Köster ja Sandra Orav. Neid juhendas õpetaja Syrle Eesik. Hoiame neile pöialt!
 |
| Helme valla laululapsed. Teisi pilte vaata SIIT. Fotode autor: Neil Viskov |
Parimad emakeeletundjad
Tähistasime sel aastal emakeelepäeva õigekirjavõistlusega. 5.-6. klassi õpilased pidid kirjutama õigesti 50 veaohtlikku sõna ning 7.-9. klassi õpilased 100 sõna.
Parimad emakeeletundjad on:
Kevin Köster (5. kl) - 38 punkti
Illart Kaiv (6. kl) - 37 punkti
Merily Siirak (7. kl) - 83 punkti
Sandra Orav (8. kl) - 73 punkti
Kairi Peetersoo (9. kl) - 81 punkti
Töö oli tavapärasest kontrolltööst veidi keerukam, mistõttu võib rõõmustada, et üle 60% õpilastest saavutas vähemalt pool maksimumpunktidest. Ülejäänud õpilastel jäid ainult mõned punktid sellest tulemusest puudu.
Kõige rohkem eksiti võõrsõnade (borš, apelsin, paragrahv, režissöör, karussell) ja liitega sõnade (itaallased, linlased, kaslane, marslane, postiviija) õigekirjas.
11.03.15
Õppisime andma esmaabi
Täna õpetas kooliõde Malle Lemmle 5.-9. klassi õpilastele, kuidas anda esmaabi. Saime teada, kuidas käituda, kui märkame, et kellegagi on õnnetus juhtunud.
Abivajajale tuleb võimalikult kiiresti kutsuda kiirabi, kuid enne selle saabumist on oluline osata ka ise abi anda.
Kõigepealt tuleb kontrollida, kas kannatanu on teadvusel, kas ta hingab. Selleks võib kannatanut kõnetada või teda näpistada, kui ta ei reageeri, siis on ta teadvuseta. Hingamise kontrollimiseks tuleb vaadata, kas rindkere liigub või on kuulda hingamiskahinat.
Kui kannatanu hingab, tuleb ta keerata külili - nii on ta hingamisteed lahti. Kui kannatanu ei hinga, tuleb ta asetada selili, pea taha kallutada ja lõug üles tõsta ning alustada südamemassaažiga. Seda näidati meile ka mannekeeni peal: 30 korda järjest tuleb julgelt ja tugevalt suruda rindkerele ning seejärel võimalusel teha kaks suust-suhu puhumist, seejärel korratakse tegevust. Elustada tuleb niikaua, kuni saabub kiirabi. Suust-suhu puhumisel ei tohi ennast ohtu seada ja üksinda elustades võib teha ka ainult südamemassaaži. Soovijad said ka ise mannekeeni peal südamemassaaži tegemist proovida.
Saime veel teada, et šokiseisundis inimesele ei tohi anda vett, sest ta võib oksendama hakata ja lämbumisohtu sattuda. Lahtise luumurru korral tuleb peatada verejooks, aga kannatanut ei tohiks ise liigutada ega transportida.
Ninaverejooksu korral tuleb kannatanu istuma panna (kindlasti mitte pikali!) ja tema pea ettepoole kallutada ning nina kinni pigistada (kannatanu saab hingata läbi suu) umbes 10 minutiks; võimalusel asetada külmkott ninajuure peale ja kukla taha.
Kui on kõrvaverejooks ja pole põhjust kahtlustada kannatanul peatraumat, siis pannakse ta poolistuvasse asendisse ja pea kallutatakse selle kõrva suunas, kust jookseb verd. Kõrv kaetakse sidemega.
Kui keegi on midagi kurku tõmmanud, siis tuleb teda julgustada kõigepealt köhima, sest nii saab kergematel juhtudel inimene ise võõrkeha hingamisteedest eemaldada. Kui köhimisest ei piisa, tuleb peopesaga lüüa kiiresti abaluude vahele, aga kui see ka ei aita, kasutatakse Heimlichi võtet: seistakse kannatanu selja taha, asetatakse rusikas käsi tema vahelihasele (roidekaartevahelisse kolmnurka) ja tõmmatakse käsi järsu nõksatusega enda poole suunaga diagonaalselt üles. Väikestel lastel ei tohiks aga seda võtet kasutada, sest on oht vigastusteks.
Meile õpetati ka haavade sidumist ning saime seda ise ka proovida. Esmaabitund oli väga õpetlik, huvitav ja kindlasti kasulik.
Abivajajale tuleb võimalikult kiiresti kutsuda kiirabi, kuid enne selle saabumist on oluline osata ka ise abi anda.
Kõigepealt tuleb kontrollida, kas kannatanu on teadvusel, kas ta hingab. Selleks võib kannatanut kõnetada või teda näpistada, kui ta ei reageeri, siis on ta teadvuseta. Hingamise kontrollimiseks tuleb vaadata, kas rindkere liigub või on kuulda hingamiskahinat.
Kui kannatanu hingab, tuleb ta keerata külili - nii on ta hingamisteed lahti. Kui kannatanu ei hinga, tuleb ta asetada selili, pea taha kallutada ja lõug üles tõsta ning alustada südamemassaažiga. Seda näidati meile ka mannekeeni peal: 30 korda järjest tuleb julgelt ja tugevalt suruda rindkerele ning seejärel võimalusel teha kaks suust-suhu puhumist, seejärel korratakse tegevust. Elustada tuleb niikaua, kuni saabub kiirabi. Suust-suhu puhumisel ei tohi ennast ohtu seada ja üksinda elustades võib teha ka ainult südamemassaaži. Soovijad said ka ise mannekeeni peal südamemassaaži tegemist proovida.
Saime veel teada, et šokiseisundis inimesele ei tohi anda vett, sest ta võib oksendama hakata ja lämbumisohtu sattuda. Lahtise luumurru korral tuleb peatada verejooks, aga kannatanut ei tohiks ise liigutada ega transportida.
Ninaverejooksu korral tuleb kannatanu istuma panna (kindlasti mitte pikali!) ja tema pea ettepoole kallutada ning nina kinni pigistada (kannatanu saab hingata läbi suu) umbes 10 minutiks; võimalusel asetada külmkott ninajuure peale ja kukla taha.
Kui on kõrvaverejooks ja pole põhjust kahtlustada kannatanul peatraumat, siis pannakse ta poolistuvasse asendisse ja pea kallutatakse selle kõrva suunas, kust jookseb verd. Kõrv kaetakse sidemega.
Kui keegi on midagi kurku tõmmanud, siis tuleb teda julgustada kõigepealt köhima, sest nii saab kergematel juhtudel inimene ise võõrkeha hingamisteedest eemaldada. Kui köhimisest ei piisa, tuleb peopesaga lüüa kiiresti abaluude vahele, aga kui see ka ei aita, kasutatakse Heimlichi võtet: seistakse kannatanu selja taha, asetatakse rusikas käsi tema vahelihasele (roidekaartevahelisse kolmnurka) ja tõmmatakse käsi järsu nõksatusega enda poole suunaga diagonaalselt üles. Väikestel lastel ei tohiks aga seda võtet kasutada, sest on oht vigastusteks.
Meile õpetati ka haavade sidumist ning saime seda ise ka proovida. Esmaabitund oli väga õpetlik, huvitav ja kindlasti kasulik.