19.12.13

Hetki jõulupeolt

Sel aastal külastas meid jõuluvana asemel jõulusokk. Teisi pilte vaata SIIT.

27.11.13

Raamatukogutund: Asta Jaaksoo rääkis Kitzbergist

Täna kuulasime Taagepera raamatukogus Asta Jaaksood, kes on Karksi vallas Leeli külas asuva August Kitzbergi tubamuuseumi omanik ja juhataja. Samuti tegeleb tema eestvedamisel Kitzbergi Sõprade Selts. Käesoleval aastal pälvis Asta Jaaksoo Mulgimaa Uhkuse auhinna.

Asta Jaaksoo rääkiski Kitzbergi Sõprade Seltsi ja Kitzbergi tubamuuseumi tegevustest. Muuseumis saab tutvuda Kitsede suguvõsa ja Kitzbergi loominguga. Sageli pakutakse võimalust seigelda kirjaniku loominguradadel jalgsi, ratastel või autoga. Seejuures tehakse peatusi endiste talude või talukohtade juures, mis on Kitzbergiga seotud olnud.

August Kitzbergi lapsepõlv möödus Penuja külas Niitsaadul. Tema vend Jaan oli seal koolmeister ja mõnikord pidi tulevane kirjanik venna eest ise koolipoistel silma peal hoidma. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainest ka tema humoristlikele külajuttudele.

Kitzbergi Sõprade Selts käis hiljuti Lätimaal Kalkune vallas, kus Kitzberg omal ajal ametnikuna töötas. Seal teatakse Kitzbergi ja tema loomingut päris hästi, sest kirjanik aitas lätlasi rahvuseepose väljaandmisel.


Kitzbergi sünniajaks on ametlikes allikates märgitud 29. detsember, Asta Jaaksoo aga väitis, et Kitzberg ise on kirjutanud oma sündimise päevaks 27. detsembri. Nii peabki Kitzbergi Sõprade Selts kirjaniku sünnipäeva just viimati nimetatud kuupäeval, kuna inimene ise peaks oma sünnipäeva ikkagi kõige paremini teadma.


Huvitava faktina saime teada, et Kitzberg on käinud Taageperas laulukooris. 


Asta Jaaksoo rõhutas, et kultuuripärand ja selle säilitamine on väga oluline. Rahvas, kes oma suurmehi ei austa, sureb välja. Armastust kodumaa vastu tuleb kasvatada ka noortes ning alguse saab see juba oma perekonna pärandit uurides ja koolis kodulugu õppides.


Üritus toimus kultuuripärandi aasta raames.
Kaidi Kuškis
emakeeleõpetaja

26.11.13

Kodanikupäev ja kadriolümpia

Täna, kodanikupäeval pidasid kõne 9. klassi õpilased Airo Hass ja Ragne Rasin, kes rääkisid, miks kodanikupäeva tähistatakse ning meenutasid, miks on uhke olla Eesti kodanik.

Kodanikupäev on ellu kutsutud teadvustamaks kodanikustaatust. Ühtlasi soovitakse selle tähtpäevaga tõsta kodanikuuhkust. Kodanikupäev on orienteeritud kõikidele Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele rahvusest sõltumata.


26. november on valitud kodanikupäevaks seetõttu, et just sellel kuupäeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Tähtpäevana tähistatakse seda alates 1999. aastast.


Möödunud kadripäevale mõeldes jätkus päev pärast neljandat tundi toreda kadriolümpiaga, kus võeti võistkondlikult mõõtu erinevatel aladel.


Kõigepealt pidid võistkonnad aja peale riietuma kadrisantideks ning seejärel tui mängima pandud muusikapala saatel tantsu vihtuma hakata. Igas võistkonnas oli mõni julge ja osav tantsija, kes teiste seast eriti silma paistis ning oma rühma väärikalt esindas. Kevin Köster, Kermo Saar, Kalmer Kähr, Kurmet Paurson ja Oliver Ozolin olid kõige tublimad tantsulõvid.

"Kadrid" tantsu löömas. Teisi pilte vaata SIIT.                                           Fotode autor: Kaja Hass

Kadririietust pidid osalejad kandma kogu ürituse vältel. Korraldati lõbusaid teatevõistlusi ning mängiti saalihokit.


Kadriolümpia eestvedajateks olid õpilasomavalitsuse liikmed ning huvijuht Kaja Hass. 9. klassi õpilased ning kehalise kasvatuse õpetaja Ain Veebel olid kohtunikeks.

22.11.13

Valgamaa noored Toompeal

Täna toimus Riigikogus iga-aastane noortefoorum "101 last Toompeale", mida organiseerivad koostöös MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit. Tänavu keskenduti laste ja noorte kaasamise teemale kohaliku elu korraldamisel. Meie koolist osales foorumil 9. klassi õpilane Ragne Rasin, kes tegi toimunust reportaaži:

"Kell 6 hommikul alustasid Tallinna poole sõitu kakskümmend inimest, kellest kolm olid Valgast ja ülejäänud Tõrvast. Tee peal arutasime, mida öelda, kui keegi peaks intervjuud tulema tegema. Panime endale rinda Tõrva lipu värvides lipsud.


Kohale jõudsime kell 9, läksime Riigikogu saali. Üritus algas kell 10. Esimesena võttis sõna Jüri Ratas. Seejärel valiti noortefoorumi juhatus. Järgmisena kõneles Indrek Teder. Meid tervitasid MTÜ Lastekaitse Liit, ÕE ning "101 last Toompeale" projektijuht Gertha Teidla-Kunitsõn.


Seejärel tegime parandusettepanekuid ja arutasime dokumendi üle. Pärast lõunasööki hakkasime parandusettepanekuid hääletama. Seejärel võttis sõna eelmisel aastal lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitli pälvinud Darja Saar. Valisime ja kuulutasime välja selle aasta lapsesõbraliku organisatsiooni ja ühiskonnategelase. Organisatsioonidest pälvis tiitli sihtasutus Archimedes, kes läbi Euroopa Noored Eesti Büroo on toetanud rahaliselt noorte enesearengut mitmete noorteprojektide kaudu. Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelaseks valiti Juku-Kalle Raid. Võtsime vastu lõppdokumendi, lõpetasime ürituse ning tegime ühispilte.


