23.11.20

Õpilased õpivad programmeerimist ja 3D-disaini

Oktoobri alguses osalesid 4.-5. klassi õpilased "ProgeTiigri tulevikutegijate" õpilasürituse raames kooditunnis, mille eesmärk oli õppida programmeerimise algtõdesid.

Kõigepealt õpiti juhiste järgi etteantud ülesandeid lahendama. Seejärel katsetati erinevaid programmijuppe mänguliste elementide loomiseks ning lõpuks pidi iga õpilane oma mängu looma. Hiljem täiustati mänge arvutitunnis.






Õpilastele meeldis ja lihtsama mängu loomisega said kõik hakkama.

Linke:


6.-7. klassi õpilased on teinud esimesed sammud 3D-disaini ja -printimise vallas. Niimoodi valmisid Gregory ja Marguse disainitud mängunupud.





Lea Abolkaln
matemaatikaõpetaja
Vaata ka ProgeTiiger

20.11.20

Peakokaga kokkamas

Täna osalesid 6.-7. ja 9. klassi õpilased projektis "Peakokad koolides".
Projektist saab lähemalt lugeda SIIT.

Õpilastega tegi süüa YLICOOLi peakokk Urpo Reinthal.





Menüüs olid:
koorene kalasupp

lahtine kalapirukas

karask

täidetud ahjuõunad kaerahelveste, pähklite ja jõhvikaga


Retseptid leiad SIIT.
Evelyn Tamm

19.11.20

PÖFF koolis

Pole halba ilma heata: koroonaviiruse tõttu sai sel aastal PÖFFil osaleda ka veebikino kaudu.

Pakkusime oma kooli õpilastele võimalust osa saada Just Filmi programmist. Just Film on Pimedate Ööde filmifestivali noorte- ja lastefilmide alafestival, mis sellel aastal tähistab oma 20. sünnipäeva.

Täna vaatasid õpilased Vene režissööri Aleksei Nikolajevi filmi "Ajavalvurid", mille peategelaseks on väike tüdruk Ksjuša, kes lapsendatakse õudutekitavast lastekodust toredasse peresse. Ta saab endale kunstnikust ema ja kirjanikust isa. Mõnda aega on kõik hästi, kuid siis püüab isa vana tuttav perekonda lõhki ajada ning lisaks satub Ksjuša koos emaga autoõnnetusse.
Ärgates leiab tüdruk end Pimeduse Linnast, mis on talle tuttav oma isa raamatutest. Linna valitseb hirmuäratav Nõid, kes soovib Ksjušat vangistada. Tüdruku ainsaks liitlaseks on maagiliste võimetega Paramon, kellega koos võetakse ette ohtlik rännak, et leida üles Ajavõti, millega saab aega tagasi keerata ja nõnda ära hoida hirmus autoõnnetus ja päästa Ksjuša perekond igavesest pimedusest, mis inimestest hingetud koletised teeb.

Tegemist oli tempoka ja lõbusa fantaasiafilmiga, kust ei puudu ka sügavam mõte: inimesed peaksid mõistma aja väärtust, sest iga hetk võib tuua rõõmu.

17.11.20

Seljamäe õpperajal

Täna läbisid 6.-9. klassi õpilased Lääne-Virumaal Tudusoo looduskaitsealal asuva 7-kilomeetrise Seljamäe õpperaja. Osaleti Tudusoo LKA Järvesoo õppeprogrammis "Miks ja kuidas taastatakse sood?", mille viis läbi Eestimaa Looduse Fondi keskkonnateadlikkuse spetsialist Piret Pungas-Kohv.

Õpperaja alguses said kõik osalejad endale laenuks kõrvaklapid koos saatjatega – nii kostus juhendaja jutt kõigile ühtlaselt.

Liikusime matkarajal läbi sootaastamisala ja jõudsime veidi aja pärast liivaseljakuni, kus trepist üles liikudes jätkasime matka mööda kunagist Ratsarada, mis viis Punasohu ehitatud laudteeni. Soos liikudes kuulasime giidi selgitusi nii taastamistööde kui ka soo vajalikkuse kohta, mängisime jooksumängu sootaimede kohta. Lugesime infotahvleid, kus vahvad tegelased Leet ja Mihkel räägivad omavahel Punasoost.

