14.12.12

Projekti "Loodusele lähemale" neljas tegevus: Metsamuhklimaa

Täna hommikul sõitsid lasteaia lapsed Lilli looduskeskusesse ja külastasid Metsamuhklimaad. Päeva alguses said lapsed vaadelda küülikuid ja lambaid ning neile ise süüa anda. Edasi mindi metsaretkele. Metsamuhkel jaotas lastele kätte kotikesed, mis täideti metsloomadele mõeldud toiduga. Metsamuhkel rääkis loodusest ja näitas metsloomade jälgesid.

Metsaonnis tehti lõket kadakast, sest see pidi peletama eemale kurjad vaimud ja tugevdama tervist. Ümber lõkke kõndides korrati Metsamuhkli loitsu. Metsloomade söögikohas jagati toit loomadele, kuulati Muhkli juttu metskitsede ja jäneste elust ning toitumisest. Mängiti mängu, kus tuli metslooma pilt ja jälg kokku viia.

Metsamuhklimaa. Teisi pilte vaata SIIT.

Külastati ka kuusekohvikut, mis asus suure kuuse okste all. Kohviku menüüs oli vaarikavarre tee ja tuha sees küpsetatud kartulid võisilmaga.

Loodusmajas said kõik teha piparkooke ja meisterdada männikäbist vahva lambakese. Lõpetuseks mindi vanasse aita, kus vaadati nukuteatri etendust. Sokist meisterdatud Muhkliga tehti päevast kokkuvõte ja asuti koos korvitäie piparkookidega koduteele.

Oli tore elamusi täis ning õpetlik päev, millest said lapsed osa tänu projektile "Loodusele lähemale".









                                                   Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

26.11.12

Projekti "Aastaajad rabas" kolmas tegevus: õppepäev "Raba linnud"

Täna pärast 5. tundi toimus loeng teemal "Raba linnud", meile esines Kaja Kübar.


Saime teada palju huvitavat rabas elavate lindude kohta:

  • Rabapistrik on väga haruldane lind ning ta on looduskaitse all.
  • Laukhanedele meeldivad laukarabad; haned üldiselt eelistavad lageraba, sest neile ei meeldi puud.
  • Tutkastel on puhevil kuklasulestik, emaslinnud on tagasihoidlikumad, isaslindudele meeldib aga väga kakelda. Tutkad on looduskaitse all.
  • Rabametsades eelistab elada metsis, kes on meie suurim kanaline. Metsistel on omapärased peibutus- ja paaritusmängud. Metsis on jahikeelu all.
  • Sookurg pole eriti osav pesaehitaja, ta lihtsalt vooderdab pinnalohku kõrte või oksarisuga. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Sügisel rändab ta Põhja-Aafrikasse talvituma.
  • Kiivitaja pesitseb maapinnal. Ta on hästi elav ja häälekas lind. Eriti meeldib talle joosta. Kiivitaja tunneb kergesti ära tänu kuklas püsti olevale suletutile.
  • Koovitaja on pikkade jalgadega ning pika peenikese ja veidi kõvera nokaga lind.

Õpitu kinnistamiseks mängisime mängu, kus pidime linnud ära tundma ning vastasime viktoriiniküsimustele.

Kairi Peetersoo ja Kaisa Pinka
7. kl õpilased






                                                   Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

22.11.12

Mulgi perepidu

Täna õhtul peeti Ala rahvamajas Mulgi perepidu. Õhtut juhatas Alli Laande, kes rääkis veidi mulkidest ning nende keelest ja kommetest. Esinesid Ala ja Ritsu kooli õpilased regilaulude ning rahvatantsuga. Samuti tantsis memmede rühm Hõbetäht ja naisrühm Liisud - nii võis näha ka Mulgi rahvarõivaid. Omakirjutatud mulgikeelset luulet esitas Vello Jaska, torupillil mängis Ants Taul.

Meeleoluka eeskava lõpus pakuti kõikidele mulgi putru. Pärast kehakinnitust võisid huvilised osa võtta töötubadest: Ester Sakki juhendamisel sai teha käsitööd, Kaja Hass õpetas nukkude tegemist, Kaidi Kuškise juures sai lahendada mulgikeelseid mõistatusi ja ristsõnu ning Ülle Rosenbergi juhendamisel sai kujundada endale oma või oma talu nimega puidust sildi.

Perepidu toimus "Mulgimaa kultuuriprogrammi" raames, projektijuht Evelyn Tamm.

Pildigaleriid saad näha SIIT.

13.11.12

Projekti "Loodusele lähemale" kolmas tegevus: õppeprogramm "Metskits"

Täna toimus meil õppeprogramm "Metskits", mille viis läbi Triinu Pertels Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutusest.

Hommikul käisime Triinu ja tema abilise Janeliga raja läbi ja tegime ettevalmistusi. Enne retke rääkisid koolitajad lastele metskitsest, näitasid pilte ja sokkude sarvi. Seejärel riietusime, kusjuures igaüks sai selga ka midagi teemakohast: suuremad poisid said soku sarved, suuremad tüdrukud olid kitseemad ja väiksemad mudilased riietati kitsetalledeks.


Alustasime õpperaja läbimist. Esimeses peatuses pakuti rosinaid šokolaadis ning räägiti nende sarnasusest kitsepabulatega.


Teises peatuses kuulsime kitsede hüppevõimest ja lapsed proovisid ka ise hüpata. Edasi saime teada, kes on kitsede ja sokkude vaenlased ning mängisime mängu "Kitsed, tulge koju!".


Kolmanda peatuse vahva tegevus oli puude otsa riputatud kapsalehtede kättesaamine ja söömine ilma käte abita.

Kapsalehte söömas. Teisi pilte vaata SIIT.