Pärast seda oli meil linnas paar tundi vaba aega. See polnud mul esimene kord Riigikogus olla ja loodan sinna veel sattuda."

18.11.13

Mulgi laulud ja muud lood

Täna toimunud Mulgi koolikontserdil kõlasid Anu Tauli ja Tarmo Noormaa esituses nii vanemad kui ka uuemad Mulgimaalt pärit laulud.

Anu Taul on sündinud Mulgimaal Riidajas, tema isa Ants Taul on tuntud torupillimeister. Pärimusmuusikaga tegelevad ka Anu õde ja vend. Ehkki Taulide peres igapäevaselt mulgi keelt ei kõneldud, on suurem osa Anu loomingust mulgikeelne, sest tema sooviks on, et kaunis mulgi keel läbi lugude ja laulude kõlades ärkaks rohkem elule.


Tarmo Noormaa on pärit Võrumaalt ning tema hoiab au sees ja jätkab sealset lõõtsatraditsiooni. Ka kontserdil oli tal kaks lõõtspilli kaasas. Samuti tutvustas ta meile teisi rahvapille: torupilli, vilepilli ja kitarri. Viimast võib tänapäeval samuti pidada rahvapilliks, sest see on üks populaarsemaid instrumente.

Anu Taul ja Tarmo Noormaa esitamas Mulgi laule.                                  Fotode autor: Kaja Hass
Teisi pilte vaata SIIT.

Esitusele tulid nii vanad regilaulud, uuemad rahvalikud laulud kui ka Anu Tauli looming, mille hulgast tuntuim on "Üits paigake", mis räägib kõige kallimast paigast maailmas - kodust. Tarmo Noormaa laulis ühe loo ka võru keeles.


Kontsert meeldis väga nii õpilastele kui ka õpetajatele. Regilaule sai kaasagi lauldud. 45 minutit möödus väga kiiresti, aga kuuldud lood jäid terveks päevaks hinge helisema. Anu Taul kinkis meile oma uue plaadi "Päevalodja".

15.11.13

Edukas osavõtt viktoriinist "Puhas vesi hoiab elu"

Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames viis Keskkonnaamet läbi maakondliku viktoriini "Puhas vesi hoiab elu" 5.-7. klassidele.

Meie kooli võistkond koosseisus Kadri Aria (5. kl), Ketlin Ruutna (6. kl), Merily Siirak (6. kl) ja Sandra Orav (7. kl) saavutas viktoriinil IV koha.


12.11.13

Linnuõpe lasteaias: röövlinnud

Täna tuli Ala ja Ritsu lasteaialastele külla looduskaitse bioloog Tarmo Evestus, et rääkida röövlindudest. Kaasas oli tal kaks linnutopist: kakk ja kotkas.

Looduskaitse bioloog tegi lastele selgeks, missugused linnud on röövlinnud, missugused mitte. Röövlind on kõvera konksja noka, suurte tiibade ja tugevate teravate küünistega. Röövlind ei laula kunagi.




Kullilised on märkimisväärselt head jahipidajad, kes kütivad väga erinevaid saakloomi, keda nad tapavad võimsate küünistega. Neil on hea nägemine ja kuulmine. 
Kotkas näiteks võib näha õhust 5 kilomeetri kõrguselt inimest.

Tarmo Evestus rääkis lastele ka kullide toidukaardist ja pesitsemisest. Kakud teevad näiteks pesa murdunud puude otsa. Samuti näidati lastele erinevate lindude ja loomade pilte, mille abil mängiti äraarvamismängu, kus lapsed pidid tõstma küsimuse vastuseks õige pildi. Hiljem meisterdasime ja joonistasime ise röövlinde.


Oli tore ja õpetlik loodustund, mis meeldis nii kasvatajatele kui ka lastele.


Õppepäev toimus loodusainete õpetaja Evelyn Tamme juhitud projekti "Helme valla lasteaialaste linnuõpe" raames.
Laine Kink
lasteaiaõpetaja

07.11.13

Loovuse radadel

Täna toimus Valgamaa kutseõppekeskuses seminar teemal "Loovuse radadel", mis jätkus üle-eestilise Osaluskohvikuga.

Loovusest rääkis kõigepealt ettevõtja Marek Mekk, kelle arvates võib loovuseks nimetada juba oskust fantaseerida ning kiirelt ja paindlikult mõelda. Tõrva gümnaasiumi õpilane Janek Loko avaldas arvamust, et üks noor peaks loov olema just seetõttu, et elus edasi jõuda, et oleks piisavalt fantaasiat, et uusi asju välja mõelda ja enda annet proovile panna ning midagi saavutada.


Seejärel jagas muljeid oma loovast tööst ja teekonnast disainimaailma Sille Sikmann, kes on Eesti disaini auhinna Bruno äramärgitud töö autor ja ettevõtte
Scheckmann omanik. Tema firma tegeleb eksklusiivsete käsitsi valmistatud jalanõude ja aksessuaaride valmistamisega meestele. Oli innustav kuulata kellegi edulugu, kuidas keegi on saavutanud selle, mida ta armastab.

Ovaalstuudio oli välja mõelnud mõned virgutavad ja ergutavad tegevused. Brasiiliast pärit mees, kes oli käinud vihmametsades, rääkis meile palju uut ja huvitavat helide kohta. Seejärel saime tavapäraste vahenditega - erinevate torude ja muu sellisega - ise muusikat teha.