Saime teada, miks sood on olulised:
  • sood puhastavad ja talletavad vett,
  • sood on eriliseks puhkekohaks, samuti saab seal marju korjata,
  • sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi,
  • turvas seob hästi süsinikku ja pehmendab sellega inimese põhjustatud kliimamuutusi,
  • soo on paljudele liikidele ainus elupaik (nt putuktoidulised huulheinad, harilik jõhvikas, rabapüü, turbasamblad jt),
  • soo säilitab põnevaid jälgi inimtegevusest eri esemete, säilmete, sooteede ja lugudena.
Soode taastamine seetõttu on ülitähtis. Enamikus Euroopa riikides on sood peaaegu hävitatud. Eestis on õnneks veel mitmel pool võimalik neid protsesse tagasi pöörata, sulgedes kuivenduskraavid ja taastades loodusliku veerežiimi.

Soode taastamisest saad täpsemalt lugeda SIIT.



Kõik rabad on sood, aga kõik sood pole rabad...
Teisi pilte vaata SIIT.                                  Fotode autorid: Evelyn Tamm, Kaidi Kuškis

Koduteel põikasime veel vaatama Järuska silda. See 2013. aastal valminud põneva arhitektuuriga puitsild on ainulaadne, sest on esimene katusega sild terves Eestis. Omalaadne liimpuidust ehitis ühendab eneses nii insenerioskused, arhitektuurikunsti kui ka traditsioonilisi ehitustehnikaid (tappühendused). Arhitektuur meenutab vadja päritolu poluvernikute aita. Katuse ja silla vaheline sõrestik pole ainult ilu pärast, vaid kannab silla raskust ja on talade asemel. Silla ehitamisel osalesid puusepatöö kogemusega vabatahtlikud USA-st, Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Eestist. Järuska silda on võimalik ületada ka autoga. (Allikas: Puhka Eestis)
Sillale olid välja pandud Priit Nuggise loodusfotod.


13.11.20

Karjääriõpetus

Täna oli koolis Töötukassa karjääriinfo spetsialist Tuuli Mekk.
7.-8. klassi õpilased õppisid oma karjääri kujundama ja 9. klassi õpilased tegid eneseanalüüsi.
23. novembril tuleb kooli karjäärinõustaja Jaana Butov, kes viib läbi individuaalnõustamise 9. klassi õpilastele.
Evelyn Tamm
karjääriõpetuse õpetaja

Näitus taimetervisest

2020. aasta on rahvusvaheline taimetervise aasta, millega seoses sai 09.-13.11.2020 Ala põhikoolis näha rändnäitust.

Näitus koosnes kaheksast roll-up paneelist ning tutvustas taimetervise mõiste olemust ja ajalugu, erinevate taimekahjustajate levikuviise, seda, kuidas neid ära tunda ja eristada ning tagajärgi, mida taimekahjustajad ja haigused võivad taimedele põhjustada.

Kuna taimekahjustajate levikul on oluline roll ka inimtegevusel, siis tasub kindlasti teada seda, mida saab igaüks teha, et olla teadlik ja vastutustundlik ning hoiduda kahjustajate levitamisest.

Näituse koostamisele aitasid kaasa Maaeluministeerium, Põllumajandusamet, Põllumajandusuuringute Keskus ja Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing.
Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja



Fotode autorid: Evelyn Tamm, Maija Pallon

12.11.20

Etiketisalong

5.-9. klassi õpilased õppisid täna etiketti kui edukate suhete loomise ja edu alust.
Teemadeks olid
  • enesekindel, tõhus ja üksteist arvestav suhtlemine ning käitumine,
  • suhtlusreeglid,
  • kehahoiakud, välimus ja riietumine,
  • piduliku ürituse etikett,
  • avalik esinemine, hääl, kooli- ja tööintervjuul.
Päeva juhtis Erika Kolbakov (Etiketisalong OÜ).
Maitsvad suupisted valmistas õpetaja Evelyn Tamm.



Fotode autor: Maija Pallon

Koolituspäev toimus projekti "Tervist ja heaolu toetavad valikud olgu lihtsad ja kättesaadavad!" raames.
Projekti koordinaator on sotsiaalpedagoog Helle Lepik.