Neljandas punktis nägime piltlikult, kuidas metskitsed joovad. Lapsed said ka selle mänguga hästi hakkama.


Viiendas kohas saime teada, milliseid häälitsusi teevad kitsed, sokud ja talled. Vanasti kutsuti metskitse kabraks (kaber).


Koolimajja tagasi jõudes tegime õpitust kokkuvõtte, igale lapsele kingiti järjehoidja ja tunnistus selle kohta, et ta oli tubli kitsematkal osaleja.

Laine Kink
lasteaiaõpetaja



31.10.12

Euroopa Liit selgeks ühe päevaga

Täna käisime koos Riidaja kooli õpilastega Tallinnas õppereisil.

Kõigepealt käisime Euroopa Liidu Majas. Saime teada Euroopa Liidu ajaloost ning toimimisest. Praegu on Euroopa Liidus 27 riiki, järgmisel aastal liitub veel Horvaatia.


Euroopa Liit loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Olulisemad institutsioonid Euroopa Liidus on Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ning Euroopa Komisjon. Tuletasime meelde, et meie europarlamendi saadikud on Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Tunne Kelam ja Indrek Tarand. Euroopa Komisjonis töötab transpordivolinikuna Siim Kallas. Pärast loengut oli viktoriin. Oskasime peaaegu kõikidele küsimustele vastata. Saime auhindu ka: helkuri ja Euroopa kaardi.


Seejärel läksime Riigikokku, kus külastasime istungite saali ning giid rääkis meile riigikogulaste tööst. Saalis oli hästi uhke kõrge lagi. Saime teada, kuidas Riigikogu liikmed saalis istuvad, kui tihti toimuvad neil istungid ning mida nad lisaks istungitel osalemisele tegema peavad. Veel näidati meile Valget saali, kus varem toimusid  valitsuse istungid, aga praegu korraldatakse seal pidulikke üritusi.


Pärast lõunasööki Balti jaama restoranis läksime Energiakeskusesse. Seal oli väga lahe. Saime katsetada magnetigiliikurit, -pendlit ja -kahurit; nägime magnetvedelikku. Uurisime, missugused ained juhivad elektrit, missugused olid vanasti elektrimasinad. Tutvusime robotitega ning uurisime ka valguse ja nägemisega seotud nähtusi ja katsetasime, kuidas saab heli tekitada.



Joonas Murnek ja Karl-Sander Orav
6. kl õpilased

29.10.12

Koolivaheaeg laagris

Helme valla õpilastel oli võimalus veeta koolivaheaeg laagris.

Koolivaheajal oli paarikümnel Helme vallas elaval õpilasel võimalus viibida Taageperas Kivimäe hostelis toimunud sügislaagris. Laagri korraldas Ala külaselts, kes taotles Leader-programmi meetmest Noor Valgamaa raha Helme valla laste sügisese koolivaheaja sisustamise eesmärgil laagri korraldamiseks. Omaosalusega toetas laagri läbi viimist Helme vald. Viiepäevases laagris osalesid need Tõrva gümnaasiumi, Ritsu ja Ala kooli õpilased, kellele  koolivaheajal laagris viibimine põnevaks väljakutseks oli. Sügislaagri juhatajaks valiti Ala põhikooli õpetaja Evelyn Tamm, kes soostus toimunust lähemalt rääkima: „Laagripäevad olid huvitavatest tegevustest tulvil. Ülle Rosenberg õpetas lastele savist mitmesuguseid asju ja esemeid voolima. Põnev oli vaadata, kuidas noored ja osavad käed suutsid üsna ilmetust materjalist nägusaid vaase, tasse ning taldrikuid voolida. Räägiti taaskasutamise võimalustest ja õpetati klaaspurkidele kaunistuste tegemist. Imre Arro juhendamisel toimus tõukerattamatk Tündre järve äärde. Seal oleval RMK puhkealal näitas matkajuht, kuidas on kõige otstarbekam lõket süüdata. Ka siis, kui selleks vajalikud tingimused ja vahendid puuduvad. Õpiti veel teisigi olulisi matkatarkusi. Näiteks energia taastamise võimalusi, toidu- ning joogitagavarade hoidmist ning säästmist jne. Veel käisime õpilastega Pärnus Endla teatris, vaatamaks lasteetendust „Põrr“ ja selle järel ujusime ning suplesime Tervise Paradiisi veepargis. Meelde jääb kindlasti ka õngeritvade valmistamine ja kalapüük ,“ selgitas Tamm.

Loetelusse mahtusid veel viktoriin, lauamängud, joonistamine, saun, karaoke, ning vestlused igapäevaelu puudutavatel teemadel. Margit Turb ja Tarmo Evestus Keskkonnaametist rääkisid teemal kestlik eluviis. Ettevõtlikkusega seonduvast ning kutsevalikust rääkis isiklikele kogemustele tuginedes Kivimäe turismitalu omanik Peeter Arro.

Jõudehetkedele jäid filmide ja fotode vaatamine, muljete ja meenutuste minutid ning päeval nähtust ja kuuldust kokkuvõtete tegemine. Väga oodatuks aga osutusid lastele Liivi Arro ja Maike Sillaotsa valmistatud toidukorrad.

Laagris viibinud õpilastega rääkides ilmnes, et seal oli nende jaoks palju huvitavaid tegevusi ja meelde jäävaid väljasõite.

