Tigude õppepäev

Täna külastas meid Anneli Ehlvest Tartu Keskkonnahariduse Keskusest, kes rääkis meile Eesti limustest ning nende rollist looduses.

Saime teada, et Eestis elab umbes 80 liiki tigusid maismaal, lisaks veel 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe mageveekogudes ning 20 liiki tigusid ja 8 liiki karpe Läänemeres. Saime infot selle kohta, kui vanaks teod elavad, mida nad söövad ning kes nendest toituvad.

Tigusid uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.

Üllatav oli fakt, et mõned karbid võivad elada 150 aastat ja rohkemgi. Suured maismaateod elavad enamasti 6-10aastaseks ning väikesed 1-2aastaseks. Üldiselt söövad teod erinevaid taimeosi, kuid kiritigu võib süüa ka surnud liigikaaslasi ning sama võib teha ka suur seatigu. Teod ise on toiduks mitmetele mardikalistele (teotapik, jaanimardikate vastsed), lindudele ja imetajatele.

Pärast loengut ootas ees praktiline osa: toimusid vaatlused ja praktilised tööd limustega, mille käigus täideti ka töölehti. Uuriti tigude välisehitust ja kehaosi, määrati liiki, mõõdeti nende pikkust. Luubiga vaadates pidi leidma teo pea, jala, tundlad, silmad, mantliava; samuti uuriti, kas teol on naba. 

Vaadeldi tigude liikumist, mõõdeti ja arvutati nende liikumiskiirust. Tigude keskmiseks liikumiskiiruseks saadi 8 m/h. Uuriti tigude toidulauda ning püüti välja selgitada nende lemmiktoit, milleks osutus kurk. Kõige põnevam oli tigude võidujooks. Õpitu kinnistamiseks toimus viktoriin.

Õpilastele meeldis selline õppepäev väga, eriti praktiline osa. Tigudest saadi palju uut teada ning tegevused olid väga põnevad ning mitmekesised.

Merit Sillaots, Silja Paas ja Kristi Vister

8. kl õpilased

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lasteaia sügismatk Soontaga looduskaitsealal

Teisi pilte vaata SIIT

Projekti "Aastaajad rabas" esimene tegevus: looduslaager "Sügisene raba"

Eile, 18. septembril sõitsime Lilli looduskeskusesse, kus toimus looduslaager "Sügisene raba". Kui kohale jõudsime, näidati meile kõigepealt meie toad kätte, tutvustati maja ning räägiti päevakavast.

Alustuseks viidi meid metsa samblaid, samblikke ja seeni korjama, et me saaks need oma kogusse panna. Kiletasime samblad ja samblikud ning panime albumisse. Minu kogusse kuuluvad kaksikhammas, turbasammal, lehviksammal, laanik, karusammal, palusammal, lehtsammal, habesamblik ja narmassamblik.

Vabal ajal saime loodusmaja ümbruses ringi vaadata ning sealseid loomi toita. Seejärel mängisime kaks tundi keskkonna- ja osavusmänge ning pärast õhtusööki läksime Virapuu rändrahnu juurde, mille ümbermõõduks öeldi 20,5 meetrit, aga mina mõõtsin 21,9 meetrit. Õhtu lõpetas ruunide valmistamine ja nõiakivi juures käimine. Kui me kivi juurde jõudsime, hakkas mu süda kiiremini tuksuma ja näpud surisema - järelikult mingi vägi sel kivil oli.

Virapuu rändrahn. Teisi pilte vaata SIIT.

Täna pärast hommikusööki läksime tõukeratastega sõitma. Suundusime Teringi õpperajale ning läbisime kokku 4,5 kilomeetrit. Rabas oli väga vesine ning seal oli palju seeni ja kanarbikku.  Leidsime veel ka jõhvikaid. Loodusmajja tagasi jõudes kiletasime veel taimi ning laagri lõpetas maastikumäng.

Looduslaager oli tore: sai viibida looduses, õppida vahetult tundma taimi ning tegevused olid väga vaheldusrikkad.

Renita Ämarik

6. kl õpilane

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti Taaskasutusorganisatsiooni külaskäik

Täna toimus pakenditeadlikkuse tund kõikidele Ala Põhikooli õpilastele ja ka lasteaiale. Esmalt näidati lustakat filmi jäätmekäitlusest ja pakendite sorteerimisest. Hiljem said kõik oma silmaga näha, missugused on juba taaskasutusjaamast väljunud jäätmete toorained.