Päeva teises osas toimus
Osaluskohvik, mille eesmärgiks oli tuua ühiste teemade ümber kokku väga erineva tausta ja kogemustega noored ja noortemeelsed inimesed, et panna paika noorte tulevikusuunad. Väikestes ümarlaudades arutati viie teema üle:

  • noorte töötuse vähendamine kohalikus omavalitsuses,
  • noorte omaalgatuse suurendamine kohalikus kogukonnas,
  • ennetustöö narkootiliste, psühhotroopsete ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks,
  • koolivägivalla vastu võitlemine,
  • noorte liikumine.
Seminarist ja Osaluskohvikust võttis osa umbes 200 Valgamaa noort. Ala koolist osalesid Maarja Brunn, Saido Hõbemäe, Eliise Maiste, Kristjan Paurson, Merit Sillaots, Maria Tamela, Lauri Utsar, Rauno Visor ja Kristi Vister 9. klassist ning huvijuht Kaja Hass. Päev oli huvitav ja ideederohke.
Kristi Vister
9. kl õpilane

30.10.13

Kohtumine kirjanikuga Taagepera raamatukogus

Täna kohtusime Taagepera raamatukogus Elmar Oravaga, kes on Valgamaal tuntud kui Hummuli raamatukogu juhataja ja viljakas kirjamees. Ta rääkis oma elust ning luges ette katkendeid käsikirjast, mis pole veel raamatuks saanud.

Elmar Orav sündis 1941. aastal Hummulis, seal alustas ta ka oma kooliteed. Piiratud majanduslike olude tõttu katkes tema haridustee mõneks ajaks, kuid sihikindla mehena lõpetas ta kaugõppes keskkooli ja omandas Tartu ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Raugematu soov õppida ja ennast mitmekülgselt arendada on saatnud teda tänini.


Elmar Orav on pidanud mitmeid ameteid. Ta on olnud näiteks põllumees, postiljon, metsatehnik, õpetaja. Kõige enam on teda köitnud raamatud ja töö raamatukogus, kus on võimalus olla kogu aeg inimeste keskel ja ammutada ainest oma raamatute jaoks. Kirjanik sõnas, et vanemas eas on ta eriti hakanud hindama ilu ja inimesi enda ümber. Mulgimaal sündinuna tunneb ta huvi mulgi keele ja kultuuri vastu, nii mõnedki lood on ta kirja pannud Helme kihelkonna murrakus. Küsimusele, missuguseid raamatuid talle endale meeldib lugeda, kõlas vastuseks, et läbi aegade on lemmikuks olnud Oskar Lutsu "Kevade".


Elmar Oraval on tänaseks pandud paberile umbes tuhat lugu. Paljud on jõudnud raamatukaante vahele: ilmunud on mälestusteraamatud "Lapsepõlve radadel", "Igatsus õnne järele", "Kodupäikese all" ja "Taas lapsepõlvemaile". Nagu pealkirjadestki võib välja lugeda, on tegemist lugudega kirjaniku nooruspõlvest. 
Mitmed ennesõjaaegsed lood on kirja pandud vanemate inimeste, peamiselt oma ema meenutuste põhjal. Ehkki lapsepõlv ja noorusaastad olid rasked, leidus nendes killukaupa kaunistki. Rõõm ja kurvastus tulevad tema lugudes vaheldumisi esile. Sarnast tonaalsust kandsid ka kohtumisel ette loetud lood, kus huumoriga vaheldusid kurbusenoodid. Autori koduarmastust ja kiindumust oma kodupaiga vastu ilmestasid lugude vahele põimitud lüürilised laulud, mida esitasid Leana ja Eha Lihtne.

Kohtumine Elmar Oravaga toimus kultuuripärandi aasta raames.
Kaidi Kuškis
emakeeleõpetaja

18.10.13

Euroopa keeltepäeva veebiviktoriinilt võitsid auhinna kaks Ala kooli õpilast

Euroopa keeltepäeva veebiviktoriini korralduskomisjoni auhinna võitsid loosi teel paljude teiste hulgas ka meie kooli 8. klassi õpilased: KAIRI PEETERSOO ja KAISA PINKA.

Viktoriinist võttis osa üle 3000 õpilase üle kogu Eesti. Kõikidele küsimustele õigesti vastanuid oli 292, auhinnad loositi nende vahel.

AHHAA teadusteatri külaskäik

Täna oli meil külas AHHAA teaduskeskus projektiga "Ahhaa, õnnetus ei hüüa tulles." Toimusid situatsioonimäng ja teadusteatri etendus.

Osalusmängus tutvuti erinevate õnnetusjuhtumite kirjeldustega, infokaartidelt sai teavet, kuidas käituda, kui leiad pommi või muu kahtlase eseme:

  • Ära puutu leidu! 
  • Jäta koht meelde ja mine ise eemale!
  • Teavita 112 ja räägi, mida nägid!
  • Jäta enda kontakt!
  • Ära luba teisi lähedale!
  • Oota abi!
Rühmatööna tuli õpilastel välja mõelda õnnetuste ennetamise juhised ning hiljem toimus ühine mõttevahetus ja arutelu.
Kaarel ja Jorven AHHAA teadusteatrist demonstreerivad plahvatusi. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor: Evelyn Tamm
Teadusteater demonstreeris erineva tugevusega plahvatusi ning lööklaine tugevust ja mõju. Õpilased osalesid aktiivselt arutelus, kuid kõige rohkem pakkusid elevust plahvatuste võimsus ja tulevärk ning sellega kaasnev tossupilv. Nii mõnigi õpilane lubas järgmisel veerandil keemiat paremini õppima hakata.

Projekti rahastasid Päästeamet ja Lõuna-Eesti pommigrupp.

Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja

16.10.13

Õppeprogramm Sangaste pargis

Kevadel osalesid Ala kooli õpilased edukalt RMK metsaviktoriinil. Auhinnaks saadi õppeprogramm Sangaste pargis, kus me täna käisimegi.

Alustuseks rääkisid giidid Sangaste lossist ja pargist. Lossi viimane omanik krahv F. G. M. von Berg oli mitmekülgsete huvidega, muuhulgas tunti teda dendroloogina. Tema rajaski lossi ümbrusesse nii lossi- kui ka metsapargi.