Ala põhikooli 6. klassi õpilane Tauno Visor ütles, et temale küll laagris meeldis. Eriti süüvisid noorukile mällu metsas käimised. „Seal vaatasime ümbrust ja tegime tutvust puudele ning põõsastele ilmunud sügise märkidega. Samas vaatlesime ja õppisime tundma ka erinevaid putukaid ja taimi. Külaplatsil aga saime palju joosta ning mängida. Liikumismäng "Lambad lauta" meeldis küll kõikidele,“ rääkis noormees oma laagrielamustest. Sama kooli 3. klassi õpilane Kevin Köster ütles naerul näoga, et on varemgi laagrites käinud. „Praegune sügislaager on küll põnev. Käisime Pärnus Terviseparadiisis ujumas. Seal olevast liugurist oli väga vahva alla lasta.“ Ka kalapüügi ritvade valmistamine oli poisi sõnul täiesti asjalik. „Peeter ja Maike Sillaots aitasid meil vibad valmis teha ja siis läksime Taagepera paisjärvele kalu püüdma. Sain kaks väikest ahvenat kätte ka,“ ei varjanud tegus poiss oma rõõmu.

Samas kuulsin, et ka tüdrukute seas oli osavaid õngitsejaid. Algul olevat ussi õnge otsa ajamine mõnedel küll teatavaid tõrkeid tekitanud, kuid hiljem tundus see kõikide jaoks väga loomulik ning asjakohane tegevus olevat.

Kõigest kuuldust ja nähtust võib järeldada, et õpilased jäid koolivaheaja sisustamiseks korraldatud laagriga väga rahule.

Vello Jaska
Jalgrattamatkal. Teisi pilte vaata SIIT.

Kommentaar
Kätlin Kivit, Ala põhikooli 5. klassi õpilane, sügislaagris osalenu: 
„Olin äsja toimunud laagris koos oma sõpradega. Huvitav oli. Aeg möödus kasulikult ja kiiresti. Küllap sellepärast, et võtsime kõigest osa ja püüdsime õppida ning omandada kõike, mis meile pakuti. Sügiseses looduses matkamised olid väga huvitavad. Ka teatrietenduse vaatamine jättis ereda mulje. Olen esimest korda laagris, kuid sellest saadud elamustele tuginedes väidan kindlalt, et viimaseks see kohe kindlasti ei jää.“        

19.10.12

Elus teadus

Esimese veerandi viimasel päeval külastasid meid inimesed Eesti Maaülikoolist, et projekti "Elus teadus" raames populariseerida loodusteadusi. Korraldati neli huvitavat töötuba.

Lasteaialapsed ning 1. ja 2. klassi õpilased uurisid Kristi Teppo juhendamisel puu aastarõngaid ehk seda, kuidas saab määrata puu vanust. Räägiti, mida puud vajavad, et kasvada suureks ja tugevaks. Samuti tutvustati erinevaid metsloomi. Koos uuriti põdra ja metskitse lõualuid, mille põhjal saadi teada kõige noorem ja kõige vanem loom.

3.-4. kl õpilastele räägiti meie metsades kasvavatest puudest. Eestimaast on 49% metsa all: iga inimese kohta on metsa jalgpalliväljakusuurune ala (u 2 ha). Puidust klotside järgi määrati puude liike. Tundsime ära männi, kuuse, kase, tamme, lepa ning saare. Samuti määrati puude liike koore järgi. Räägiti puuseentest, nende kasvukohtadest ja vajalikkusest. Lapsed said seeni (taelu ja pesse) ka katsuda ning nuusutada. Lisaks õpetati puuseentest paberi valmistamist. Juhendajaks oli Tiia Drenkhan
.

5.-7. kl õpilased võtsid osa töötoast "Kuidas lehm piima toodab?". Seda juhendas Marko Kass, kes alustuseks rääkis piima tootmisest. Õpilased said teada, miks on lehmal neli magu, mida lehm sööb ning kuidas saadakse teada, mida iga lehm vajab, et olla terve ja anda palju piima. Töötoa praktilises osas said õpilased määrata igale söödale õige nime ning mõõta vedelike pH taset.

8.-9. klassi õpilasted osalesid töötoas "Kohupiima saab ka ise valmistada", mida juhendasid Sirje Pajumägi, Liis Lutter ning Jekatarina Levit. Sissejuhatuseks rääkisid nad kohupiima valmistamise ajaloost ning tehnoloogiast. Seejärel läks lahti kohupiima valmistamine: selleks kuumutati kefiiri madalal kuumusel, mille tulemusel algas piimavalgu kalgendumine ehk koagulatsioon ning eraldus vadak. Kümmekonna minuti pärast oligi kohupiim valmis ning võis alata degusteerimine. Maitses väga hea - ikkagi ise tehtud! Julgemad poisid maitsesid ka vadakut.

Kohupiima valmistamas. Teisi pilte vaata SIIT.

18.10.12

Projekti "Aastaajad rabas" teine tegevus: õppepäev "Raba putukad"

Täna käisid meil külas Tartu Ülikooli teadlased Mati Martin ja Aivo Tamm. Nad rääkisid meile rabas elavatest putukatest ja ämblikest.

Rabas leidub kõige rohkem tsikaadilisi putukaid: jässakad, suhteliselt lühikeste tundlatega, sageli hüppejalgadega. Tsikaadilistel putukatel on kõige rohkem vabadust rabas. Me pidime nende kohta täitma töölehe. Õppisime teisigi putukaid.
Töölehte täitmas. Teisi pilte vaata SIIT.

Minu jaoks oli kõige põnevam putukas rohetiib. Ta on välimuselt pruunikas. Kui ta oma tiivad kokku surub, ei näe teda ükski putuktoiduline lind. Veel sain teada, et rabas 
on kõige rohkem putukaid juunikuus ning et turbasammalt ei taha süüa mitte ükski loom ega putukas.

Arvan, et selliseid õppepäevi võiks veelgi olla!