Plastikust pakenditest tehakse väikesed tükid ja siis sulatatakse pisikesteks plastmasspallideks, mis saadetakse erinevatesse tehastesse, kus neid kasutatakse nt uute mobiilide, fliisi või mistahes esemete valmistamiseks.

Paber purustatakse samuti ja seda kasutatakse nt ajalehepaberi tootmiseks. Saime uurida erinevaid esemeid, mis olid taaskasutatud materjalidest valmistatud: märkmik, joonlaud jne. Väga huvitavaks esemeks oli maisijahust tehtud pliiats.

Lõpuks näidati meile sammhaaval, kuidas teha endale mahlapakist rahakotti.

Loodan, et jäätmete sorteerimise viis sai kõikidele selgeks ning kui õpilased seda oma kodudes järgima hakkavad, siis tekib neil ka harjumus jäätmeid sorteerida. Maailma päästmine algab iseendast!

Elen Liigus

9. kl õpilane

Lisainfo:

Eesti Taaskasutusorganisatsioon

Keskkonnake

Kanuumatk Õhne jõel

Täna said soovijad pärast koolipäeva osaleda kanuumatkal Õhne jõel. Matka viis läbi meie kooli vilistlane ja endine kehalise kasvatuse õpetaja Imre Arro, kes tegeleb loodusturismiga.

Alustuseks saime väga põhjaliku väljaõppe ohutusest ning sellest, kuidas kanuuga hakkama saada. Läbisime 4,3 kilomeetri pikkuse käänulise Õhne jõe lõigu Alalt Taageperani. Selleks kulus meil umbes 2 tundi.

Kõik osalejad arvasid, et tegu oli maruvahva üritusega, kus sai proovile panna oma julgust ning füüsilist vastupidavust. Nii mõnigi pidi ületama hirmu vee ees, aga mitte keegi ei kahetsenud, et ta retkest osa võttis.

Suur aitäh Imrele, kes korraldas meeldejääva matka heast tahtest ja täiesti tasuta!

Esimene koolipäev

1. klassi võeti vastu Maarja-Magdaleena Vister ja Rasmus Rosenberg
Klassijuhataja Raili Vister

Loodusürituste sari: nahkhiirteöö

Eile õhtupoolikul ja öösel toimus Kivimäe hostelis loodussõpradele üritus "Nahkhiirteöö". Kuulati ettekannet nahkhiirtest - lektoriteks Triinu Tõrv ja Rauno Kalda, kes kuuluvad MTÜ-sse Suurkõrv, kus tegeldakse nahkhiirte uuringutega ning püütakse edendada nende omapäraste imetajate kaitset.

Vaadati Eestis elavate nahkhiirte kohta koostatud infostende ning filmi nahkhiirtest. Soovijad said meisterdada või joonistada nahkhiiri ning lahendada ristsõnu käsitiivaliste kohta.

Nahkhiiri meisterdamas. Teisi pilte vaata SIIT.

Seda, et nahkhiired on käsitiivalised ning oskavad lennata, teadsid kõik, aga paljudele oli üllatuseks, et nad polegi väga paiksed loomad - mõned liigid rändavad talvituma lõuna poole. Nahkhiired võivad rännata pikki vahemaid. Kuna nad on ööloomad, siis toimub ränne öösiti; ning selliseid rändesalku nagu linnud nahkhiired ei moodusta. Talviti tuleks vältida põnevate seikluste otsimist koobastest ja maaalustest kohtadest, sest tõenäoliselt magavad seal oma talveund nahkhiired, kes häirimise korral ärkavad ning kaotavad nii suure osa oma energiavarust ning ei pruugi kevadeni vastu pidada.

Kui lindudele ehitatakse tihti pesakaste, siis sama võib teha ka nahkhiirtele. Õpetuse leiad SIIT.

Ööhämaruses toimus nahkhiirte vaatlusretk. Dedektorite abil määrati kolm liiki: veelendlane, tiigilendlane ja pargi-nahkhiir.

Nahkhiirteööl osales 49 huvilist.

Evelyn Tamm

loodusainete õpetaja

projektijuht

Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.