Metsaparki eraldab lossipargist omavahel kraavidega ühendatud tiikide süsteem. Metsapark on jagatud kuude ossa puude geograafilise päritolu alusel: Eesti, Euroopa, Lõuna-Euroopa, Siberi, Aasia ja Põhja-Ameerika osakond. Pargis asub ka krahvi jahikoerte kalmistu nimeliste hauaplaatidega.


Tutvusime pargis kasvavate haruldaste liikidega: kuradipuu, valge ja keerdmänd, mandžuuria pähklipuu, palsaminulg, suurelehine pärn. Peahoone taga nägime nn Peetri tamme, mille olevat istutanud Peeter I. Samuti uudistasime pargis kasvavaid Eesti kõrgemaid puid: 41-meetrine ebatsuuga, 35-meetrine saar ja 12-meetrine valgepöök.


Krahv Berg tegeles ka rukki aretusega, seetõttu õppisime tundma teravilju: rukis, nisu, oder, kaer. Pidime oskama neid üksteisest eristada ja teadma, mida neist valmistatakse.


Pärast õppekäiku täitsime töölehti ja kuulasime pärimuslugusid krahv Bergist.

Kairi Peetersoo
8. kl õpilane

03.10.13

Hetki õpetajate päevast

Hetki õpetajate päevast. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autorid: Kaja Hass ja Kaidi Kuškis

Vaata pildigaleriid õpetajate päeva tähistamisest Endla teatris SIIT.

01.10.13

Kooli sünnipäeva tähistamine

Täna sai Ala Põhikool juba 94-aastaseks. Tähistasime seda tähtsat päeva ka koolis. Päeva juhatas sisse direktor Ants Piirsalu, kes andis ülevaate kooli ajaloost.

Eelnevalt oli õpilastele antud ülesandeks koostada loovtöö teemal "Minu kool". Loovtöö koostamisel tuli järgida reeglit, et see koosneks täpselt 94 sõnast. Laekus palju jutukesi, luuletusi ja joonistusi. Valisime kolm parimat kirjutajat: Kadri Aria 5. klassist, Reimo Saar 8. klassist ja Merit Sillaots 9. klassist.

Toredaks traditsiooniks on saanud ka kooli sünnipäevajooks: sel aastal jooksid kõik klassid 94 meetrit, esindatud oli ka õpetajate võistkond. Kõige sõbralikumalt jooksid 9. klassi tüdrukud, kes finišeeru
sid üheaegselt.
Kaja Hass
huvijuht

30.09.13

Programm "Seened ja samblikud" Heimtali loodusrajal

Täna käisime Heimtali loodusrajal, et läbida õppeprogramm "Seened ja samblikud". Meid võtsid vastu juhendajad Tiina Viir ja Ülle Kuldkepp.

Kuna tänavu on väga kehv seeneaasta, siis keskendusime rohkem puuseentele. Õppepäeva alustasid juhendajad seene-, sambla-, sambliku-, käbi- ja putukakogude tutvustamisega.

Tiina Viir rääkis, et puudel on samuti energiaväli nagu kõikidel elusolenditel ning näitas, kuidas energiavälja määrata. Samuti tutvustas ta erinevaid puuliike. Saime teada, et mõned puuliigid elavad väga vanaks: kuusk võib elada 300-aastaseks, mänd 600-, kadakas 900- ja jugapuu koguni 2000-aastaseks. 

Retkel Ülle Kuldkeppiga leidsime nii tavalisi samblikke ja sammaltaimi kui ka väga haruldasi kaitsealuseid liike, mis kasvavad ainult vääriselupaikades: sulgjas õhik, kurruline tuhmik, läikiv ulmik. Puuseentest leidsime kännupesse, tuletaela, musta pässiku ja tammekaku. Seeni me ei kogunud, sest tegemist on looduskaitsealaga. Vaatasime ja määrasime liike looduses. Tavalisematest sammaltaimedest koostasime kooli jaoks sammaltaimede õppekogu.

Tiina Viir näitab, kuidas määrata puu energiavälja.                               Fotode autor: Kaidi Kuškis
Teisi pilte vaata SIIT.
Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja

27.09.13

Mulgi keele tund Taagepera raamatukogus ehk Üits lõbus hommukupool Ala koolin

Septembrikuu 27. päiväl tulli meile külla mulgi kultuuri üits iistvedäja Laante Alli. Kik algklassi latse tullive kokku raamatukogu manu, kus Liivsoni Erja meid juba uutse. Ega mulgi kiilt iga päe ei kõnelde, seeperast olli vägä hää, et tetti säände oppamisetunn.

Alli Laande mulgi keelt õpetamas.                                                                          autor: Kaja Hass
Teisi pilte vaata SIIT.
Me õpseme selges kik numbri ütest kümneni. Vägä rasse olli ütelde "katessä". Mul es jäägi miilde, kas oli "ütesse" või "öessä". Vahepääl mängseme ja laulseme. Kigil olli lõbus.

Saime tääde, et om vällä antu ka mulgikiilne aabets ja tüüvihik ja viil muudki. Me raamtukogun neid ei ole. Soovseme Allile palju jõudu ja tugevet tervist me mulgi kiile uurimises ja säilitemises.


Raili Vister
õppaja Ala koolis

26.09.13

Mihklipäeva laat

Mihklipäeva laat                                                  autor: Kaja Hass
Teisi pilte vaata SIIT.

25.09.13

Matk Helgikivi juurde

Projekti "Ala Põhikooli õpilased õpivad tundma Valgamaa loodust" raames matkasime Helgikivi juurde, mis asub meie koolist umbes kolme kilomeetri kaugusel. Tegemist on Lõuna-Eesti suurima rändrahnuga: kõrgus ligikaudu 2 meetrit ja ümbermõõt 30,2 meetrit. Õpilased mõõtsid Helgikivi ümbermõõtu lisaks veel vaksades ja süldades. Kuulati kiviga seotud pärimuslugusid, mängiti sportlikke mänge.