Sandra Orav
6. kl õpilane







                                                   Toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

10.10.12

Projekti "Loodusele lähemale" teine tegevus: õppekäik Elistvere loomaparki

Lasteaia õppekäik Elistvere loomaparki.
Elistvere loomapargis. Teisi pilte vaata SIIT.









05.10.12

Muljeid õpetajate päevalt

Õpetajate päev. Teisi pilte vaata SIIT.
Geimo (9. kl): Õpetajate päeval sain proovida õpetajaks olemist. Minu arust on õpetajaamet suhteliselt lihtne, aga samas olin ma ainult 2 tundi õpetaja, nii et täpselt ei oska öelda, kui raske või lihtne see on. Ma arvan, et õpetajatöö plussiks on võimalus istuda läpaka taga ja teha natukene ka enda asju, miinuseks aga õpetada lapsi, kes hakkavad vastu ja ei tee tundides kaasa. Kui ma tundi andsin, mõtlesin ma, et see võiks juba läbi saada. Minu meelest on lastele koduste tööde andmine ja hinnete panemine lihtne. Õpetajate päev mulle meeldis.

õp Kaidi K: Õpetajate päev oli väga vahva. 9. klass oli väga hästi ette valmistunud. Kuna neid on klassis vähe, siis aitasid neid ka 8. klassi tüdrukud. Õpetajatel oli võimalus tunda ennast õpilastena, osaledes kolmes õppetunnis. Päev ise algas aga piduliku aktusega, kus õpetajaid tänati nii laulude, hea sõna kui ka lilleõiega.

Inimeseõpetust andsid Merit ja Maarja. Pidime täitma töölehe sportimise tähtsuse kohta ning saime teada palju huvitavaid fakte inimkeha kohta; nt inimene aevastab kiirusega 161 km/h.


Geograafiatunnis, mida andis Elen, pidime õigesti värvima Euroopa riikide lipud ning käima tahvli juures kaardilt riikide asukohti näitamas. Selles tunnis olime natuke kiuslikud ning hakkasime õpetajale vastu: keeldusime vastama minemast, ajasime omavahel juttu ja rääkisime telefoniga. Õpetaja läks lõpuks direktorit kutsuma, aga osa meist peitis end samal ajal kapi taha ära ja teised panid keset klassi luukere seisma. Direktor Martin vaatas olukorra üle, aga pidas targemaks taanduda, enne kui olukord päris hulluks läheb. Lõpuks suutis õpetaja Elen meid leebelt maha rahustada. Eks me püüdsime veidi peegeldada, kui pöörased võivad õpilased mõnikord olla.


Kehalise kasvatuse tundi, mida andis Jaan, meist kahjuks paljud ei jõudnud, sest kellel olid dressid koju ununenud, kellel oli vabastus, kellel jalg valutas jne. Tublimad said aga hularõngaga hullata.


Minu arvates õpetajate päev alati veidi lähendab õpetajaid ja õpilasi. Õpetajatel tuleb meelde, kui raske on tegelikult olla õpilane: kuulata käske ja keeldusid, õppida paljusid erinevaid aineid ka siis, kui mõned neist üldse ei meeldi või kui mõnest arugi ei saa. Õpilased ehk aga näevad ühe päeva jooksul elu ka õpetaja silme läbi: kui keeruline on ühtaegu õpetada ning 
ohjeldada erinevate oskuste, huvide ja maailmavaadetega õpilasi.

Suur aitäh 9. ja 8. kl õpilastele ning õp Ailile ja Kajale, kes selle toreda päeva läbi viisid.

01.10.12

Õppepäev "Seened"

Külli Kalamees Tartu Ülikooli Loodusmuuseumist käis meile täna rääkimas seentest. Õppisime tundma seente mitmekesisust, tutvusime erinevate seeneliikidega ja uurisime nende tunnuseid. Lisaks vaatasime seenefilmi, kust saime teada, et seeni võib kasutada mitmeks otstarbeks, sealhulgas paberi valmistamiseks ning lõngade värvimiseks.

Pärast teoreetilist osa läksime metsa seenile. Ülesandeks oli korjata võimalikult palju erinevaid seeneliike, nii söödavaid kui ka mürgiseid. Eelnevalt tuletati meelde, et suhu ei tohi panna ühtegi seent, isegi kui liik on tuttav.

Metsa seenele... Teisi pilte vaata SIIT.
Kui seened olid korjatud, hakkasime koolis üles seadma seenenäitust. See oli väga raske ülesanne, sest liikide määramine oli keeruline. Paljud liigid olid üksteisega nii sarnased, et suutsime neid eristada üksnes Külli Kalamehe abiga. Õppisime kasutama seenemäärajat, mille abil lisasime iga näitusel oleva liigi juurde selgitava sedeli seeneliigi nimetuse ning tingmärkidega liigi söödavuse või mürgisuse kohta.

Õppepäeva lõpuks olime seente tundmises palju targemad, sest päris paljude eelnevad teadmised seentest piirdusid kukeseene, puraviku ja riisikate tundmisega.


Kokku korjasime ning seadsime väljanäitusele üle 50 seeneliigi: punane, kollane, kollakaspruun ning panter-kärbseseen, narmasnutt, sinivärvik, hallipiimane riisikas, tava-, lepa-, kamper-, tuli-, väävel- ja kaseriisikas, pruun sametpuravik, kasepuravik, sinipäkk, külmaseen, tavavahelik, leek-, kuld- ja kitsemampel, põdranapsik, sätendav tindik, soomustindik, täpiline värvik, suits-kollanutt, viha tulinutt, siid-narmasnutt, jahutanuk, kännumütsik, lilla ja roosa mütsik, kirbe metskõrges, männiliimik, kukeseen, lehterkukeseen, harilik ja pirn-murumuna, maatäht, harik, rohetiksik, hüüvik, üdik, lilla ebaheinik, väävel-, seep- ja habeheinik, vöödik, verev vöödik, lehtrik, haisev pilvik, kollane ja magepilvik, suur sarvik, püramiid-soomussirmik, kollane bisporell, tagel, kännu- ja juurepess, tuletael, kasekäsn, hundipiim.








Kooli sünnipäevajooks

Täna toimus traditsiooniline jooks kooli sünnipäeva tähistamiseks. Vastavalt kooli vanusele oli sel aastal distantsiks 93 meetrit.

Tublid olid kõik, kes raja läbisid, aga olgu siinkohal ära toodud klasside kõige kiiremad poisid ja tüdrukud.


I kl: Rasmus ja Maarja-Magdaleena

II kl: Siret ja Otto
III kl: Valerija ja Kevin K
IV kl: Kalmer ja Kadri
V kl: Madis ja Jaanika
VI kl: Sandra ja Tauno
VII kl: Kaisa
VIII kl: Emily ja Kalle
IX kl: Lauri ja Elen
9. klass valmistumas stardiks. Teisi pilte vaata SIIT.

27.09.12

Projekti "Loodusele lähemale" esimene tegevus: õppeprogramm "Sügis"

Eile, 26. septembril osalesid lasteaia lapsed koos vanematega ning algklasside õpilased Vapramäel õppeprogrammis "Sügis".

Lõunaks jõudsime Vapramäele ja meid võttis vastu matkajuht Triinu. Läbisime 1,6 km pikkuse matkaraja. Triinu tutvustas loodust, taimi, seeni, linde, 
puid ning nende lehti läbi erinevate õppemängude. Õppisime söödavaid ja mürgiseid marju ning söögi- ja mürgiseeni.
Vapramäel. Teisi pilte vaata SIIT.
Nautisime Vapramäge ümbritsevat loodust. Saime teada nende paikadega seotud legende. Üks uskumus räägib, et lohk, mis asub keset Vapramäge, on tekkinud siis, kui Kalevipoeg seal istus pärast väsitavat lahingut koletise Tõra vastu.

Nägime hongi ehk põlismändi, mille kõrgus on 18 meetrit ja ümbermõõt 2,5 meetrit. Samuti nägime Kuninga pärna ning uudistasime uue looduskeskuse ruume.

Matkarada, millel käisime, meeldis kõigile väga. Õppemängud olid huvitavad ja õpetlikud - neid saab edaspidigi kasutada.

Matkapäeva lõpetasime piknikuga. Päevast jäi kõikidele tore mälestus, mida jagasime täna hommikuringis ning kinnistasime sügispilte joonistades.

Laine Kink  - lasteaiaõpetaja
Evelyn Tamm - projektijuht








20.09.12

Tigude õppepäev

Täna külastas meid Anneli Ehlvest Tartu Keskkonnahariduse Keskusest, kes rääkis meile Eesti limustest ning nende rollist looduses.

Saime teada, et Eestis elab umbes 80 liiki tigusid maismaal, lisaks veel 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe mageveekogudes ning 20 liiki tigusid ja 8 liiki karpe Läänemeres. Saime infot selle kohta, kui vanaks teod elavad, mida nad söövad ning kes nendest toituvad.

Tigusid uurimas. Teisi pilte vaata SIIT.
Üllatav oli fakt, et mõned karbid võivad elada 150 aastat ja rohkemgi. Suured maismaateod elavad enamasti 6-10aastaseks ning väikesed 1-2aastaseks. Üldiselt söövad teod erinevaid taimeosi, kuid kiritigu võib süüa ka surnud liigikaaslasi ning sama võib teha ka suur seatigu. Teod ise on toiduks mitmetele mardikalistele (teotapik, jaanimardikate vastsed), lindudele ja imetajatele.

Pärast loengut ootas ees praktiline osa: toimusid vaatlused ja praktilised tööd limustega, mille käigus täideti ka töölehti. Uuriti tigude välisehitust ja kehaosi, määrati liiki, mõõdeti nende pikkust. Luubiga vaadates pidi leidma teo pea, jala, tundlad, silmad, mantliava; samuti uuriti, kas teol on naba. 


Vaadeldi tigude liikumist, mõõdeti ja arvutati nende liikumiskiirust. Tigude keskmiseks liikumiskiiruseks saadi 8 m/h. Uuriti tigude toidulauda ning püüti välja selgitada nende lemmiktoit, milleks osutus kurk. Kõige põnevam oli tigude võidujooks. Õpitu kinnistamiseks toimus viktoriin.


Õpilastele meeldis selline õppepäev väga, eriti praktiline osa. Tigudest saadi palju uut teada ning tegevused olid väga põnevad ning mitmekesised.

Merit Sillaots, Silja Paas ja Kristi Vister
8. kl õpilased









19.09.12

Projekti "Aastaajad rabas" esimene tegevus: looduslaager "Sügisene raba"

Eile, 18. septembril sõitsime Lilli looduskeskusesse, kus toimus looduslaager "Sügisene raba". Kui kohale jõudsime, näidati meile kõigepealt meie toad kätte, tutvustati maja ning räägiti päevakavast.

Alustuseks viidi meid metsa samblaid, samblikke ja seeni korjama, et me saaks need oma kogusse panna. Kiletasime samblad ja samblikud ning panime albumisse. Minu kogusse kuuluvad kaksikhammas, turbasammal, lehviksammal, laanik, karusammal, palusammal, lehtsammal, habesamblik ja narmassamblik.