Algklassid Helgikivil                                                                                            autor: Kaidi Vister
5.-9. klassi õpilased Helgikivil.                                                                               autor: Kaja Hass
Teisi pilte vaata SIIT.

Helgikivi on nime saanud lähedal asunud Helgi talu järgi. Kivi ümbritsevat metsa hüütakse Vitsametsaks. Rahvasuu räägib, et tegemist on nõidusliku metsaga, kuhu üksinda minna ei tasu, sest võib kergesti ära eksida. Kui eksinu öösekski metsa peab jääma, siis satub ta kindlasti Helgikivi juurde ning võib kohata salapäraseid väikeseid mehikesi, kes kivi ümber tantsivad või suppi keedavad. Mitte mingil juhul ei tohi aga mehikestega tantsima minna või nende suppi süüa! Kes seda teeb, jääbki kadunuks.


Pärast matka kirjutati kunstmuistendeid ja joonistati saadud elamustest pilte. Omaloomingut saad näha SIIT.
Kaidi Kuškis
emakeeleõpetaja

Toetasid 
Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Helme vald.

23.09.13

Ala kooli õpilased võtsid osa rahvusvahelisest laagrist Lätimaal Hoomulis

13.-22. septembril toimus Lätimaal Hoomulis rahvusvaheline laager, millest võtsid osa ka neli Ala Põhikooli noort: Sandra Orav, Kairi Peetersoo, Kaisa Pinka ja Kristi Vister.

Projekti "One by One" raames toimunud laagri eesmärk oli tervisliku eluviisi propageerimine ja keeleõpe. Osalejaid oli Lätist, Poolast ja Eestist. Suhtlemine toimus inglise keeles, kuna projekti üheks peamiseks eesmärgiks oli keeleõpe, eeskätt julgus rääkida võõrkeeles. Noored said sportida ja ise tervislikku toitu valmistada. Toimusid rahvusõhtud, kus tutvustati oma kultuuri ja kombeid.
Hetki laagrist
Kaja Hass
huvijuht

19.09.13

Keskkonnahariduslikud programmid

17.-18. septembril võtsid Ala kooli õpilased osa Lilli Looduskeskuse projektist "Keskkonnahariduslikud programmid Valgamaa 1.-6. klasside õpilastele". Projekti raames külastasid 5. klassi õpilased Karula rahvusparki ning 6.-7. klassi õpilased käisid Otepää looduspargis.

Karulas läbiti Ähijärve õpperada ja tutvuti rahvuspargi looduse ning kultuuripärandiga. Räägiti looduse kaitsmise vajadusest ja looduskaitse põhimõtetest. Ähijärve näitel õpiti tundma järvede ja järveelustiku eripära, järvede teket ja arengut, elutingimusi ja toiduahelaid järves, aga ka järvede tähtsust, kasutamist ja kaitset. Teadmiste kinnistamiseks valmistasid õpilased rühmatööna järve mudeli ning täitsid töölehti. 
Mängiti keskkonnamänge ja viidi läbi viktoriin Karula rahvuspargi kohta.

"Mulle jäi meelde, et Ähijärv on päris suur. Meeldis järve mudeli valmistamine. Veel sain teada, et Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis on kujunenud mitme tuhande aasta jooksul," meenutas 5. klassi õpilane Kadri Aria.

Otepääl tutvuti uue püsinäitusega, mille eesmärgiks on äratada huvi Otepää kõrgustiku ja looduspargi vastu. Ekspositsioon on kujundatud Otepää maastikuna. Näituselt leiab vastused küsimustele Otepää kõrgustiku kujunemise, piirkonna looduse ja kohapärimuste kohta.


Näituse põhjal täitsid õpilased töölehti, kus pidid näitama oma teadmisi Otepää ajaloo; pinnavormide ja nende kujunemise; looduspargi elurikkuse ja kaitstavate liikide kohta. Kõikidele jäi meelde, et looduspargi logol on väike-konnakotkas.

Bussiekskursioonil tutvuti Otepää looduspargi huviväärsustega, muuhulgas käidi ligikaudu 400aastase Pühajärve sõjatamme juures. Teadmiste kinnistamiseks toimus "Kuldvillakk".

13.09.13

Sügisene looduslaager Lillis

12.-13. september
Valmistasime vihtasid. Teisi pilte vaata SIIT.

10.09.13

Veepäev

Täna peeti Ala Põhikoolis veepäeva. Koolipere jagati kaheks. Üks grupp läks Taageperra jalgsi ja sihtpunkti jõudes uuris paisjärve elustikku Külli Kalamees-Pani juhendamisel. Teiste hulgas kohtusime selliste põnevate tegelastega nagu vesihark, vesiämblik, selgsõudur, kiilivastne, mudakukk, kaan, kollaserv ujur ja puruhunniku seest piilus isegi mõni puruvana.

Erinevate liikide kohta selgus nii mõndagi. Näiteks kas sina teadsid, et selgsõuduril on hirmsad lõuad ja ta võib lausa hammustada? Ega ta nüüd igat ujujat nii meelelahutuseks ründama ei lähe, üldiselt kasutab ta oma lõugu ikka toidu hankimiseks ja inimene oleks tema jaoks ilmselgelt liialt suur suutäis. Kui aga selgsõudur sõrmede vahele võtta, siis ta võib üsna valusasti näksata küll.


Kanuumatk. Teisi pilte vaata SIIT ja SIIT.
Fotode autorid: Kaja Hass, Kaidi Kuškis ja Imre Arro

Teine grupp liikus Õhne jõge pidi kanuudega ja õppis tundma jõe elustikku, nii mõnigi õpilane oli kaelast saati vees, et kanuud erinevatest takistustest välja tirida ja tänu sellele sai mitmeid kordi kinnitust tõsiasi, et vesi on ikka täitsa märg ja üsna jahe ka juba. Hoolimata märgadest riietest, oli matk tore ning nii mõnegi õpilase ja õpetaja jaoks pikaks ajaks meenutamist väärt.