Vabal ajal saime loodusmaja ümbruses ringi vaadata ning sealseid loomi toita. Seejärel mängisime kaks tundi keskkonna- ja osavusmänge ning pärast õhtusööki läksime Virapuu rändrahnu juurde, mille ümbermõõduks öeldi 20,5 meetrit, aga mina mõõtsin 21,9 meetrit. Õhtu lõpetas ruunide valmistamine ja nõiakivi juures käimine. Kui me kivi juurde jõudsime, hakkas mu süda kiiremini tuksuma ja näpud surisema - järelikult mingi vägi sel kivil oli.
Virapuu rändrahn. Teisi pilte vaata SIIT.
Täna pärast hommikusööki läksime tõukeratastega sõitma. Suundusime Teringi õpperajale ning läbisime kokku 4,5 kilomeetrit. Rabas oli väga vesine ning seal oli palju seeni ja kanarbikku.  Leidsime veel ka jõhvikaid. Loodusmajja tagasi jõudes kiletasime veel taimi ning laagri lõpetas maastikumäng.

Looduslaager oli tore: sai viibida looduses, õppida vahetult tundma taimi ning tegevused olid väga vaheldusrikkad.



Renita Ämarik
6. kl õpilane







17.09.12

Eesti Taaskasutusorganisatsiooni külaskäik

Täna toimus pakenditeadlikkuse tund kõikidele Ala Põhikooli õpilastele ja ka lasteaiale. Esmalt näidati lustakat filmi jäätmekäitlusest ja pakendite sorteerimisest. Hiljem said kõik oma silmaga näha, missugused on juba taaskasutusjaamast väljunud jäätmete toorained.

Plastikust pakenditest tehakse väikesed tükid ja siis sulatatakse pisikesteks plastmasspallideks, mis saadetakse erinevatesse tehastesse, kus neid kasutatakse nt uute mobiilide, fliisi või mistahes esemete valmistamiseks.


Paber purustatakse samuti ja seda kasutatakse nt ajalehepaberi tootmiseks. Saime uurida erinevaid esemeid, mis olid taaskasutatud materjalidest valmistatud: märkmik, joonlaud jne. Väga huvitavaks esemeks oli maisijahust tehtud pliiats.


Lõpuks näidati meile sammhaaval, kuidas teha 
endale mahlapakist rahakotti.

Loodan, et jäätmete sorteerimise viis sai kõikidele selgeks ning kui õpilased seda oma kodudes järgima hakkavad, siis tekib neil ka harjumus jäätmeid sorteerida. Maailma päästmine algab iseendast!



Elen Liigus
9. kl õpilane

Lisainfo:

07.09.12

Kanuumatk Õhne jõel

Täna said soovijad pärast koolipäeva osaleda kanuumatkal Õhne jõel. Matka viis läbi meie kooli vilistlane ja endine kehalise kasvatuse õpetaja Imre Arro, kes tegeleb loodusturismiga.

Alustuseks saime väga põhjaliku väljaõppe ohutusest ning sellest, kuidas kanuuga hakkama saada. Läbisime 4,3 kilomeetri pikkuse käänulise Õhne jõe lõigu Alalt Taageperani. Selleks kulus meil umbes 2 tundi.


Kõik osalejad arvasid, et tegu oli maruvahva üritusega, kus sai proovile panna oma julgust ning füüsilist vastupidavust. Nii mõnigi pidi ületama hirmu vee ees, aga mitte keegi ei kahetsenud, et ta retkest osa võttis.

Suur aitäh Imrele, kes korraldas meeldejääva matka heast tahtest ja täiesti tasuta!

10.08.12

Loodusürituste sari: nahkhiirteöö

Eile õhtupoolikul ja öösel toimus Kivimäe hostelis loodussõpradele üritus "Nahkhiirteöö". Kuulati ettekannet nahkhiirtest - lektoriteks Triinu Tõrv ja Rauno Kalda, kes kuuluvad MTÜ-sse Suurkõrv, kus tegeldakse nahkhiirte uuringutega ning püütakse edendada nende omapäraste imetajate kaitset.

Vaadati Eestis elavate nahkhiirte kohta koostatud infostende ning filmi nahkhiirtest. Soovijad said meisterdada või joonistada nahkhiiri ning lahendada ristsõnu käsitiivaliste kohta.

Nahkhiiri meisterdamas. Teisi pilte vaata SIIT.
Seda, et nahkhiired on käsitiivalised ning oskavad lennata, teadsid kõik, aga paljudele oli üllatuseks, et nad polegi väga paiksed loomad - mõned liigid rändavad talvituma lõuna poole. Nahkhiired võivad rännata pikki vahemaid. Kuna nad on ööloomad, siis toimub ränne öösiti; ning selliseid rändesalku nagu linnud nahkhiired ei moodusta. Talviti tuleks vältida põnevate seikluste otsimist koobastest ja maaalustest kohtadest, sest tõenäoliselt magavad seal oma talveund nahkhiired, kes häirimise korral ärkavad ning kaotavad nii suure osa oma energiavarust ning ei pruugi kevadeni vastu pidada.

Kui lindudele ehitatakse tihti pesakaste, siis sama võib teha ka nahkhiirtele. Õpetuse leiad SIIT.

Ööhämaruses toimus nahkhiirte vaatlusretk. Dedektorite abil määrati kolm liiki: veelendlane, tiigilendlane ja pargi-nahkhiir.

Nahkhiirteööl osales 49 huvilist.



Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja
projektijuht





17.07.12

Loodusürituste sari: ravimtaimeretk

Täna said ravimtaimedest huvituvad loodussõbrad osaleda retkel, kus saadi uusi teadmisi levinumate ravimtaimede kohta.

Lektor Ain Raal, kes on hariduselt farmatseut, selgitas põhjalikult taimede ravitoimet ning õpetas, kuidas taimede erinevaid osi tohterdamiseks saab tarvitada. 
Botaanik Ülle Reier õpetas, kuidas taimede liiki õigesti määrata ning milliseid tunnuseid tuleb silmas pidada ja võrrelda sarnaste taimede puhul. Rõhutati, et kasutada tohib ainult neid taimi, mida kahtlusteta osatakse määrata, sest nii mõnedki mürgised taimed on sarnased ohututega.

Retke alustati Ala Põhikooli katseaiast, käidi niidul ning lõpetati Taageperas õpetaja Raili Visteri aias.


Õpitud taimed: kummel (teekummel, apteegikummel), sidrunmeliss, varemerohi, vägihein (üheksavägine), käoking, kuningakepp, piibeleht, nurmenukk, liivatee, pune, jalgleht, võilill, maarjaohakas, veiste südamerohi, naistepuna, palderjan, teeleht, tamme koor, tedremaran, hõbepaju, kask, humal, aedmonarda, põdrakanep, kopsurohi, karvane pajulill, kalmus, maapirn, verev lemmalts, viirpuu, seatapp, aedruut, kurgirohi, kanep.


Kokku õpiti ja saadi uut teavet enam kui 30 ravimtaime kohta. Osales 43 huvilist.



Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja
projektijuht









08.07.12

Putukalaager

3.-7. juulil toimus Helme vallas Kivimäe hostelis  putukalaager. Laagris osales 40 Ala Põhikooli ja Tõrva Gümnaasiumi loodushuvilist õpilast. Viie päeva  jooksul saadi uusi ja huvitavaid teadmisi putukate kohta. Lapsi juhendasid  oma ala spetsialistid: bioloog ja fotograaf Urmas Tartes ning Tartu Ülikooli teadlased Mati Martin ja Aivo Tamm.

Määrati
  nii vees, maas  kui ka õhus olevaid putukaid. Taagepera külaplatsilt leiti ja määrati looduskaitse all olev liblikaliik: suur-mosaiikliblikas. Väga põnev oli putukate ööpüük, mis algas pärast päikeseloojangut. Kahe posti vahele tõmmati valge lina ning sellele lasti eredat valgust. Öistel  putukatel on kaks aktiivsusperioodi: pärast loojangut - siis lendavad nad toituma - ja enne päikesetõusu - siis poevad peitu. Kui kõige usinamad noored putukauurijad  ära väsisid, lülitasid teadlased käima automaatpüüduri. Sealsete leidudega sai tutvuda hommikul ning liikide määramine võttis aega mitu tundi.


Putukapüük. Teisi pilte vaata SIIT.

Õpilastele tutvustati, kuidas valmistada endale ise väikest entomoloogilist kogu ning milliseid vahendeid selleks vaja on. Väga raske ja püsivust nõudev töö on liblika tiibade sirutamine. Oma võimeid sai ka  proovile panna 12 kilomeetri pikkusel tõukerattamatkal, kus uuriti samuti erinevates biotüüpides elavaid putukaid. Matkajuht Imre Arro tutvustas meile  matkamise põhitõdesid. Käelise tegevusena sai looduslikest materjalidest  valmistada ise  putukat.

Külastati ka Kiidjärve looduskeskusest ning läbiti loodusõppeprogramm „See lummav sipelgariik“. 
Sipelgaid  on imetletud nende töökuse ja koostöövõime pärast. Eestis  elab 38 sipelgaliiki, kellest tuntumad on metsasipelgad kuklased. Uurisime metsakuklaste imepärast maailma: nende välimust, sisemust ja elukorraldust. Saime teada laanekuklaste pereelust, sõjategevusest, karjapidamisest ning ehitustegevusest. Sipelgatel on  väga oluline koht  ökosüsteemis. Leidsime, et inimestel ja sipelgatel on väga palju ühist.

Külastades
Helme vallas asuvat mesilat Vanavardi talus, saime põnevaid teadmisi mesilaste elust. Nägimekuidas peetakse mesilasi ning milliseid töid tuleb teha mesinikul. Loomulikult saime ka ise rikkalikult kaetud laua taga maitsta mesilaste selle aasta toodangut.

Laagris õpitud teadmisi sai proovile panna putukaviktoriinil. Parimad said autasuks Urmas Tartese autogrammiga raamatud putukatest. 
Kõik osalejad said aga putukalaagri tunnistuse, mis tõendab, et nad osalesid laagris ja said putukate kohta uusi teadmisi.

Pärast tunnistuste jagamist ootas meid hiigelsuur ja ülimaitsev maasikatort.

Laagri viimasel päeval tutvustas Kivimäe hosteli peremees Peeter Arro meile Taagepera vaatamisväärsusi ja ajalugu.

Laagripere poolt täname Kivimäe peremeest Peetrit ja perenaist Liivit hubase peavarju ja väga maitsvate toitude eest!

Päevad laagris möödusid kiiresti, mälestuseks jääb kõikidele osalejatele looduslaagri päevik, mida täideti igal õhtul. Seda hiljem lugedes saab meenutada toredaid koos veedetud hetki.

Laagri toimumist toetas  SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Projektijuht Evelyn Tamm


29.05.12

Loodusteemaline seiklusmäng GPSidega kooliõuel

Täna pärastlõunal said 6 võistkonda kätte GPSid ja mänguskeemi ning alustasid mängu. Spetsiaalselt programmeeritud GPS-seade juhatas teed, esitas loodusteemalisi küsimusi ning suunas vastavalt kas edasi või tagasi. Õige vastus viis võistlejaid kolm sammu lõpule lähemale, iga vale vastus viis rühma ühe sammu lõpust kaugemale. Mõnes kohas sai liikuda aga ka kiirelt edasi, jättes vahele hulga samme ning oli ka võimalus langeda mõned sammud tagasi. Olulisel kohal oli ka mängutaktika: millal vastata õigesti, millal valesti ning kuidas leida küsimustele õiged vastused. Mõnel võistkonnal tuli aga mängu lausa otsast alustada. Mäng kestis poolteist tundi ning põnevust jätkus algusest lõpuni.