Tagasiteel toimus gruppide vahetus: kes olid jalgsi tulnud Taageperra, läksid tagasi kanuudega ja vastupidi.

Veepäev toimus projekti "Loodusüritused Helme-Tõrva piirkonna loodussõpradele 2013. aastal" raames.
Kaja Hass
huvijuht
                                                                          





  Toetasid Helme vald ja



Õpilaste muljeid
LAURI (8. kl): Minu arvates oli see päev päris normaalne. Ma sõitsin esimest korda kanuuga. Teekond oli pikk ja käänuline. Veelgi parem oleks olnud, kui minu paariline poleks kogu aeg virisenud. Erinevalt paljudest teistest ei kukkunud meie aga ümber ega pidanud ka kanuust välja tulema, nii et me jõudsime sihtpunkti täiesti kuivalt. Mõned, kes märjaks said, jäid järgmisel päeval haigeks.
KALLE (8. kl): Ma sõitsin ka esimest korda kanuuga. Oleksin mitu korda peaaegu ümber läinud, sain märjaks ka.
TAUNO (7. kl): Kanuuga oli tore sõita, aga liiga tihti jäime kinni, sest vesi oli üsna madal jões. Pärast kanuutamist sõime maitsvat plovi ja kringlit ning jõime morssi. Seejärel uurisime paisjärve elustikku. Saime ise kahvaga püüda, leidsime palju erinevaid liike. Pärast täitsime veel töölehte.
GRETE (6. kl): Mina olin ühes kanuus Sandraga. Jäime kogu aeg kinni, sest vesi oli nii madal. Alati pidin mina vette minema, et kanuu lahti lükata. Korra oleksime isegi ümber läinud, aga õnneks seda ei juhtunud. Kohale jõudes olin läbimärg.
KÄTLIN (6. kl): Mulle meeldis väga kanuumatk. Lisaks sain palju teadmisi Õhne jõe ja Taagepera paisjärve elustiku kohta. 

Muinasjutuhommik Piret Pääriga

Muinasjutuhommik Piret Pääriga (paremal).                                                   Autor: Kaja Hass
Täna hommikul külastas veepäeva raames meie kooli jutuvestja Piret Päär. Jutustaja oli väga emotsionaalne, lapsed kuulasid tähelepanelikult ja oskasid igast loost üles leida tõeterad, mida saame oma elus ka edaspidi kasutada. Tore oli see, et meie Õhne jõgi võttis jutustaja nägemuse järgi hoopis Õnne jõe kuju. Laste arvates võiks igal nädalal olla üks muinasjutuhommik nii toreda jutustajaga.

Lugegem ja rääkigem rohkem muinasjutte!

Raili Vister
algklassiõpetaja

06.09.13

Valgamaa 93. aastapäeva tähistamine

Täna tähistasime oma koolis Valgamaa 93. aastapäeva. Toimus viktoriin erinevate võistkondade vahel. Kui mõni võistkond ei teadnudki täpselt, mitu valda on meie maakonnas või milline näeb välja maakonna vapp, siis kaardil oskasid kõik võistkonnad oma kodumaakonna ära märkida.

Iga võistkond sai üheskoos joonistada pildi kõige kaunimast kohast Valgamaal. Joonistati Helme ordulinnuse varemeid, Taagepera lossi, Vanamõisa hüppetorni ja paar võistkonda pidas Valgamaa kauneimaks kohaks just Ala Põhikooli. Lõpetuseks sai iga õpilane Valgamaale midagi ilusat soovida ning selle kaardile kinnitada. Nii nagu igal õigel sünnipäevapeol, kostitasime ka meie külalisi kommidega.
Õnnitluskaart Valgamaale: õpilaste ühistöö
Kaja Hass
huvijuht

02.09.13

2013/14. õppeaasta avaaktus

Esimesse klassi astujad Marion Rosemari, Mattias ja Keivo koos klassijuhataja Kaidi Visteriga. Teisi pilte avaaktusest vaata SIIT.
Fotode autor: Ain Veebel

06.07.13

Linnulaager

Laagripäevad viisid õpilased lindude salapärasesse maailma

Juulikuu esimesel nädalal toimus Taageperas Kivimäe hostelis linnulaager. Selle korraldas Ala põhikooli õpetaja Evelyn Tamm. Laagripäevade tõrgeteta sujumisele aitas kaasa ka Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Liia Ortus. Linnulaagris osalejateks oli nelikümmend Ala põhikooli ja Tõrva gümnaasiumi õpilast.

Viis laagripäeva olid väga sisutihedad ja töised. Programm oli koostatud selliselt, et õpilased said teada väga palju uut ja huvitavat meiega ühist eluruumi jagavatest lindudest ja nende toimingutest.

J
uba esimesel laagripäeval viis linnuteadlane Külli Kalamees laagrilised linnulaulu imeliste helide võlumaailma. Õpilased said kuulata, kuidas üks või teine lind laulab ja mis sõnumi nad oma viisikatketega ümbritsevasse keskkonda saadavad. Sügava elamuse jätsid õpilastesse samuti varahommikused linnuretked ning Peep Veedla teadmistele tuginev linnupesade tundmaõppimine. Pikaks ajaks jääb õpilastele kindlasti meelde Urmas Sellise loeng kotkastest ja röövlindudest ning väljasõit Valgjärve äärde, kus suplemisele ja ujumisele lisaks viidi läbi ka praktilised kotkauuringud. Elamusterohkeks osutus ka Tarmo Evestuse juhendatav linnuretk meie tavalisemate linnuliikide tundma õppimiseks ja tema loeng lindude elust. Täiendavaid teadmisi juba eelnevalt omandatule pakkus ka Riho Kinks vestlusega lindude rändest ja nende kirjeldamisest. Erilist tähelepanu pööras teadlane 2013. aasta linnule, kelleks on teadupärast nurmkana.

Lisaks mainitule pandi üles veel mitmeid näitusi, valmistati lindude pesakaste, joonistati linde ja nende pesitsuskohti ja korraldati õpitu põhjal viktoriine.


Samavõrd pöörati laagris tähelepanu ka isiklikule hügieenile, korraharjumuste lihvimisele, päevarežiimist kinni pidamisele jne.

Pesakasti ehitamas Peep Veedla juhendamisel. Teisi pilte vaata SIIT.
Fotode autor: Liia Ortus (Tõrva Gümnaasium)

Ala põhikooli õpilane Kristjan Paurson ütles põnevale linnulaagrile tagasi mõeldes, et tema 
jälgib loodust pidevalt, aga see laager pani teda hoopis teadlikumalt meid ümbritsevat loodust vaatlema ja selle seaduspärasustest aru saama. "Teise pilguga näen nüüd ka meiega ühist eluruumi jagavaid linde. Nüüd oskan neid palju rohkem üksteisest eristada. Eriti laulu järgi. Kuigi mõnikord osutub see siiski suhteliselt raskeks. Et täpsemalt teada saada, missuguse linnuga on tegemist, tuleb kindlaks teha ka tema välimus, elupaik, lendamise iseärasused jne." Nooruk lisas, et see oli väga vajalik laager. "Siin jagati täiendavat teavet sellele, mis koolis õpitud. Pärast laagris olekut lähen tööle. Kogun raha selleks, et autojuhiload kätte saada. Loomulikult jätkan ka lindude vaatlemist ja nende toimingute jälgimist," oli Paurson veendunud.

Sama kooli kolmanda klassi lõpetanud noormees Kevin Köster ütles, et temale meeldis laagris kõige rohkem Valgjärve ääres käimine ja kotkaste uurimine. "Meile pandi traksid külge ja siis ronisime nagu tõelised kotkauurijad vastavate rihmade abil kõrge männipuu otsa. Vajalikud turvaseadmed olid ka, et keegi ei kukuks. Kotkauurijad käivad nende seadmetega kaameraid üles panemas ja kotkaste pesi uurimas," selgitas kotkastest vaimustunud nooruk. 
Nad olevat ka teiste lindude pesi vaatlemas käinud. "Õpetaja Evelyn Tamm leidis kõige suurema musträsta pesa. See oli lindude poolt maha jäetud, sest pojad olid sellest pesast juba välja lennanud. Mina leidsin ka ühe pesa," ei varjanud Kevin Köster oma rõõmu. Tema sõnul valmistati laagris ka lindude pesakaste. See olevat olnud küllaltki raske ja täpne töö, kuid samavõrd põnev ka. "Olen selles linnulaagris palju juurde õppinud. Nüüd oskan vabalt eristada kuldnoka, musträsta ja lehelinnu laulu. Kõige rohkem jäid aga meelde hall kärbsenäpp ja pääsukesed. Ühesõnaga – see oli väga hea laager," ütles Kevin Köster laagris veedetud päevadele tagasi vaadates.

Tõrva gümnaasiumi õpilane Helen Hiiob väitis, et temale jäänud linnulaagrist väga hea mulje.  "Laagris olid head õpetajad ja väga asjatundlikud lektorid. Ka õpilased said omavahel hästi läbi. Igavust ei pidanud keegi tundma, sest kõik oli eelnevalt peensusteni läbi mõeldud. Huvitavat tegevust jagus kõikidele," tegi tütarlaps laagris veedetud päevadele hetkelise tagasivaate. 
Temale meeldinud väga õpetaja Meeri Raide juhendamisel lindude joonistamine. "Samas õppisime ka erinevaid joonistamise tehnikaid. Ka lindude pesakastide valmistamine oli minu jaoks uus kogemus. Samuti lindude eristamine sulestiku, jalgade ning noka kuju järgi. Varem tundsin ära metsvindi, talvikese, rähni ja muidugi ka toonekure. Kuid selles laagris õppisin paljusid teisigi linde ilma erilise vaevata ära tundma," jätkas vestluskaaslane.

"Taageperas olev Kivimäe hostel on väga hea koht linnulaagri läbi viimiseks. Oleme ju siin otse elava looduse keskel. Siin on kõik tingimused õpilaste silmaringi laiendamiseks loodud. Ka toitlustamine ja majutamine on tasemel," ütles linnulaagri korraldaja Evelyn Tamm laagripäevadele tagasi vaadates.  
Linnulaagri läbiviimist toetas nõu ja jõuga Eesti Ornitoloogia Ühing, rahastas Keskkonna Investeeringute Keskus, omaosaluse kulud kattis Helme vald.

Vello Jaska

Kommentaar
Kaie Leppik, Tõrva gümnaasiumi õpilane:
"Õpetaja Liia Ortus teab, et mulle meeldib linde vaadelda ja pildistada, sellepärast pakkus mulle võimaluse Kivimäe turismitalus toimuvas linnulaagris osaleda. Võtsin selle pakkumise pikemalt mõtlemata vastu ja ei kahetse. Elan maal Jõgevestes ja sellepärast on loodus kogu aeg minu ümber. Sellest johtuvalt olen õppinud loodust armastama ja hindama. Olen ka varem mõnes laagris osalenud, kuid see linnulaager oli kindlasti üks asjalikumaid ja huvitavamaid, sest kogu aeg jagus põnevaid ning silmaringi arendavaid tegevusi. Nüüd oskan paljusid linde eristada ja tean üht-teist ka nende eluviisist. Eriti palju uut teavet sain kotkaste kohta. Nüüd tean, et linde tuleb osata vaadelda, neid mõista ja nende tegevust jälgida. Kavatsen ka tulevikus oma elu maaga siduda. Loodan, et minust saab hea loodusfotograaf."








16.06.13

Lõpupidu

Lõpetajad: Geimo Saar, Elen Liigus, klassijuhataja Aili Kiidli, Martin Burenko


Teisi pilte vaata SIIT.                                                                                Fotode autor: Neil Viskov

28.05.13

Tutipidu ja lasteaia lõpetamine

Puu on istutatud. Teisi pilte vaata SIIT.

27.05.13

Metsaviktoriini tulemused

Metsaviktoriinile registreerus tänavu rekordarv klasse: 886 klassi 205 koolist üle Eesti. Kokku sai tulemuse kirja 8853 õpilast.

Ala Põhikooli õpilased olid viktoriinil väga edukad:

  • 4. klassi õpilased saavutasid oma vanusegrupis I-II koha
  • 5.-7. klass jagasid IV-VII kohta
  • 8. klass tuli X kohale
  • 9. klass sai XXV koha

Õpilasi juhendas õp Evelyn Tamm.

Metsaviktoriini VASTUSED.



21.05.13

Projekti "Loodusele lähemale" kaheksas tegevus: Pokumaal

Me käisime täna Pokumaal. See asub Võrumaal Urvastes. Meile tuli vastu giid, kellega läksime metsarajale, kus tuli mängu käigus tähti otsida ja küsimustele vastata. Vastusteks olid loomade nimetused, näiteks lõvi, krokodill, uss, kaelkirjak. Lahenduseks saime nime Edgar Valter, kes on "Pokuraamatu" autor.

Seejärel läksime Pokukotta, mille keldrikorrusel nägime fotosid Edgar Valterist koos pokude ja koertega. Ülemisel korrusel olid Edgar Valteri raamatud.

Teisi pilte vaata SIIT.                                                                                   Fotode autor: Kaja Hass
Tagasiteel tegime peatuse Tamme-Lauri tamme juures. Tamme-Lauri tamm on vähemalt 682-aastane. Tema ümbermõõt on 8 meetrit ning kätest kinni võttes mahtus ümber puu 15 last. 

See oli väga lahe reis, jään järgmist ootama.

Kevin Köster
3. kl õpilane







20.05.13

Äike ja Päike

Tartu Ülikooli geograafia osakonna doktorant Sven-Erik Enno pidas meile täna loengu „Äike ja Päike“. Ta rääkis meile, kuidas äike ja välk tekivad, missugused ohtlikud nähtused kaasnevad äikesega ning kirjeldas, kuidas ohutult käituda, kui lööb välku ja müristab. Loengut illustreerisid huvitavad pildi- ja videomaterjalid. Pärast loengut saime vaadelda Päikest spetsiaalse päikeseteleskoobiga ning mõõta infrapunatermomeetri abil erinevat värvi pindade soojenemist päikese käes.

Projekti „Äike ja Päike“ rahastab teaduse populariseerimise projektikonkursi raames Eesti Teadusagentuur. Ala kool kuulus nende kümne hulka, mis valiti 49 kooli seast välja loengute pidamiseks.

Päikest teleskoobiga uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.

17.05.13

Projekti "Aastaajad rabas" kaheksas tegevus: kevadine raba

Täna kell üksteist läksime bussiga Teringi raba äärde. Kohale jõudes kordasime kõigepealt eelmistel kordadel õpitut. Seejärel läksime rabasse, kus giid näitas ja tutvustas meile rabataimi. Kevadel on taimi palju kergem ära tunda kui sügisel. Raba keskel metsamajakeses sõime ja mängisime bingot.

Edasi matkasime järveni, mille ääres täitsime töölehti ja koostasime herbaarlehti. Mulle väga meeldis. Taimedest nägin ümaralehist huulheina, mida ma polnud varem näinud. Veel nägime ematigu, ämblikke ja sisalikku. Oli taas kord tore õppepäev looduses.

Kairi Peetersoo
7. kl õpilane










Eesti keele ja kirjanduse tundides kirjutati õp Kaidi Kuškise juhendamisel haikusid, teemantluuletusi ja vabavärsse. Õpilaste omaloomingut näed SIIT.

Õpetaja Kaja Hassi juhendamisel joonistati rabaelamustest kaunid pildid:

Kristi Vister (8. kl)
Merit Sillaots (8. kl)
Maarja Brunn (8. kl)
Kaisa Pinka (7. kl)
Elen Liigus (9. kl)

13.05.13

Jääaja Keskuse külastus

Valgamaa Partnerluskogu meetme "Noorte algatused ja koostöö" raames aitas Ala Külaselts meie kooli õpilastel läbi viia projekti "Tagasi jääaega", mis nägi ette Saadjärve ääres Äksis asuva Jääaja Keskuse külastamise, et noored saaksid elamuslikult ja kogemuslikult aimu jääaegade tekkepõhjustest ning mõjust Maale.

Keskuse kolmel korrusel oli palju uurimis- ja avastamisrõõmu, kõike korraga ei jõudnudki vaadata ega meelde jätta, mistõttu paljudel tekkis soov Jääaja Keskust kindlasti veel külastada.


Kõige rohkem meeldisid õpilastele jääaja loomad esimesel korrusel: ürghirv, koopalõvi ja muidugi mammutid. Jääelamuste ruumis võis lamamistoolis pikutades vaadata lakke projitseeritud põhjataevast ja virmalisi.


Teisel korrusel tutvuti jääaja jälgedega. Muuhulgas võis imetleda originaalsuuruses Kalevipoja varvast ning sai mõõtu võtta kiviviske stimulatsioonimängus. Kolmandal korrusel mõõdeti enda ökoloogilise jalajälje suurust.


Tagasiside õpilastelt oli väga positiivne, kõik jäid õppepäevaga rahule. Koolis joonistati elamustest pilte ja koomikseid.
Sandra Orav (6. kl)


Tauno Visor (6. kl)


Grete Ehatäht (5. kl)


Jaanika Paluste (5. kl)


Madis Sillaots (5. kl)

Projekti taotleja: Ala Külaselts
Projekti toetasid