Tulemused
5. – 6. klass
1. koht: Sandra Orav, Renita Ämarik, Vladislav Ivanovs, Tauno Visor, Kairi Peetrsoo, Janne Salkovski (48,36 käiku, läbitud 6,47 km)
2. koht: Karl-Sander Orav, Kairi Linnupuu, Reimo Saar, Kaisa Pinka, Lauri Saar (48,38 käiku, läbitud 6,52 km)
7. – 9. klass
1. koht: Airo Hass, Kristi Vister, Geimo Saar, Kristel Aria, Lauri Saar (48,22 käiku, läbitud 3,4 km)
2. koht: Astrit Böning, Kaspar Kähar, Merli Virki, Ats Uhek (48,49 käiku, läbitud 6,70 km)
3. koht: Maarja Brunn, Rauno Visor, Laura Sillaots, Urmas Kivit (33,31 käiku, läbitud 6,60 km)
4. koht: Merit Sillaots, Madis Sillaots, Martin Burenko, Elen Liigus, Reelika Viitak (37,32 käiku, läbitud 5,66 km)

Õnnitleme võitjaid!

Mängu viisid läbi seiklusfirma 360 Kraadi ja ELO, toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

28.05.12

Värvide nädal

Eelmisel nädalal oli meie koolis värvide nädal. Viiel päeval olid erinevad tegevused ja üritused. Iga päev oli pühendatud ühele värvile ning kõiki kutsuti üles kandma vastavat värvi rõivaid.

Esmaspäev oli kollane päev. Korraldati viktoriin, kus kõik küsimused olid kollasega seotud. Viktoriini võitis 2./4. klassi võistkond. Riietuse põhjal valiti kõige kollasemad: tüdrukutest osutus võitjaks 5. kl õpilane Kairi Linnupuu ning õpetajatest Raili Vister. Poisid kollast ei kandnud.


Teisipäev oli pühendatud rohelisele. Pidime joonistama looduslike vahenditega võimalikult rohelise pildi. Võitjaks osutus 8. kl töö "Ämblik". Kõige rohelisem tüdruk oli Kristi Vister (7. kl), kõige rohelisem õpetaja oli Kaidi Kuškis. Poiste seas polnud kahjuks ka roheline populaarne.

Kristi saamas kõige rohelisema auhinda. Teisi pilte vaata SIIT.
Kolmapäev oli sinise päev. Kesknädala puhul vaatasime tagasi ka kahele eelmisele päevale ning kirjutasime rühmatööna luuletuse, kus pidid esinema värvid kollane, roheline ja sinine. Võitjaks osutus 1./3. klassi võistkond. Eripreemia esituse eest sai 7. klass, kuna Timo Tiiskäpp ja Saido Hõbemäe esitasid luuletuse räpina beatboxi saatel. Kõige sinisem tüdruk oli Astrit Böning (7. kl), kõige sinisem poiss oli Geimo Saar (8. kl) ning õpetajatest paistis sinisena silma Kaidi Vister.

Neljapäev oli kõikide tüdrukute meeleheaks roosa. Otsisime kooliõuele peidetud roosasid esemeid. Iga klass pidi leidma vähemalt kolm asja ning moodustama vaimuka lause, milles esineksid kõik leitud esemed. Võidukas oli 8. klass. Kõige roosam tüdruk oli Triin Visor (1. kl), kõige roosam poiss Madis Sillaots (4. kl) ning roosamast roosam oli õpetaja Lea Abolkaln.


Reede oli kirju päev. Värvikirevust oli tõepoolest palju. Asfaldile rulliti lahti tapeet ning me hakkasime sellele joonistama muljeid möödunud nädalast. Kõige kirjum tüdruk oli Marily-Carmen Tihhonova (3. kl), poistest oli kõige kirjum Reimo Saar (6. kl). Kuna õpetajad olid kõik võrdväärselt kirevad, siis said nemad ühise auhinna.


Ürituse viisid läbi 9. klassi õpilased. See oli väga tore ja värviküllane nädal.

Maarja Brunn, Astrit Böning ja Merit Sillaots
7. kl õpilased

15.05.12

Õppereis Sangla soosse ja briketivabrikusse AS Sangla Turvas

Täna oli loodushuvilistel õpilastel hea võimalus sõita Tartumaale tutvuma meie tähtsa maavara turba kaevandamise ning sellest briketi tootmisega.

Sangla soos oli retkejuhiks Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumi peavarahoidja Mare Isakar, kes rääkis sellest, miks Eestis on nii palju soid ning kuidas ning millistes tingimustes tekib turvas. Uurisime, millise teekonna läbib turvas enne, kui temast valmib brikett. Saime teada, et turba kogumist takistavad vihmasajud ning väga ohtlik on ka tulekahju rabas. Nägime suuri ja võimsaid turbakogumise masinaid.
Sangla soos. Teisi pilte vaata SIIT.                                                        Fotode autor: Kaidi Kuškis


AS Sangla Turvas töötab 1976. aastast ning töötajaid on seal kuuskümmend. Kogu toodang eksporditakse põhiliselt Rootsi, Lätti ja Leetu.

Õppereisil kogutud teadmised sai proovile panna viktoriinil, tähelepanelikumad olid
Merit Sillaots, Renita Ämarik ja Kaspar Kähar.



Evelyn Tamm
loodusainete õpetaja
projektijuht








Õppereisi toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus